Loorits

Täna on see päev, mil hakkas minu rangem osa võistlus-ettevalmistusest ehk kurikuulus DIEET!

Tegelikult on hetkel tunne õnneks super, ootasin juba nagu seda päeva, mil saab jälle kõik n-ö kontrolli alla. Viimane nädal enne dieeti lasin ikka täishullu, sest noh dieet oli ju niikuinii ukse ees ja isegi kaalule otsustasin astuda alles selle nädala lõpus, kui olen nädal aega juba korralik olnud ja kaalunumber loodetavasti juba normaliseerunud” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />. Võistlusvormist on asi veel kaugel, kuid olen enda vormiga hetkel väga rahul. Riided istuvad kõik superhästi ja kuigi olen hommikust õhtuni ainult pirukaid ja  shoksi suust sisse ajanud, siis õnneks mingit suurt jälge see mu kehale pole jätnud. Nädala lõpupoole oli küll juba siuke ennast vihkav tunne ja ootasin juba dieedi algust, kuid ega see mind ei peatanud ja tagasi hoidnud” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Nädalavahetuse veetsime seekord Tartus, kus toimus kahel järjestikusel päeval Tartu Rahvuslikud koertenäitused, millest me oma samojeedipõnniga osa võtsime. Tartu, kui linnana, ei ole mulle kunagi eriti sümpatiseerinud, ei teagi kohe miks, lihtsalt ei meeldi see linn, kuid sellele vaatamata oli meil väga tore nädalavahetus. Oi ma armastan koertenäituseid, see närv ja pinge, mis seal südant kõditab on täitsa võrreldav fitnessi lavaga ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Samamoodi pead publiku ees esinema, võimalikult hea esmamulje jätma ning lootma, et sind edasi valitakse. Väikese erinevusega muidugi, et näitusel ei näita sa ainult iseennast, vaid põhieesmärk on näidata koera kõige paremas valguses. 

Mis aga puutub võistlus-ettevalmistusse, siis Eesti karikavõistlusteni on vaid 110 päeva! Või no, kui arvestada, et kell juba üle südaöö, siis juba ainult 109! Ja, kui veel mõelda, et Lätis Latvian Cup veel nädal varem, siis tundub nagu olekski võistlused juba kohe-kohe ukse ees. Kevadisest võistlushooajast tean hetkel nii palju, et plaan oleks minna Lätti, muidugi osa võtta Eesti karikavõistlustest ja kõige suurem salasoov oleks kevadine EM Santa Susannas Eksnäis kuidas sellega läheb. Minu eesmärk on hetkel keskenduda lihtsalt ainult trennile ning toitumisele ja elu parima vormi tegemisele. Kalorid tõmbasin hetkel minimaalselt defitsiiti ehk alustan 1900kcal pealt ja vaatan, kuidas ja kas kaal langema hakkab. Tulevaks reedeks on ka perearstile aeg pandud, lootuses DEXA skännile saatekiri saada ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Tahaks numbriliselt ka vaadata kuidas oma keha dieediga muuta suudan, kuidas ja mis määral lihasmass säilib ja mis määral keharasvaprotsent muutub.

Esimene “dieedi- šoping” ja trenn on ka kenasti tehtud. Külmkapp on täidetud erinevate maitsvate ja tervislike toitudega ning sügavkülmas on preemiaks peidus hunnik kohukesi, mida suhteliselt tihti oma makrotesse mahutan, sest ma lihtsalt ei suuda ilma nendeta ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Trenni tegime täna Kristiine MyFitnessis, kuna vahel peab ju nautima seda võimalust, et spordiklubi sul maja taga on. Miks küll ei võiks see Sparta olla, mis nii lähedal asuks. Kui aus olla, siis mida rohkem ma teisi jõusaale külastan, seda rohkem ma mõistan, et jep, Sparta on see üks ja õige ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> No ei leia kuskil paremat. Isegi kui juhtub, et kõik vajalikud masinad on olemas ja trenni saab kenasti tehtud, siis tunne pole kunagi see sama mis Spartas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Motivatsioon on laes ja tunnen, kuidas ootusärevus vaikselt sisse juba poeb. Kolmapäeval saan ka bikiinide suhtes veidi targemaks, aga sellest pikemalt juba mõni teine kord ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kingade suhtes ei ole veel otsustanud kas jätta samad, millega sügisel võistlesin või need ka samuti uuemate vastu välja vahetada. Igaljuhul tahtmist ja motivatsiooni mul jagub, tahan uuesti selle kõik läbi teha ja tunnen, et teen õiget asja. Fitness on hetkel ainuke asi mis annab mulle mingit kindlust ja usku iseendasse, et ma suudan ennast kokku võtta, ennast proovile panna ja midagi saavutada. Tunnen, et kui mul millegi sellise jaoks distsipliini on, siis saan ka kõige muuga hakkama. Olles ise jätnud pooleli õpingud TTÜ-s, loobunud suurepärasest töökohast ja lihtsalt suutmata millelegi muule peale koerte, perekonna ja spordi keskenduda, on tunne, et olen püsimatu ja tahtejõuetu. Reaalsus on aga see, et kõik mis mind huvitab ja naudingut pakub, on see, mis rahakoti veel tühjemaks teeb ning kõik äriideed, mis minu peakeses keerlevad nõuavad meeletut kapitali, kuid suuretõenäosusega tulevikus midagi sisse ka ei hakkaks tooma, sest baseeruvad heategevusel. Ohjah, läks vist kuidagi emotsionaalseks ära, aga jah, üks rahutu hing olen, kes teab tegelt südames päris täpselt, mida ta elult ootab ja tahab, kuid ei suuda reaalsusega leppida, et kõik päris nii lihtsalt ei käi.

