MaPo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Igasugune ilma testimata vitamiinide soovitus on vastutustundetu – D vitamiini vereanalüüs maksab alla 10 eur – tee see ära, või perearst teeb (nad ei keeldu sellest) ja siis kui on normis, jätkagi oma rutiini – võtad mõnel päeval nädalas.
Rasva julgemalt vähemaks, hommikusööki ei pea sööma üldse, kui ei ole tunnet – ütled, et keeruline laste kõrvalt jne. Või kui on keeruline ainult valgu osas, no big deal – tee lõunal (või ootena lisa-) suurem ports.
Kaloraaži suurendada – kasvõi prooviks – miks mitte.
Kortisoolitase – kõrgem ? 1. seda saad lasta mõõta, mitte, et see sulle midagi väga näitaks, aga pigem olgu see vähemalt keskmine kui väga madal. Põhiline oleks siiski, et tase, vastavalt tegevustele/mõjutajatele, tõuseb-langeb, kortisooli-tundlikkus säilib.
2. See, kui palju oled lugenud ja mõtled enda näitajate ja seoste kohta, on indikaator, et – võta vabamalt
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Kellegi soovitusi makrode osas ei maksa üle enda kogemuse võtta – kõik on erinevad. Seedimise aeglustumise jutud – naljanumbrid. Seda ei suuda ilma ülipõhjalikke uuriguteta mitte keegi otsustada ja reeglina ei ole need muud, kui lihtsalt kulunud linnalegendid.
Seda, kas 4 X nädalas kuni 60 minutit on palju või vähe, ei ole samuti võimalik veebikaudu diagnoosida – HIIT – see on inimestel väga laialivalguva tähendusega 4 tähte. Korralik kõrge intensiivsusega intervall-treening tavaliselt nii pikalt isegi ei kesta, piisab peaaegu poole lühemast, et saavutada täisefekt. Aga kui see on tund pulsiga kuskil 50-70 maxist, siis see liigitub pigem nö steady state cardioks, põhivastupidavustreeninguks. Kui tunned end ülejärgmisel päeval taas vormis olevana, siis ei tohiks see palju olla.
https://experiencelife.com/article/steady-state-cardio-vs-high-intensity-interval-training/
Kodused hantlid on parem kui mittemidagi, aga paar korda nädalas laiema valikuga jõusaalis – hoopis teine tera. Trennikaaslasega veel eriti.
3 tundi tagasi, Fanaatik ütles:Tere,
Ma postitan algajate osasse, aga paljud põhiteemad tegin endale selgeks juba ligi 10 aastat tagasi. Natuke taustast: 172 cm, 72 kg, magusalembene, geneetiline kalduvus 2 tüüpi diabeedile. Aastaid oli mul 5 kilo üle soovikaalu 64 kg ja mõtlesin, et millalgi läheb alla, aga kui kaal jõudis detsembrid 73-ni, siis oli aeg tegutseda. Jaanuari algusest alates jälgin pingsalt oma toitumist ja teen trenni. Probleem: kaal on peaaegu 2 kuuga langenud ainult 1 kg.
Makrod: Jälgin, et oleks 90g valku päevas, igas toidukorras vähemalt 20g, tavaliselt 3 toidukorda päevas, vajadusel snäkiks valgubatoon, pähklid/õun vms.
Süsivesikud/magus: Ma jälgin, et toidukordade vahele tekiks pause, kus veresuhkur ei tõuse, peale lõunasööki piiran magusat.
Kaloraaž: olen tarbnud umbes 1600kcal päevas, kord nädalas rohkem, aga harva üle 2200kcal, mis peaks olema minu norm.
Trenn: ca 4x nädalas 40-60 min, rohkelt HIIT ja lihastrenni, peamiselt keharaskusega treening, aga lihas tasapisi kasvab.
