MaPo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
14 tundi tagasi, Sarge ütles:
Kui süsivesikuid ei jõua enam tarbida, siis ongi kõige lihtsam kaloraaži suurendada rasvade arvelt. Kui valke tarvitada 1,5-2g/kg, siis rasvu peaks tarbima minimaalselt 1g/kg (arvestades normaalkaalu).
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />
OP ” Süsivesikuid: 508.2 g” – isegi arvestades küsija kaalu/pikkuse suhet, mis näitab, et massi on juurde vaja, ei ole 500 g – isegi korraliku intensiivsusega treeningute juures – enam väike sv kogus. ca 2 g rasvu/kg kohta (või enamgi veel – kui sv vähem oleks) – kas arvad, et see on mõistlik ? 2 g/kg valku ei ole ka mingi ülikõrge valgukogus, mitte, et rohkem vaja oleks otseselt aga see on selline korralik keskmine.
Rasva on palju, isegi poolest võiks piisata. Kehakaal > rasv g on optimaalne suhe, reeglina.Kiudaineid soovitatakse minim. 30 g. Natuke rohkem = parem.
High Fat Diets & Sporting Performance: Do they Work?
This is a topic that I discussed very recently on the Iraki Nutrition Podcast (link – https://goo.gl/GvRkOX).
The short answer: probably not. The reason being is that possibly the biggest drawback of high-fat, low-carbohydrate diets are their ability to impair glycolysis, despite the attempt to restore carbohydrate availability. What this means is that for any sport or event that requires high intensity efforts, you probably won’t be able to get out of fourth gear.
The long asnwer: I’d encourage you to check out this free full-text review paper by Louise Burke called, “Re-Examining High-Fat Diets for Sports Performance: Did We Call the ‘Nail in the Coffin’ Too Soon?”.
Here’s a ‘key point’ summary:
“The current interest in low carbohydrate high fat (LCHF) diets for sports performance is based on enthusiastic claims and testimonials rather than a strong evidence base. Although adaptation to a LCHF (whether ketogenic or not) increases the muscle’s capacity to utilize fat as an exercise substrate, there is no proof that this leads to a clear performance advantage. In fact, there is a risk of impairing the capacity for high intensity exercise.
The current guidelines for carbohydrate intake in the athlete’s training diet appear to be poorly understood. Sports nutrition experts do not promote a ‘‘high carbohydrate diet’’ for all athletes. Rather, the evolving model is that athletes should follow an individualized approach, whereby carbohydrate intake is periodized throughout the training cycle according to the fuel needs of each workout, the importance of performing well in the session and/or the potential to amplify the adaptive response to exercise via exposure to low carbohydrate availability. There is a need for ongoing research and practice to identify a range of approaches to optimal training and competition diets according to the specific requirements of an event and the experience of the individual athlete.”
Full-text link: https://goo.gl/E3WuW6
Suhteliselt väheste süsivesikutega, see üks päev vähemalt. Ja nii pealiskaudselt vaadates ei ole ka rasvu väga palju. Kas see ongi tavaline? Mõõdad ka mingil määral?
Ja siin leidub veel ka selline https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27692243, ja kindlasti on neid veel ja veel, aga kõige peale kokku näib õige vastus olevat:
“We contend that it is the interaction between many lifestyle factors that determines whether [saturated fatty acids], and as a matter of fact any nutrient, contributes to systemic low-grade inflammation, changes in lipoprotein metabolism and ultimately CVD risk (Fig. 7). The dysbalance between proinflammatory and antiinflammatory stimuli in our Western society does not originate from a single cause and, consequently, may also not become solved by a single “magic bullet”. Resolution of the conflict between our self-made environment and our ancient genome may rather rely on returning to the lifestyle of the Paleolithic era according to the culture of the 21st century [3] and [68]. Accordingly, dietary guidelines might reconsider recommendations for replacing [saturated fatty acids], since “food, not nutrients, is the fundamental unit in nutrition” [311]. Researching the entire diet and, even better, diet in a broader context together with nondietary lifestyle factors, is a clear research priority, as opposed to the reductionist approach of studying the effects of single nutrients such as [saturated fat, carbohydrates, or polyunsaturated fat], even if they have been conducted in a [randomized controlled trial] design.”