Üritan oma peakest kõigi maailma muredega mitte vaevata ning keskendungi praegu sellele mis kõige tähtsam. Suunan kogu oma hinge, armastuse ja tahtejõu oma unistuste täide viimise suunas ja loodetavasti lahendab elu ise teepeal kõik vastuseta küsimused minu eest ära. 

Sutsu rohkem, kui kaks aastat tagasi vahetasin olude sunnil kergejõustiku jõusaali vastu ning tol ajal oli minu suurimaks hirmuks, et mul hakkab nüüd ilge lihasmass kasvama. Kõige kummalisem tundus minu jaoks see, et jõuharjutuste jaoks soojaks tehti lihtsalt kergema raskusega  Oi see oli minu, kui kergejõustiklase jaoks eriti kummaline, minu trennid olid alati alanud umbes pooletunnise soojendusega, erinevad jooksuharjutused, venitused, rullimised ja lahtijooksud ning alles siis sai trenniga alustada. Kergemat laadi jõutreeninguga olin muidugi ka enne kokku puutunud, kuid maksimum 2 korda nädalas ja seda ka mitte täispika trenni näol. Kergejõustikus on rõhk jõutreeningul ainult n-ö offseasonil, mil võistlused kaugemal ning siis on aeg jõudu juurde kasvatada. Võistluste lähenedes lähevad harjutused aga aina liikuvamaks, sisse jääb küll plahvatusliku jõu treenimine, aga mitte nii väga kangitrennid.

Erinevate lihasgruppide treenimisest ei teadnud ma siis veel väga midagi, minu jaoks oli kõik kas jalgadele, alaseljale, kõhule või kätele. Kõik harjutused mis õpetuste järgi oleks pidanud tegema kas trapetsit, rinda või õlga, olid minu jaoks kätele mõeldud harjutused ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kõik kätekäverdused, lendamised, lõuatõmbed, rows, rinnalt surumine – kõik see tundus minu jaoks lihtsalt käte väsitamine ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Ajapikku hakkasin õnneks aga tundma, et mõjub isegi täitsa õigesse kohta, ju siis olid algul mu kätud nii nõrgad ja said tavapärasest järksu nii palju rohkem koormust, et tundus nagu teekski ainult käsi.

 -Üks esimesi jõutrenne (ja sellega kaasnevaid selfisid) Spartas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kuna hirm selle ees, et ma mingiks hulluks lihasmäeks muutun oli meeletult suur, siis ei julgenud ma kunagi raskust juurde panna ning tegin pigem n-ö uisapäisa lihtsalt natuke siit ja sealt. Mõne aja pärast, nähes kuidas raskused aina kergema vaevaga liiguvad, sain meeletult motivatsiooni juurde, et sellega korralikumalt tegelema hakata, treeningmahtu ja raskuseid tõstma hakata ning ennast korralikumalt jõusaalile pühendama hakata. Sain aru, et ega see lihas päris niimoodi ikka juurde ei tule, et puudutad raskust ja järsku oled Arnold valmis. Nii lihtsalt see ei käi, eriti naistel ja korraliku lihasmassi kasvatamine nõuab meeletut pühendumist ja on väga aeganõudev protsess ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Vahetades aga väga liikuva treeningu järsku jõutrenni vastu, mida hakkasin tegema healjuhul vaid kolm korda nädalas, samal ajal jättes toidukogused ikka sama suureks, siis andis see kaalunumbrile koheselt tunda. Esimese paari kuuga olin ligi viis kilo raskem. Tagasi vaadates ei oskagi öelda kas suutsin oma lihasmassi nii meeletult arendada või oli asi ikkagi vähesemas liikumises ja võtsingi veidi niisama juurde Igaljuhul kevadel otsustasin selle viis kilo jälle maha tõmmata, kombineerisin kardio ja jõutrenni ning olin endale leidnud selle õige asja, millega mulle meeldis tegeleda ja mis boonusena hoidis mind heas vormis. Ja nu siis nõnda aja möödudes hakkasidki vaikselt mõtted mõlkuma ka juba, et paneks ennast äkki fitnessis kunagi proovile  ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ja 2016 kevadel saigi Otiga ühendust võetud.