Sellise režiimi juures läks enesetunne järjest kehvemaks ja see hakkas segama tööd – ma ei suutnud enam mõelda ega kirjutada. Kaal hakkas tõusma (st, vahepeal oli 71 peal ja siis jälle tõusis). Internetist lugesin igalt poolt seda nõmedust, et kui kaal ei lange, siis järelikult söön liiga palju, aga sellest vähem ei saa ma süüa, sest muidu olen “hangry”. Siis lisandus stress. Lihtsalt kohutav seletamatu stress. Tekkis ärevus ja kogu aeg oli tunne, et maailm kukub kokku, lisaks segas see, et magamajäämine oli raske. Analüüsisin olukorda ja leidsin, et ma söön LIIGA VÄHE. Oletades, et ma kulutan trenniga 400-500kcal ja tarbin 600-700kcal defitsiidiga (arvestamata trenniga), siis kokku on neljal päeval nädalas üle 1000 kcal defitsiiti!
Olgu, otsustasin, et defitsiit ei tohi kindlasti nii suur olla ja söön rohkem. Nüüd on prioriteet nr 1: keha ei tohi stressi minna. Tervisliku eluviisi kõrvalmõju ei tohi olla talumatult halb enesetunne. See ei saa olla unikaalne olukord – peaaegu kõik algajad kaalulangetajad söövad 300-500 kcal defitsiidiga ja teevad trenni ka. Miks räägitakse nii vähe selle mõjust enesetundele. Mis on teie kogemus sellega?
See kõik on üli-individuaalne. See kõik sõltub kümnetest eri teguritest: “eraelu”, üldine igapäeva-stress, stabiilsus, uni, toiduainete valik,… – kui alustada tähtsamast otsast.
On inimesi, kellel ei ole vähimatki pingutust, vaata et aastaringselt olla alakaloraažis, ja neid, kellel annab iga suutäis vähem tunda.
Pakun, et ootused subjektiivselt “heale enesetundele” määravad päris palju. Teie kirjelduse põhjal võiks öelda, et kontrollite end üle keskmise – näiteks mure selles osas, et pausid ja veresuhkur oleks kuidagi hästi kontrolli all – keskmine inimene tavaliselt seda ei tee ja seeläbi võimalik, et tunneb ka end osalt paremini – rohkem spontaansust kohati, ehk? Toituda küll suhteliselt korrapäraselt, aga siiski siis, kui näljatunne tekkima hakkab, mitte sundida hetkil, mil vajadust kohe üldse ei ole. Ise üritan nii.
Proovige vahelduseks lisaraskustega jõutreeningut – äkki mõjub hästi? Algus rahulikult, aga kui sujub, võib vabalt tuntavalt kg juurde panema hakata – keha läheb vormikamaks, enesetunne paraneb. Lisaks ka see, et sellega kaasneb nö järelmõju – mil keha kasutab taastumiseks sinna kogunenud rasvavarusid.
Pange valku korraga rohkem kui vähemalt 20g, proovige 30-40. Tunnike-paar enne und ka.
7 tundi tagasi, Rambo vend ütles:Küsija ütles ju selgelt, et teatud toite sööb korraga palju, teatud toite mitte. Kuidas sa sellepeale ütled, et toiduvalik pole sellega seotud, palju inimene sööb? Või sa ei mõelnud seda? Väga raske on aru saada su tekstist.
Alustuseks, teemalaienduseks, – sellised “küsijate raportid” on piisavalt ebaobjektiivsed, nii üleüldiselt. Inimesed ei oska reeglina koguseid hinnata, või mis veelgi olulisem – põhjusi, mis tegevus millest tingitud on.
Mina? Ütlesin teooria peale, mida enne mind püüti levitada, kui ainsat viisi rasva% langetada, et see ei ole tegelikkusel põhinev. Toiduainete kokkupanemine ei muuda lõpptulemust.
See on nõrga inimese teooria, vabandust, jah, samasuguse peal võib see ka toimida aga ma kahtlen selles. Kui inimene ei suuda “hea toiduga” piiri pidada, kuidas sa saad ta nii kaugele, et ta seda “head toitu” üldse ei puuduta?
Jungatroll, samas, ei saa nii nõrk olla, kuna on saavutanud suure eesmärgi omal viisil aga kuidas ta nüüd edasi seda ilma “võileibadeta” hoida ei suuda, see on päris suur küsimus. Kui sa tead (oled ise läbinud tee), kuidas panna keha rasvast vabanema, ja sa edaspidi lihtsalt ei ole võimeline mõistlikult, kasutades kogu toiduainete/toitude paletti, hoidma end stabiilses seisus – segane.
