MaPo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
https://bmcmusculoskeletdisord.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12891-017-1439-y/
Good Life with osteoArthritis in Denmark (GLA:D™): evidence-based education and supervised neuromuscular exercise delivered by certified physiotherapists nationwide
Conclusion
Three years after its inception, GLA:D has been rolled out nationwide and has a significant impact not only on patient symptoms and physical function, but also on intake of painkillers and sick leave. The lifestyle changes introduced by education and supervised exercise were largely maintained at 1 year and may have the potential to also improve general health and reduce societal costs.
5 tundi tagasi, ROtter ütles:Ära sellele osteoartriidile nii väga keskendu,
Nagu taas näha, ei jõua kohale, mida öeldakse.
Mina ei keskendu OA-le. Ma tahan öelda, et ISEGI OA korral on kaasaegsetes ravijuhistes (mis küll siia riiki kuidagi ei jõua) eelkõige konseravtiivsed ravid ning olulisimaks – tabeli tipus – EXCERCISE THERAPHY.
Sinusugused vanakooli targad aga hakkaks iga väiksemat ülekoormust kohe ravima. Paneks kipsi ka? Või lõikaks lahti. Ahjaa – magnetresonansiga saab ortopeed kõigele vastused – nii, jah?
Mis siis, et :
a) iga uus MRI näitab erinevat pilti
b ) iga radioloog loeb neid pilte omamoodi – “tulemus” võib olla väga erinev
Ärgem taeva pärast midagi lisaks õpi, elagem koopas ja lehvitagem nõukaagset diplomit ja tühje loosungeid oma profiilides – see on see mis “maksab”.
5 tundi tagasi, ROtter ütles:tegemist võib olla ka inimese anatoomilise iseärasuse
Teeme Otterit kah (nopime maasikaid): kas ortopeed ravib seda ka? Parandab ja annab õige kuju?
“I am an old man and have known a great many troubles, but most of them never happened.”
-Mark Twain
“How much pain have cost us the evils which have never happened!”
-Thomas Jefferson
Antud juhul ei viita miski OA-le, aga neile, kellel see peaks olema diagoositud:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25418120
http://ebm.bmj.com/content/23/1/29
Key Concepts for Informed Health Choices: a framework for helping people learn how to assess treatment claims and make informed choicesRecognising an unreliable basis for a claim
-
Treatments can harm.*†
-
Anecdotes are unreliable evidence.*†
-
Association is not the same as causation.†
-
Common practice is not always evidence-based.*†
-
Newer is not necessarily better.*
-
Expert opinion is not always right.*†
-
Beware of conflicting interests.*
-
More is not necessarily better.
-
Earlier is not necessarily better.
-
Hope may lead to unrealistic expectations.
-
Explanations about how treatments work can be wrong.
-
Dramatic treatment effects are rare.
https://www.trainingcor.com/20-best-exercises-suffer-patellofemoral-pain-syndrome-pfps-knee-pain/
Siit võib üht-teist abiks valida
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3811739/
Patellofemoral pain syndrome is a common disorder of the knee with multifactorial aetiology. Multimodal treatment, including exercise therapy, has been shown to be effective in the treatment of patellofemoral pain, although some patients continue to experience pain and dysfunction despite treatment. To address this, recent research has started to investigate the lumbo‐pelvic and hip girdle in patellofemoral pain.
Conclusion:
Proximal interventions provide relief of pain and improved function in the short and long term and therefore physical therapists should consider using proximal interventions for treatment of patellofemoral pain.
Kle, palun, mõtle ka enne kui sa neid asju kopid.
“
Ravi
Alustada tuleks külm-soojusravi ning põletikuvastase raviga; soovitatavad on
ortopeedilised abivahendid ning jalanõud, mis fikseerivad jalatalla ja põlveliigese.
Kindlasti tuleb vältida venitusharjutusi, sest need võivad valu tugevdada.”
see on nii ajast ja arust stsenaarium, et kole kohe.
” hakka aga kohe neid “abivahendeid” endale külge pookima, ära sa jumala pärast liiga endale enam tee, fikseeri ja ole paigal.”
Knee pain caused by the patellofemoral pain syndrome is very well treatable within a few weeks. Perform exercises regularly and you’ll see your knee problem improve.
– selline võiks olla tänapäevane nõuanne.
Researchers found:
- “(MRIs provided) a false positive rate of 65% for the medial meniscus,
- a false positive rate of 43% for the lateral meniscus,
- a false positive rate of 47.2% for the Anterior cruciate ligament (treatment), and
- a false positive rate of 41.7% for articular cartilage disease when compared with surgical findings.”4
https://www.medscape.com/viewarticle/868924 Expensive and time-consuming magnetic resonance imaging (MRI) is often unnecessary to diagnose the cause of knee pain in patients age 40 years or older, according to a study published in the September issue of the Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons.