Nii veider on praegu jõusaalis raskustega rassides mõelda, et ma seda lihasmassi niiväga kartsin ja nüüd tegelen alaga, mis seda just taga ajab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Hetkel, kui esimesed võistlused seljataga ning uued võistlused juba paari kuu pärast, unistan sellest, et korralikult lihast jõuaks selle ajaga kasvatada. Ma ei karda süüa rohkem ja raskusi tõsta, tahan näha oma keha muutumas ja uskumatu, aga vahel jõusaalis tekib reaalselt siuke tunne, et ma olen nii pisike, et tahaks massi juurde. Ise ka ei usu kuhu mu mõttemaailm on välja jõudnud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Tahaks aga suuremaid õlgu ja laiemat selga, rääkimata tagumikust ja ilusatest vormis jalgadest. Olen aru saanud, et vormis keha on ilus, terve ja nõuab pidevat hoolitsust ja tööd” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Sügisestest võistlustest on juba ligi pooleteist kuud möödas, võistluskaaluga võrreldes on kaalu sutsu rohkem kui neli kilo juures. Kaloraaž hetkel esmaspäevast laupäevani umbes 2300 ja pühapäeviti endiselt kaloreid ei loe, sest kes neid jõuaks cheatpäeval kokku lugeda ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Naudin elu ja raskeid trenne, tore on ikka trennis higi otsaees pingutada ja lihased valusaks saada. Kui muidu on mul olnud kaaluga siuke hate-love relationship, et isegi, kui mõistus tajub, et peegelpilt on see mis loeb, mitte kaalunumber, on see number ikka suurt rolli mänginud ja mida väiksem seda parem, siis nüüd on see lõpuks muutunud. Ei karda hetkel seda numbrit, kuna tean, et patustan lubamatute asjadega vaid kord nädalas ja ülejäänud kuus päeva nädalas söön suurtes kogustes korralikku toitu. Seetõttu usun siiralt, et ei ole see mingi pekk, mis praegu kasvab. Tunnen, kuidas olen tugevam ja kuidas trennis on jõudu. Kindlustunnet annavad ka ühed teksad, mis muidu praeguse kaalunubriga olid parajad, kuid hetkel siiski veel suured. Mida ma siis ikka ennast praegu piiran, kui uue võistlushooaja ettevalmistus on nii lähedal ja praegu on see hetk, mil järgmiseks hooajaks veidi lihast juurde kasvatada ja vormi prandada. 

Pühapäevased rõõmud peale mõnusat metsas müttamist ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Olge mõnusad, lammutage jõusaalis ning homme ongi kauaoodatud pühapäev, mis tähendab vaba päeva ja palju süüa 

