MaPo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kui tegemist on suhteliselt hiljuti alustanud ujujaga, on see päris korralik tempo.
Ujudes (horisontaalasendis) ei ole näiteks jooksuga võrreldes sama pulsisagedus = sama koormus, tuleb võtta koef – st. kuigi pulss võib sama olla, vererõhk mitte
Uneaja vähenemine 9lt – 7le, kui sellega ei kaasne muid nüansse, ei ole negatiivne näitaja. Sõltub sellest, kuidas ärkad, millisena päev sujub, jne.
Kui tegemist ei ole tippsportlasega (ujuja), ei näe mõtet nii ühekülgsel füüsilisel koormusel ning tihedal basseiniskäimisel.
Kui eesmärk (tundub) olevat “kaalulangetamine”, siis sellekski on efektiivsemaid mooduseid.
Prooviks käia ka erinevatel aegadel – mitte kohe peale ärkamist – et näha, kuidas see mõjutab üldist enesetunnet.
Teha vahele ka lühemalt aga intensiivsemalt, mitte kogu aeg ühes tsoonis.
Mineraalainete puudust on võimalik lasta testida (heal juhul ka perearstil) – aga see, normaalse toitumise korral on pigem haruldane.
Minu mõtted.
(Oih , see oli Rotterilt küsimise koht. Ta kindlasti oskab vastata.)
Aga millist kardiot siis tegema peaks, et tagumik olematu poleks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> On mul seda üldse eriti vaja, kui olen tegelikult päris peenike? Äkki piisaks jõutreeningutest…Jookse mäkke, ja jõutreening 3 X nädalas.
NB. Ega ” kardio” põhieesmärk ei ole “peenikeseks” saamise saavutamisel abiks olla, pigem ikka kardiovaskulaarsüsteemi tugevdada.
Kui tahad peenikesi jalgu ja olematut tagumikku, siis jooksmine (pikamaajooks) peaks üks parimaid “harjutusi” olema selleks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pikamaajooks vs jõutreening.
Siin sa näitad kuidas sprindid ja vastavad tippsprinterite tehtavad harjutused, mitte niivõrd kükid, mõjuvad. Too siis juba mõni kulturistnaine näiteks ikka;)
Muide, tean noori naisi, kes ei ole elus mingit jõutreeningut teinud, raskusega kükkimisest rääkimata, aga tuhar on ilus punnis. Geneetika omab ka siin suurt rolli. Nemad, näiteks, teevad vahel just vaid kerget tiksumisjooksmist.
Mitte, et ma ei soovitaks ka eelkõige kükke, kui selline eesmärk on, aga see lihtsalt ei ole nii must-valge.
Kas näiteks regulaarne Moby – Floweri pushupi challenge on etem kui niisama tuimalt pumbata?
Mis vahe on mingil hurraa-challengil ja “niisama tuimalt pumpamisel”. Kui muidu ei saa endast võitu, siis võta lihtsalt mingi “programm” ja järgi seda.
5-6 km 2 korda nädalas, intervallidena, võiks olla teema, lisaks ligikaudu samas mahus intensiivsema jõutreeninguna. Peaks toimima juba küll.
http://cheapproteindiscountcodes.co.uk/guides/41-signs-youre-addicted-to-peanut-butter/
Isegi püreeritud maapähklid mitte?
http://forums.fitness.ee/topic/36642-trenn-peale-keisriloiget/
otsing aitab – vähemat mingil määral. Arvatavasti saaks googlest teemale ka palju enam teavet juurde.
Vaatamata sellele, et oma kogemus midagi ei maksa –
analoogses seisus ( kus rumalale liigutusele järgneb täielik liikumisvõime kadumine – kuna valu ei lase – mitte, et muus mõttes ei saaks) – on asi “paranenud” järgmiselt:
1-2 päeva peaaegu võimatu liikuda – wc-sse käpuli (ainuke asend milles kannatas minna), sealt edasi füsioterapeudi juurde (konkreetsel juhul Rannama).
(autosse sai kuidagi nii kangelt kui veel võimalik – madalasse ei suutnukski vist istuda) Ja siis päev-päevalt hakkas tasapisi liigutamist lubama. ca nädal oli piiripealne.Ja sealt edasi jõudsam paranemine.
Alguses võiks olla palju selili , jalad üles tõstetud (toolil 90 k nurga all põlvest kõverdatud), püüda probleemne piirkond (nii palju kui võimalik) lõdvestatud saada. Kui liigutada lubab, vaikselt liigutada. Asjalikum enamus ütleb siiski tänapäeval – ära pikalt lamama jää. Kui vähegi võimalik.
Ja suhteliselt sarnase stsenaariumi järgi on olnud 2 korda. Kahe juhtumi vahe mitmed-mitmed aastad. 1. korra põhjustajat enam ei mäleta aga teine – lihtlabane palgi maast üles tõsta püüdmine – momentaalselt sain aru, et juhtus jama.
Hiljem on olnud ka sellist “no kas nüüd hakkab jälle”- tunnet. Reeglina tehes näiteks bent-over row’d, kangiga kükki, good-morningut. Esimest ja viimast ei plaani väga enam raskustega teha ka. Mis on teinud olemise stabiilsemaks? Raske öelda, aga mõnda aega on piirkond stabiilsem olnud, mingid muud harjutused, ehk, on aidanud kaasa. Ptüiptüi
Ja siis nad räägivad, et fasted treening RIP
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Taandame kogu diskussiooni sellele?
Igal juhul on see oluline, aga mitte nii ühene nagu taimetoidu propageerijad kujutada püüavad. See on juba päris pika habemega lugu aga veel kord:
ainuüksi see, et suurem osa taimsest (eriti “imetoidud”, mida veganid oma menüü rikastamiseks kiidavad (mis asendavat perfektselt loomset) – chia, quinoa, jnejnejne – tuuakse ju maailma teisest otsast. See maksab siiski palju – nii rahas, kui ka keskkonnale.
Isegi “tavalised” aedviljad ei tule just leedust (mida ka ei peeta vist samas piisavalt “puhtaks” : “pähh, leedu kurk või poola õun”. Hispaania tomatki on “nii mürgine”. Ja kuna “puhas eesti toit” – v.a. ülikallis luunja kurk ja tomat, ei ole aastaringselt kättesaadav, ei saa see “keskkonnasäästlikum” taimne olla väga säästlik.
DMAA supposedly kills marathoner – Running an unknown risk: a marathon death associated with the use of 1,3-dimethylamylamine (DMAA) – Victim was a 30-year-old female with no known past medical or drug history who was running in the London Marathon. The “murder weapon” were two scoops of Jack3d – that’s at least what the authors of the case report believe.
Archer, J. R., Dargan, P. I., Lostia, A. M., van der Walt, J., Henderson, K., Drake, N., Sharma, S., Wood, D. M., Walker, C. J., and Kicman, A. T. (2015), Running an unknown risk: a marathon death associated with the use of 1,3-dimethylamylamine (DMAA). Drug Test. Analysis, 7, 433–438. doi: 10.1002/dta.1764.
Loodan, et see on väga peen huumor – china study mängu toomine, sest see on tõsisemates ringkondades varsti juba 10 a olnud korralikult kritiseeritud.
https://www.sciencebasedmedicine.org/the-china-study-revisited/
http://rawfoodsos.com/the-china-study/
Kui su näol on tegemist inimesega, keda huvitab teaduslik ja kriitiline lähenemine asjadele, su enda huvides – leia paremad allikad ja suhtu enamikku sensatsioonilistesse “leidudesse” kõigepealt umbusuga.
Raamatud olid kunagi olulisteks teadmiste allikaks. Nüüd, mil enam-vähem igaüks saab neid trükkida ja müüa, ei maksa neile tugineda.
Sellesse rubriiki kipub kuuluma näiteks ka (kuri)kuulus Gary Taubes, kes oma “revolutsiooniliste” teooriate tõestuseks soovitab oma raamatuid lugeda.
Ja mis puutub loomne/taimne – kummast saab toiduaine väiksema jalajäljega* kätte – ei peaks oluline olema, kumma kg tuleb odavamalt ja keskkonnasäästlikumalt kätte, vaid see, kumma kg on toitainetihedam/omastatavam – seda arvestades peaks olema loomne siiski eelisseisus.
Ning loomse seosest erinevate haigestumistega – ka siin ei ole päris kindlat konsensust, kas või mis kujul liha (töödeldud) üldse korreleerub suurema riskiga. Must-valgelt levitavad mõlemalt poolt oma vaid need, kes kas saavad mingil moel sellest kasu või lihtsalt on nii mõjutatud mingite “iidolite”, allikate vms poolt. Ratsionaalne mõtleja hoiab silma mõlemal poolele peal, teeb mõõdukad valikud, hoidub dogmadest ning õpib kogu elu.
