Lightheaded
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Soetasin omale bioglükosamiini, eks vaatab kas mõjub või mitte. Võtan lisaks veel kalaõli ning tulemusi nähes (või mitte nähes) annan ka siia teemasse teada.
Ma joon lean gaini
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ei ütleks, et see kehva. Aga ikka maitseb kana/kodujuust what ever rohkem kui pulber 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pulbrijoogi ja toidu võrdlemine on sama mis fanta ja lõheprae võrlemine. Üht ei ole hea teisega asendada. Sööma peab ja kui kasvada tahad, siis palju ja mitte valimatult. Mõne kergema toidukorra võib sheigiga asendada, aga ainult sellest toituda vaevalt kellelgi pähe tuleb.
Kui rääkida nüüd plahvatuslikust jõust, siis me peame võimsust silmas. Võimsus on kui kiiresti sa rakendad jõudu. Seega koosneb kahest komponendist: jõust ja selle rakendamise kiirusest.Esimest saab treenida liigutades raskeid raskuseid vahemikus 4×4…6, s.o. kuskil 80% ühest kordusmaksimumist (individuaalne). Muidugi maksimaaljõud areneb paremini kui teha suurema kordusmaksimumiga, aga kui sul kangi liigutamiseks kulub nii kaua aega, siis see eriti ei kandu su spordialale üle.
Teist saab treenida tehes kiiruslikku treeningut, ntx plüomeetrilised harjutused keharaskusega(üleshüpped jne).
Enne mainiti klassikalist tõstmist, saab ka ilma nendeta hakkama- westside stiilis, kettide ja kummidega. Muidugi viimane tahab erivarustust ning esimene keerulist tehnika õppimist. Ma arvan, et esialgu piisab baasjõu harjutustest ja mõnedest hüppeharjutustest. Edasi progresseerudes võib teha ntx üleshüppeid kang turjal(20% küki ühest kordusmaksimumist). Ja siis kas klassikalisele tõstmistele üle minna.
Plahvatusliku jõu treeningul lihasmass eriti ei kipu kasvama; põhitöö langeb närvisüsteemile. Maksimaaljõu treeningul peaks ikka tulema lihasmassi.
No lihased arenevad ikka. Kui sa vaatad kergejõustiklasi, siis ei ütleks et neil lihasmass puudub. Lihtsalt toimub valdavalt müofibrillaarne hüpertroofia, millega mass niivõrd ei suurene, lisaks siis see mis sa närvisüsteemist rääkisid.
Kui Sa ei taha saada kulturistiks, vaid kasvatada massi natuke ja hambaorkidest jalgade asemele saada midagi toekamat, nagu teemaalgataja soovib, siis hantlitest, korralikust toitumisest, natukesest leidlikusest ja tugevast tahtest täiesti piisab(oma kogemus)” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Huvi pärast küsin, et mida sa küki ja jõutõmbe alternatiiviks teed?
Peab mingi stealth-pakendi leivale looma, et luurel häält ei teeks ja ikka süüa saaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ehk kui nädalas teen 3×10 seeria, oleks parem kui teeksin hoopis 5x 10 ja seda nädalas 1korra, või saan ma valesti aru?Korduste arv tähendab seda numbrit seal x-i taga. Ehk siis 5×1-5 vmt.
Ja jõutõmbe kohta niipalju, et ma ei tea kas see just ideaalne on, kuid paljud sprinterid just seda harrastavad. Usain Bolt mainis kord ühes oma intervjuudest, et talle kükk ei meeldi ja ta ei pane sellele nii palju rõhku kui jõutõmbele.
Et mitte tembeldaja muljet jätta, ei tekita mul inimeste raskuste valikud mingeid negatiivseid emotsioone. Alessandro, smack ja teised, te tõite välja erandjuhud ja puhkepäevad. Ma pidasin rohkem silmas selliseid “suvitajaid”, kes tolade teemas tihtipeale jutuks on. Aga jätame selle teema nüüd.
Jõutõmbe ajal täidab kõhulihas ühe stabilisaatori rolli paljudest.
