Mait1234
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Pole muidugi välistatud ka see, et dieet oli liiga agressiivne. 1500kcal on paras kaloraaž vbl 70kg kaaluvale naisele. 116kg kaaluv naine võiks alustada kuskil 2500kcal pealt ning seal vaikselt aegamööda kärpima hakata. Sa kaotasid 7kg ühe kuuga põhimõtteliselt – mina kulutasin selle jaoks 6 kuud sest kärpisin rahuga ja aegamööda.
Kohe paugust 1500 ette lükata on kehale suur stress ning nagu Ott mainis siis see ei too kunagi head. Keha hormoonid nõks paigast ära, ainevahetuse kohanemine, et energiat kokku hoida, loomulikud kaalukõikumised ja ongi tulemus nagu ta on.
Kilpnäärme probleemid on ka alati võimalikud seega tuleks see ka muidugi üle kontrollida.
Ma väga ei usu, et 40 lisakilo rasva näol oluliselt suurendab energiakulu näiteks magades, lesides või istudes. Rasv on passiivne mass mis energiat ei tarbi, pigem vastupidi, kaitseb organismi jahtumise eest.
Vanasti oli karm looduslik valik, laste suremus 40-70%, täisikka jõudsid vaid kõige tugevamad isendid, erinevalt tänapäevast kus kõik elule poputatakse ja läbi elu veetakse.
Ei ole vist päris õige võrrelda tänast ja eilset ning teha sellest populistlikke järeldusi.
kas kehal mitte vahet ei pidanud olema kust ta oma valgu kätte saab ?
http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_Digestibility_Corrected_Amino_Acid_Score
Kasutage parem seda
http://fitness.bizcalcs.com/Calculator.asp?Calc=Body-Fat-Navy
arengut saab edukalt jälgida ja odavam tuleb ka
Siis see pole ju enam hüpertroofia, vaid atroofiaproobleem. Ja üldse, miks klapid korralikult käima ei peaks? Kõigil, kes hüpertroofiast on üle saanud, käivad korralikult.. Kust selline teooria pärineb?Mäletan seda teemast seoses Arnold Schwarzeneggeri südameoperatsioonidega.
Tõenäoliselt tekivad jõutreeningust tingitud südamelihase paksenemisega probleemid vanemas eas. Nimelt koos lihasmassi kaoga kaotab massi ka südamelihas ja siis ei käi enam südameklapid korralikult.
Sööge parem kartulit, maitse parem ja toime sama, odavam ka
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegin ühe nimekirja valkude hinnast. Vabandan, kui väga täpne pole (kuna hinnad varieeruvad), aga annab vähemalt ettekujutuse.1. Muna – 4,3g valku/EEK
2. Kodujuust 0% – 3,5g valku/EEK
3. Kohupiim 3g valku/EEK
4. Kodujuust 1,5% – 2,8g valku/EEK
5. Kana – 2,8g valku/EEK
6. Sardiinid (konserv) – 2,5g valku/EEK
7. Kanarind – 1,9g valku/EEK
8. Heeringas – 1,3g valku/EEK
Mittetäielikud valguallikad:
1. Kaer – 8,8g/EEK
2. Pähklid – 5,5g/EEK
3. Oad – 1,4g/EEK
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oskab keegi nüüd lisada korraliku valgupulbri valgu-ja hinnasuhte?
80% Whey – 5,83g valku/EEK
Mina olen rahul
Tuleb retsept küsida perearstilt” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Et selline mure, et tahaks kaalu tõsta, et kas oleks võimalik kirjutada paar BSN toodet 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Selline on bürokraatia ravimitega mida eestis ei ole müügil.
Kas oskab keegi öelda, kas kuskil on müügil mõnda proteiinipulbrit, mille kilo hind jääks 150 krooni ümber 1 kg kohta?Tähtsaks ei pea nö brändi nime vms.
Ette tänades
artikkeluudised ei lõpegi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Uudiste vaene hooaeg on alanud. Ilmselgelt ei ole probleem ei Kalmuses, bonsuna.comis ega ka dopingus. Probleem on weebiajakirjanduses kui sellises, kus hinnatakse kõike klikkide arvu järgi, mitte sisulise sisu järgi. Niikaua kui teema kogub piisavalt klikke niikaua ekspluateeritakse, mis siis, et sisulist uudist ei ole.
Selegipoolest, kui me “teavitustööd” kasvõi kõige väikesemal määral ei tee, saamegi ainult iseennast süüdistadaSüüdistada ennast selles, et mul on oma arusaam asjadest ja see erineb teiste omast?
Mis kahju teeb sulle kellegi arvamus, et see valgujook mis sa peale trenni jood on steroid?