Tegelikult – kes soovib, söögu võid, nii palju kui saia (oihh, sai on rämpstoit..) .. lusika peale mahub. Head isu.
Ei usu, et sa seda tõsiselt mõtlesid. neid on liiga suur hulk, et siia ära tuua. Kindlasti on palju ka selliseid, mis nagu näiliselt soosiks või lubaks loomseid rasvu suhteliselt suures koguses toiduks tarvitada.. aga no unusta korraks et “ma pean vastu vaidlema” ja tõde, et see ei ole mõistlik. On neid, keda see ei mõjutagi, aga uuringud on siiski “keskmiste” tarvis ja seal domineerib * rohkem loomset rasva = suurem risk cvd *.
http://www.leibur.ee/kaubamargid/rost/ natuke kallim leivatoode, aga kannatab ära vahel harva
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> see täistera “UUs” kirjaga, (Y)Siin on üks huvitav jutuke, lihtsalt teema laiendamiseks, huvilisele
10 tundi tagasi, AlanBStard ütles:Noeitea. Või kohta olen näinud vähemalt üht südamesurmade tillukest vähenemist näitavat vaatlusuuringut.
Taimetoitlasegeeni ApoE4 kandjatel võib ehk loomsete rasvadega probleeme olla. Mainitud uuringus ilmselt mattusid ApoE4 kandjad statistiliselt mittekandjate alla.
Aga näita siis ka, kus on “mida rohkem võid, seda suurem vähenemine” (olgu siis tilluke, aga kogust suurendades peaks ju selle loogika põhjal ka see tilluke suurenema)
Ning samas – 1 vaatlev või-uuring? Selle põhjal?
Ning loodan, et nii tähelepanelik kommenteerija ei jätnud märkamata rõhuasetust “OHTRATE loomsete rasvade..”. See ei ole päris sama kui “jäta need välja”
On 28.9.2016 at 17:48, SKG ütles:Ei lase käest ära, luban.
Mul uus töökoht alates 25. August ja kuna pikad päevad pole üldse saali saanudki. Pole nagu mõtet pooleks tunniks minna sinna. Olen ainult kodus teinud vabadel päevadel: pushups, squats, plank. Oma keharaskusega. Kehakaalu omajagu kaduma ka läinud.
Kuulge, selline inimliku faktori olemasolu on ikka pigem suur boonus, eks me kõik imetleme Siimu quade aga lugeda, mis ta muus osas mõtleb või maailmas avastab huvitava olevat, on selle kõrval mitte igavam teave. Muutu julgelt, mitte ainult kehakompositsioonilt
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />On 26.9.2016 at 11:09, elfriide ütles:äkki selles ongi viga, et sa “tead” ette. proovi parem uut moodi
. mis sind söömas takistab? söö juustu, peekonit, kohukesi, ohtralt võid jmt. kui sobib, siis saia ja pastat ka. praekartulit peekoniga. variante ju palju, lihtsalt ära niisama paljast suhkrut sisse aja.
Ei ole väga mõistlik soovitada ohtrate loomsete rasvade söömist, isegi selle valguses mitte, et “rasvad on rehabiliteeritud” ja paleorahvas teeb omale või-kohvi. Liigsed loomsed rasvad jäävad siiski põhilisteks südame-veresoonkonna haiguste tekitajateks, mida iganes low-carb promojad ka ei räägiks.
Aitäh nimekirja eest.
Synlabi analüüside vastused tulevad referentsväärtustega, eeldan – et näed midagi juba isegi ära? Palju see pakett maksma läks ka?
Konkreetsed näidud ei ole vajalikud aga selleks, et fellow-kehakultuurlastel oleks hea orientiiriks võtta, tehtud analüüsid võiks ikka ära mainida.