Tervist, kahjuks minu väikses elukohas ei ole 60 km raadiuses ühtegi jõusaali,nii et teen kõik oma harjutused hantlitega kodus. Olen 16 ja kaalun 65 kilo (täitsa OK) aga olen räigelt kõhn,jalad on nagu hambaorgid all” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.
Küsimus siis,et tahaks tellida mingit massilisajat fitnessi shopist aga millist te soovitate? Kõige kallimat ei tahaks osta.
Hantlitest jääb vast veidi vajaka. Uuri siin algajate teemasid. Sealt selguvad põhitõed, et pead treenima alakeha, et keha vormimine toimub suurimas ulatuses köögis, et massilisaja pole imerohi, et 16-aastaselt kapisarnaseks treenida pole just kerge ning palju on geenides kirjas ja palju muud huvitavat. Julgen öelda, et siin on kümneid kui mitte sadu sama probleemiga noori olnud.
Mul oli sama olukord. Peale pea kahekuulist pausi esimene jalapäev võttis nii läbi, et järgmises trennis pidin vaatama et ümber ei kuku. Kiiremaid liigutusi teha ja trepist üles-alla liikumine oli omaette kunst. Paar järgmist jalapäeva vähendasid seda probleemi peaaegu olematuseni. Aga eks ta ole omamoodi lõbus kogemus, naerda sai
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis plahvatlusliku jõu eesmärgiks on? Kaugushüpet, jooksu jm. aitab väga hästi jõutõmme. Kõrge seeriate ja madal korduste arv peaks kiirete lihaskiudude aktiveerimiseks sobilik olema.
Tsiteerin Hr. Otterit:
Kiire jõud ilmneb mitmekülgselt, on väga spetsiifiline, raskesti arendatav ja tal ei ole positiivset ülekannet ühelt liigutuselt teisele. Kiire jõud areneb seda efektiivsemalt, mida enam kasutatakse treeningutel kiiruskoormusi ja vähem kestvat aeglast tööd. Harjutust tuleb sooritada maksimaalse pingega ja anda vahendile maksimaalne kiirendus. Sel juhul tagatakse liigutuste kiiruse oluline juurdekasv. Optimaalne vastupanu on 20-40 % maksimaalsest.Tunnen trennides, et jõupotentsiaali maksimaalset kasutamist pärsivad justnimelt liigesed. Lihased on arenenud arvatavasti kiiremini kui liigesed ning nüüd on viimased tunda hakanud andma. Paar kuud tagasi ütles parem õlg lõplikult üles, nii et surumist ja teatud harjutusi ei saa näiteks üldse teha. Täna trennis tundsin ka põlvedel liigset koormust ning ka vasak õlg hakkab tunda andma. Siinkohal ootaksin teilt kogemusi, mida võiks apteegist või poest soetada ning sisse kühveldada, et taolisi probleeme leevendada? Ise kaalun bioglükosamiini ostu, kuid enne tahaks teiste vigade/õnnestumise pealt veidi õppida.
Lisaksin veel, et hetkel käin ortopeedi ja füsioterapeudi soovitusel ultraheliravil ning ees seisam ka kaks võimlemise tundi. Ortopeed tundus kuidagi kidakeelne selle teema kohalt. Järgmine kord küsin kindlasi üle, kuid sooviks ikkagi teiste arvamusi teada.
Mul on sama jama – õlg ei lase osasid harjutusi teha. Käisin perearsti juures, too suunas mind ortopeedi juurde. Visiiditasu TÜ kliinikumis oli 50.-. Ortopeed kehitas õlgu ja määras mingit tüüpi MRT ja saatis füsioterapeudi juurde. MRT järjekorras pean ootama väidetavalt märtsi-aprillini. Niikaua määras füsioterapeut 6 korda ultraheliravi, mis maksab 55.- kord ja võimlemist. Väga ulmelised järjekorrad on ikka. Aga jutu point oli jah selles, et perearstilt oleks kaval olnud suunamist küsida.