Nonii, nädalake on jälle möödas. Vahepeal sain natuke rohkem töö ja trenni kõrvalt aega ka iseendale ning oma teisele südamelähedasele hobile, milleks on koerandus (just-just, koertenäitused, koolitused ja kõik sellega kaasnev, pesemised, föönitamised, üleslöömine, trippimine, händlerlus jnejne). Minul on küll hooaeg läbi, kuid kodus kasvaval samojeedibeebil alles hakkab trall pihta, esineme kordamööda ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ju siis mingi edevuse-ussike mul ikka sees on, et lavale tagasi kutsub ja samamoodi on ka koeraga näituseringis. Sama pinge ja see südame põksuma panev tunne, et kõik silmad on sinul, aga vot ringis ei ole vaja vaid ise hästi esineda, põhiline on, et koeraga koostöö sujuks ja et sa teda võimalikult hästi esitleks ning selleks on vajalik ikka omajagu harjutamist. Ootan juba suure huviga kevadet- minul võistlused juuniorite bikini fitnessis ja meie koerabeebi Joey astub ka siis juba juuniorite klassi. Kohe, kui minu kevadised võistlused on läbi, hakkame Joeyga suvistel näitustel koguma juuniorserte ja jahime Eesti Juuniortšempioni tiitlit. Eesmärgid on kõigil paigas ning ettevalmistused täies hoos ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Toitumisega olen ka lõpuks maha rahunenud. Päevane kaloraaž jääb umbes 2200 kanti ning kui päeva lõpus ikka tunnen, et kõht tühi, siis suurendan julgelt õhtusöögi portsu, isegi kui kalorid lõhki lähevad. Praegu ei ole see kaloraaž üldse nii tähtis ning pigem suurendan oma korralike söögikordade portse, kui et jätan kerge näljatunde ja suurendan oma isusid igast muu hea-parema järele. Parem ikka korralikust toidust kõht täis süüa. Mis puutub rämpstoitu ja maiustustesse, siis olen siiski selle ühe päeva nädalas selleks jätnud, mil söön kõike, mille järgi neelud käivad. Mina ei ole kindlasti inimene, kes terveks eluks kõik n-ö “ebatervisliku” oma toidulaualt eemaldaks. Vahel peab endale lubama kõike seda, muidugi mitte igapäevaselt, aga kord nädalas ennast vabaks lasta on minu jaoks igati okei. Kõige võti peitub ikka tasakaalus. Üritan lihtsalt oma cheat-päevadel süüa ka korralikku toitu rohkem, et rämpsu nii palju sisse ei mahuks. Mind teades see aga mingit probleemi ei lahenda, sest ma olen täitmatu ja magusa jaoks on mul alati ruumi. Tean, et kui nt kaks kuud juba ilma mingi konkreetse toidu või harjumuseta olla, siis enam seda ei igatse ja ei isuta enam, kuid ma ei tunne vajadust kõige selle välja lõikamiseks. Tunnen, et minul tekitaks see hoopis vastupidise efekti, sest keelatud vili on alati see kõige magusam. Ei hakka endale midagi keelama ning jätan endale selle preemia päeva. Siis on iga nädal ka pikisilmi midagi oodata ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ootamisest rääkides, on meil ju jõulud kohe-kohe lähenemas. Detsember on juba käes, jõulukalender on avatud ja päkapikud on sussidesse esimesed üllatused toonud. Olen hull pühade fänn ning ootan juba nii väga seda hetke, kui terve suguvõsa Saaremaal suure söögilaua taga istudes kraakleb – nii see meil juba käib . Vanaema vaaritab meile kindlasti igast maitsvaid piduroogi ja erinevaid kooke. Juba paar päeva tagasi helistas ja uuris mis erisoove meil jõululauale on. Tuleks vaid see lumi ka maha tagasi.

Hetkel mängib see ilm meiega ikka korralikku vingerpussi ning kui hommikul kohe trennis ära ei käi, siis on jube raske ennast õhtul majast välja saada. Üldse ei soosi see ilm trenni minekut. Vastik märg ja pime aeg. Vabadel päevadel olen üritanud sellel paaril valgel tunnil, mis meie sügis-talvine aastaaeg meile nii lahkesti annab, võimalikult palju aega õues liikudes veeta. Liikumine ja värske õhk teevad imesid. Enesetunne paraneb märgatavalt ja ka umbses saalis tehtava kardio hulka saab vähendada. 

Kui juba trenni saab, siis trennis on tunne super. Küll on mõnus trenni teha, kui saab raskusi aina tõsta ja energiat jagub trenni lõpuni. Kavaga olen ka ütlemata rahul ja ootan huviga tulemusi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Trennid on plaanitud hetkel nii, et ideaalis neli trenni järjest, millele järgneb üks kardiopäev ja kindlasti peab nädalas üks päev jääma täielikult puhkamiseks ja taastumiseks. Variante, kuidas treeningkoormus jaotada on palju ning vastavalt tööle ja muudele toimetustele on kahjuks või õnneks iga nädal see jaotus erinev. Ideaalis teen ilusti neli trenni järjest, millele järgneb liikuv päev looduses ja üks puhkepäev. Hetkel on aga ajaliste raskuste tõttu olnud pigem, et kaks trenni, kardiopäev looduses, kaks trenni ja vaba päev. Ega ma ei teagi kumb variant parem on, eks ma proovin mõlemad ära ja vaatan, mis paremini sobib. 

Trenniplaan ise on jaotatud nii, et ühes tsüklis saavad jalad kaks korda koormust ja ülakeha erinevad lihased ühe korra. Tsükleid, mida vaheldumisi teen, on kaks, ühes superseeriad ja teises püramiid. Kehaosad on jaotatud nii, et esimesel päeval on jalatagaosa ja õlg, teisel selg ja biits, kolmandal jala esiosa, tuhar ja säär ning neljandal päeval on rind ja triits. Kõhtu teen tunde järgi iga trenni lõppu natuke ja kardiot samamoodi vahel juurde, kas trenni algusesse või lõppu 15min kallakul või ellipsil.

Suured tänud teile kõigile, kes te mu pärast muret olete tundnud, mind nõu ja jõuga olete aitanud ja mingil määral ka kritiseerinud ja hoiatanud. See on nii tore, kui inimesed, kellel rohkem teadmisi ja kogemusi, on lahkelt nõus erinevaid nippe ja nõuandeid jagama ning kaasa aitama. Ma hindan seda väga kõrgelt ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aitäh teile!

Minu tegemistel saate silma peal hoida ka siin: https://www.instagram.com/annaliisall/ ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_tongue.png” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />