2 tundi tagasi, elfriide ütles:

 

kui sul on süvenenud lordoos e nimmenõgusus, siis võib eeldada (ei pruugi tõsi olla), et sul on a) nõrgad kõhulihased ja tuharalihased ning b ) ületoonuses selgroosirgestajad ja puusapainutajad (niude – nimmelihas). sellega kaasneb nn anterior pelvic tilt, s.t. lihaste düsbalansi tulemusena kaldub vaagen ettepoole ja põhjustab omakorda lihaspingeid.

 

 

kükk iseenesest ei too puusi esile, kuid vaja oleks pigem a) treenida tuharalihaseid ja kõhulihaseid (aga mitte kaelalihaseid seejuures) ning b )  lõõgastada (kuid mitte venitada) puusapainutajaid ja seljasirutajaid.

 

pigem ütleks, et korrektselt sooritatud kükk peaks tuharalihast ka aktiveerima, kuid parem oleks glute bridge tüüpi harjutused. jalapress korrektselt sooritatuna (tuharalihast aktiveerides ja mitte nõgusaks keeratud seljaga) peaks ka väga hea olema.  kõhulihase treenimisel pea silmas, et teeksid seda kõhulihaste, mitte puusapainutajatega (nagu suur osa inimesi teeb). alaselga peaks hiljem ka treenima hakkama. iseenesest on ntx jõutõmme tulevikus hea harjutus, kuid kindlasti mitte praegu, kui eelduslikult on alaselg nagunii pinges. 

 

niude-nimmelihase ja nimmepiirkonna seljalihaste dünaamilised venitusharjutused võivad olla ok, kuid staatiline venitus peaks olema välistatud (vähemasti uuemate teadusuuringute valguses ei venitata pinges lihaskiude), kuid kasuta lõõgastamiseks rulli ja massaazhipalli. 

 

Lauri Rannama koostatud oli netis kunagi kättesaadav üks materjal, proovi otsida. pakun, et otsingusõnaks võiks olla ntx lihaste düsbalanss. ja otsi netist nii anterior pelvic tilt kui ka lower cross syndrome.

 

 

 

Pikalt ei hakka “vaidlema”, aga siin on palju kaasaaja teadmistega vastuolulist. Düsbalansid (või nendega kuidagi spetsiifiliselt tegelemine), ja need syndromid – nii upper -,  kui ka lower-, ei ole ammu enam asjad, mida tõenduspõhise lähenemisega PT suhu võtab.

6 tundi tagasi, Guest Guest ütles:

 Kas hommikune puder katab päevase kiudaine vajaduse?

 

 

 

Ei usu, kui see on selline tavaportsjon tavatoorainest.

Kiudainel ja kiudainel võiks mingi vahe ikka olla. (peast, ilma täpsemalt süvenemata) Sõltub ka mis mõttes vahe – mikrotoitainete kontekstis kindlasti. Selles mõttes, et kas kiudainenormi täidab – mitte nii palju.

14 tundi tagasi, Henrikix ütles:

 

Puuviljad sisaldavad enamasti lihtsalt vett ja suhkrut ning sinu keha omastab/seedib need kiiresti ära, valgurikaste toitute seedimisprotsess on suhteliselt aeglane.

 

Kiudainete sisalduse poolest ei ole isegi võrrelda midagi – laias laastus zero vs palju ning kiudainete olemasolu on sama tähtis, kui mitte tähtsamgi veel kui seedimise kiirus, “täiskõhutunde” tekkimise juures.

Vitamiide/mineraalidega kipub ka nii olema, et valgutoode/puuvili – omajagu puuvilja kasuks.

Aga, jah, tasakaalustatud võiks olla, mitte valida üht. Kui “palju” ei mahu, võta kummastki osa.

On 3/12/2017 at 9:51, ROtter ütles:

 Söögiga saadud kaaliumi kogus praktiliselt vere kaaliumisisaldust ei mõjuta. Tervel inimesel ei tõsta rohke kaaliumi tarbimine selle taset seerumis üle normaalse. Vastavalt ka dieedid või muud toitumise muutused ei vähenda taset liigselt. Toidus on alati piisavalt kaaliumi.

See, et toidus leiduv kaalium ei mõjuta näitu veres, tuleneb vere kaaliumisisalduse regulatsioonist, mis toimub analoogselt naatriumisisaldusele regulatsioonile.

 

Kui see kõik nii on, siis miks peaks teadlased ütlema midagi sellist:

“

Want to slow down aging? Too late, you’d better eaten more veggies and fruit 10 years ago – study shows that the consumption of foods abundant in vitamin C, folate and potassium predicts 10 year changes in telomere length

In the multiple regression model adjusted for potential confounders, the leukocyte telomere length (LTL) was positively associated with the consumption of vitamin C (P < 0.05), folate (P = 0.05) and potassium (P = 0.05) in all participants. In the age-stratified analysis, the association between the consumption of vitamin C (P < 0.01), folate (P < 0.05) and potassium (P < 0.05) with LTL was significant only among participants aged <50 years.

On 3/10/2017 at 14:47, elfriide ütles:

panangin’i (käsimüügiravim) kuur oleks asjakohane. seda ei ole vaja karta, toimeaineteks kaaliumaspartaat ja magneesiumaspartaat, kasutatakse südamelihase ja – funktsiooni toetamiseks ja taastamiseks. 

On 3/10/2017 at 14:47, elfriide ütles:

 

 

On apteeke, kus pakutakse “Optisalti”, ja tundub, et see on parema hinna/saadava suhtega. Kaaliumtsitraat/Mg-tsitraat. http://www.hankintatukku.fi/en/products/?-optisalt–&product=98

Piim/keefir ja 1 banaan. Pakk kohupiima ja õun. Näiteks.  Vali ise see, mis maitseb, mingit spetsiaal-sporditoitumist ei pea olema.  Ja kui need 3 korda nädalas ei ole tohutult kurnavad, on täiesti piisav tavaline regulaarne toitumine, kus on piisavalt kõiki makrotoitaineid. Valgu osas võiks vaadata, et seda saab mitte vähem kui 1,5 g iga kehakaalu kg kohta päevas.

Kui on kindel ettekujutus, et trenniga peab käima kaasas sheik – just pulbrist valmistatud, leiad vadakuvalgu pulbreid väga laias sortimendis – vali mõne tuntuma brand’i “whey” – see on kõik, mida vaadata. Kirju lisatud BCAA-dest, glutaminist, ja muudest lisatud “taastumist parandavatest ainetest” võid ignoreerida – suhteliselt ebavajalik müügitrikk. Kreatiin võib olla, aga ega seegi reaalelus sulle tunda anna.

2 tundi tagasi, JungaTroll ütles:

Ei, ma ei öelnud et see peab olema üksluine või fantaasiavaene. Kuid paratamatu on ilmselt see, et praegust “üksluist” ja “fantaasiavaest” toitu tuleb veidi rohkem hakata armastama ja “häid asju” tuleb veidi püüda unustada. See on harjutamise küsimus. 

Naturaalsed toiduained naturaalsel kujul võivad olla üksluised vaid harjumatule. Kuid bioloogiliselt nimetatakse üksluiseks pigem toitainevaest, rafineeritud, pidevalt sama retseptuuriga toitu. Kui iga päev varieerida naturaalseid toiduaineid, siis ma küll seda toitumist üksluiseks ei nimetaks. 

Sellised toidud tunduvad kahtlemata alguses (ja üsna pikka aega) maitsetud, sest meeled on mürgitatud tugevate maitsetega. Mingil hetkel aga hakkad eristama ka naturaalsete toiduainete maitsenüansse ja need ei ole siis sugugi halvemad. 

Kõik see on harjutamise küsimus ja ma või julgustada, et see vahetus ei tundu tagantjärele üldsegi halb diil. Või mis halba peaks seal olema, kui kartulikrõpsud ja coca-cola hiljem enam ei maitse, sest tunduvad räigelt ülemaitsestatud ja samas nii “tühjad”?

 

 

Olen ka sellega üldiselt päri, naturaalsete maitsetega saab ja ei ole ka probleem – seda tõdesin varemgi kuskilt, et keedukana ja selle puljong maitsevad, Kerge soolaga keeduriiski, rääkimata aedviljadest, jne. Ei kaota tõesti keegi, kui krõpsudest loobub, aga teavitus ei saa nii käia – tuleks säilitada  intellectual intelligence, isegi kui see ei lähe kokku su ideoloogiaga. Faktid ennnekõike, emotsioon hiljem.