Toiduvalik või kogus ei ole mõtleval ja enda suhteliselt madalat rasvaprotsenti väärtustaval inimesel probleem. Kui suu peab käima sageduse-kogustega, mis ei ole vajalikud, ja sa tead seda, on probleem mitte toiduvalikus, vaid mujal. ” Enne rahu ei saa, kui pann tühi, isegi siis kui tunnen, et kohe kohe lähen lõhki..” –
Millest me siin veel räägime.
Esita endale küsimus: kas mul on seda vaja. Kui vastus on “jah”, teed valiku – võtan end käsile. Seda enam, et ise saad aru, et “pannitäis kartuleid” korraga on igal juhul põhjendatud kogus ainult Tour de France’i etapilt tulnud ratturile
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />“Peale kava läbimist on toit minu jaoks hoopis teise tähendusega ” – näed, see on koht, milleni tuleb jõuda – toit on asi, mida on vaja, et funktsioneerida. Aga see ei tähenda, et ta peab olema võimalikult üksluine või fantaasiavaene, mida, mu meelest, küllaltki selgelt nõudis Jungatroll.
Sa räägid ju psühholoogilisest vajadusest. Inimesed söövad kuna – erinevatel põhjustel/juhtudel – on neil selleks “vajadus”, kes igavusest, kes ärevuse peletamiseks, kes “halva tuju” tõttu jne jne.
Toiduvalik ei ole väga palju sellega seotud. Vähemalt ülaltoodud teksti kontekstis. Öelda, et tatar on hea ja võileib mitte, müsli – veel eriti. (müsli ei ole kellegi poolt suhkrustatud toode iseeneset, vaid see on segu röstitud teraviljadest – seda, mida sinna lisad, saad ise valida – ilma suhkruta on see samaväärne, ja kui tegemist täistera-versiooniga, väärtuslikumgi, kui maitsestamata tatar. Toite ei pea vältima – nende kalorsust saab mõjutada.
Kui sa ei saa aru, mis teeb toidu kaloririkkamaks, on lihtsam jääda “konkreetsete” algainete juurde, tõsi, aga kultiveerida arusaama, et kui sa paned leivale singi, juustu või muna peale, siis ta muutub sulle probleemiks – täiesti vale. Inimene, kes annab teistele nõu, ei peaks sel viisil seda tegema. Hari neid, kes seda vajavad, aga mitte läbi pooltõdede või selle läbi mis “minu peal töötas”.
Minu peal töötab, ja see on universaalne – kõigi inimeste peal käib see nii (ükskõik, mida sa või paljud “naisteajakirjad” kirjutavad) söön rohkem, kui kulutan – rasva% tõuseb, söön vähem või sama palju kui kulutan – kehakoostis muutub rasva vähenemise läbi. Kui sa ei suuda end kontrollida, ei puutu asjasse, mis on su toidulaual.
Mulle maitseb ka iga naturaalne toiduaine, ma ei vaja maitsestamiseks kastmeid või erilisi vürtse isegi – puhas kapsas, kartul, mis iganes muu “hein”. Mu liha ei pea olema eriliselt töödeldud, võin süüa hea meelega keedukana. Aga see ei tähenda, et ma peaks endale keelama kohukest, vastlakuklit või eriti head heeringa-võileivatorti.
On 3/12/2008 at 17:20, MEE ütles:kool on selleks, et see hallollus oskaks kirjutada sõna “intelligents” kahe “l”-iga. See aeg on möödas, kus Eestis saavad 8 klassi haridusega Jürid edukaks (tänapäeval pole enam BA-ga midagi suurt teha, iga teine on BA). Alati on erandeid aga noh… õpid ju mitte ainult selle jaoks, et parem töö oleks ja suurem palk. Ikka selleks ka, et arendada endast haritum inimene ning olla vaimselt arenenum kui niisama “hõk hõk, kõva-mees baarist-nädalavahetuse-lambad”
Isiklikult naudin õppeprotsessi.. vaadake filmi “Garden State”.. väga sisukas film, kes vaadata oskab.