This cracking or popping sensation, known as crepitus, is usually due to air bubbles being caught in body tissues. It can happen in the chest or the knee. In the knee, it can cause a sound when the knee is extended.
Knee crepitus can happen at any age, but it is more common as people get older. It can affect one or both knees. The sound may be audible to other people, or it may not.
Crepitus is often harmless,…
Patellofemoral pain syndrome
When the pressure between the kneecap and the femur is greater than usual, the cartilage in the joint can start to soften and wear away, losing its smoothness and leading to a condition called patellofemoral pain syndrome (PFS), or “runner’s knee.”
Runner’s knee is a common source of knee pain in young people and athletes.
PFS can be caused by trauma or overuse, or if a part of the person’s knee is badly aligned. It is a common source of knee pain in young people and athletes.
Rigorous exercise such as jogging, squatting, and climbing stairs can put strain on the area between the femur and the kneecap joint.
NB! A sudden increase in physical activity, such as exercising more frequently, or running further or on rougher terrain than usual, can also cause it.
Peaaegu igas reas on täiesti ajakohatut juttu. Ala vanarahvatarkused.
1. Naksumine on küll viimane asi, mis peaks inimest muretsema panema.
2. Valulikkus – peale ootamatuid koormusi/harjutusi – ei ole hea ega normaalne, aga ka igal juhul mitte asi, mis peaks inimest muretsema panema. Kuna tegemist on uute mõjutajate/liikumismustritega, annaks lihtsalt alustuseks aega harjuda. Pidada vajadusel pikemaid pause – teha sel ajal kas teisi lihasgruppe; samal ajal võiks ka proovida lihtsalt kas teha lühemaid seeriad/vähemaid kordusi/ või vastupidi – vaadata, kuidas mõjub. Või üldse proovida teistsuguseid harjutusi – hea on, kui seda saate teha kellegagi koos, kes seda “tehnikat” siis natukene jälgib. Loobuda prooviks kükkidest – selleks, et jalad/tuhar koormust saaks, on olemas peale kükkide oi kui palju võimalusi.
Eraldi ja peamine: vahetage need rühmatrennid korraliku ja konkreetse jõusaalitreeningu vastu. Kus ei ole etteantud tempot, reeglina lihtsalt palju tühja pulsi ülesajamist läbi mega tempo ja mõttetu pumpamise. Efektiivsem ja ennastsäästvam on tavaline omas tempos jõutreening.
3. Uuringutele… – mida vähem inimesed sinna iga “pisiasja” peale lähevad, seda parem on lõpptulemus. 21. sajandi arusaam on, et MRT, MT on asjad, mida peaks läbima alles siis, kui on kahtlus suhteliselt tõsise terviseprobleemi suhtes. Tulemused, mida tihtipeale neist saadakse on tihtipeale “hullemad” kui asi tegelikult on, ja see omakorda paneb inimesed rohkem muretsema, millega sealt edasi kaasneb inimesel asjatu muretsemine/hirm liikumise ees, jne. Tuikav põlv ei ole asi, mida peaks nii põhjalikult hetkel uurima. Andke aega ja vahetage ülalnimetatuid.
Ravi… mis ravi te ette kujutate .. põlvele? Lõigatakse lahti ja hakatakse parandama?
“muidu jääb kohe kindlasti korduma” – ei jää – kui lihased saavad treeningut, muutub kogu piirkond stabiilsemaks. Sedapidi on see REEGLINA. Erandid on võimalikud.
Läbi valu harjutused: sõltub. Eelkõige enesetundest, kui palju see valu häirib ja kuidas peale trenni tunne jääb.
Määrded – teie põlve väga “ravida” ei saa.
Need salvid, mida iganes ka tootereklaamid ei lubaks, sinna konkreetsesse valukohta naljalt ei pääse.
Subjektiivset tunnet mõjutada (soojendav kreem näiteks) – kindlasti. Tuimestav – ka. Kui suur efekt sellel teile on – väga individuaalne.
Valuvaigistav salv on kahtlasem – seda teeb efektiivsemalt ehk suukaudne valuvaigistaja (mitte paratsetamool) – ibuprofeen, naproxen, diclofenac -neid ju võib proovida – aga kui valu ei ole suur, ma jätaks vahele ka selle osa.
Glükosamiin, kondroitiin – väga lubavate tulemustega uuringuid ei ole, kõik on so-so.
Ja teie 1. trennikuu põlvevalu ei ole küll näitaja, et teil oleks midagi liigeste/kõhrede, vms viga. Lihtsalt uus koormus, mis vajab harjumist. Oleks esimene seletus, mitte vastupidi ala “kohe uuringutele ja ravimeid sööma”.
Sidemetesse end mässida ei ole ka vajadust. Miks seda tegema peaks.
Kükitehnika, nagu öeldud, võib üle vaadata – aga tehku seda keegi, kes tõesti siis ka teab teemat. Mitte, et seegi ülioluline oleks, see tehnika.
-