Hahhaha, 9 a tagasi tundus kellelegi, et haridus muutub aina olulisemaks, kirjaoskus eelkõige. Ei pidanud see nägemus ajaproovile vastu. Ekspert ja arvamusliider ei pea õieti kirjutamagi oskama, rääkimata süvateadmistest.
16 minutes ago, Sarge ütles:Mis osa minu tekstist teile mõlemale arusaamatuks jäi? Mina räägin postist, te räägite posti august.
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Ma pole mitte kuidagi pooldanud intermitten fastingut ja ei hakka ka. Minu arust see samuti absurdsus. Lihtsalt tõin välja teadusliku fakti – muud midagi. Nüüd jõhker poleemika sellest nagu mina oleks uuringu läbi viinud.
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Minagi ei ole IF suur fänn – mul lihtsalt on hommikuti isu, aga see ei tähenda – just nimelt – et ma saaks selle võimaluse kõrvale jätta, kui me räägime teooriast.
Lisaks näitavad paljud uuringud IF-i positiivset mõju mitmetele tervisemarkeritele.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2951287/ The amount of human sleep contributes to the maintenance of fat-free body mass at times of decreased energy intake. Lack of sufficient sleep may compromise the efficacy of typical dietary interventions for weight loss and related metabolic risk reduction.
Lihtsalt üks näide, loetelust, mis rasva kogunemise ja “põletamise” juures oluline on.
Vanemad mehed juba – funktsionaalne lugemisoskus, mida Otter muidu ka ise armastab mainida, on kas omandamata, või lihtsalt ajaga kannatab.
Osalt õige kõik, aga suures pildis on see täiesti individuaalne. Ja ei treener ega keegi teine ei saa seda ette kirjutada, mitu korda sa PEAD sööma – see selgub jooksvalt, sõltuvalt inimene enesetundest – see on ainuke mõõdupulk.
On inimesi, ka kulturiste, muude alade tegev/tippsportalsi, kes toituvad üldse ainult mõnetunnise aja-akna sees – Intermittent Fasting (reeglina püütakse olla söömata 16 tunni juures) – ja ei kurda millegi üle – areng toimub. Seega – auto näide ei ole päris üks-üheselt võetav – on inimesi, kes tunnevad end suurepäraselt süües 3 korda päevas, on neid, kellel ei ole vähimatki pingutust, et teha seda alates pealelõunast – igasuguse “kohustusliku hommikusöögita”.
Iga toidukorraga, jah, 30-50 g valku on optimaalne – ja seda ühtlaselt jaotatuna, aga nagu öeldud – nii uuringud, kui ka anekdoodid näitavad, et saab ka teisiti. Peaasi, et enda tunne hea on.
Ainevahetuse aeglustumise osas… selline väide esindab korralikku 10 a tagust bro science’t, mitte nii väga tänapäevast arusaama enam. Üldkaloraaži miinus/pluss on need, mis reguleerivad rasva kasutamist energiaks. Kui nüanssidesse minna, siis isegi uni – selle pikkus ja kvaliteet – mõjutavad rasva ladestumist/energiaks kulutamist, äkki isegi see on olulisem, kui regulaarne toitumine – me veel ei tea, keegi ei saa üheselt väita.
Kui silti uskuda siis seda juustu peaks bikiinifitnessistid armastama. Hind on asja teine meeldiv külg 200 g 1.50 ringis, maitseelamuseks ei nimeta, aga arvestades 10%, on kõik hästi.
http://www.valio.ee/tooted/proteiinipulbrid/laktoosivaba-sokolaadimaitseline-vadakuvalgupulber-600g on juba kauplustes näha?
Kui juba analüüse andma minnakse, ei võta tükki küljest – las määravad Testosterooni ka, + vaba T, E2 ja SHBG. Kortisool lisaks.
Saad selle asja välistada vähemalt.
Ja mingit kuuri ei ole mõistlik ilma analüüsideta tegema hakata, isegi “süütute” vitamiinide oma mitte. D-vit test maksab, ise makstes
Vitamiin D S-Vit D (25-OH) 66707 8,38 1 tööpäev Aga iga perearst teeb selle ka, ilma vastuvaidlemata. Kui see on normis, ei ole megakogustega mõtet eksperimenteerima hakata. Rohkem
= parem.
