lifter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
See loogiline üllatus on Taavi Pehme
Võimalik. Tõesti pole Taavi vormiga kursis ja ennustust kirjutades olin 50:50, kas panna Erkki Hirsnik või Taavi 6. kohale. Muus osas meil nimed kattuvad.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Erkki tegi eelmine aasta 514 wilksi meistrikatel ja kaks nädalat tagasi Tallinnas ka 514 wilksi. Lihtne nüüd küll teda edestada pole.
Enivei jõutõstmises pole midagi kindlat enne, kui katsed kirja saadud. Vabalt võib juhtuda, et nii Taavi kui ka Erkki lõpetavad kuue parema hulgas ja keegi tippmeestest ebaõnnetub, kas saab nulli [unlikely] või läheb liiga suurte sammudega ja ei saa teist ning kolmandat katset kirja.
Kükisügavus on juba üks asi, mis paljudel väga piiri peal, nii et kohtunikele teravat silma.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lihtsalt hea vaadata, et mees ei lahmi kohtasid, vaid tugineb nö faktidele.Ise usun ka aimari võitu, aga kui ta rind on hetkel 200, varemalt +15 kg, siis ennustaks talle all 800kg, 780 kanti kg-sid mis 78kg-se kehakaalu juures teeks 541,2 wilksi.
Kui nüüd jällegi siim teeb selle maagilisel 400 küki ära, siis sealt võiks oodata 1000kg mis 173 kg juures annaks 541,6
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga põhiline “kisma” tuleb sagori ja rausi vahel ja absoluudikohta hakkab regullima meeste kehakaal. 103kg juures teha 900kg oleks 541,5, seega ütleks kokkuvõtlikult, et 4 meest ühes augus.
Eelis hetkel siimul, kuna on tagant tulija
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen üsna kindel, et Aimar teeb rohkem kui 780kg kogusummaks ja võistluskaaluks pakuks ka pigem 76-77kg kui 78kg. [Mingi hetk oli kuulda ju jutte, et võistleb lausa kuni 74 kategoorias, praegu ilmselgelt on sellest plaanist loobunud.]
Kaks nädalat tagasi Tallinna Lahtistel Karikavõistlustel tegi ta ilma varustuseta 680kg kogusummaks kehakaaluga 77.4kg. Tean, et tal praegu rinnalt surumine 200 juures särgiga, aga kaks nädalat aega ja usun, et võistlustel kokku võttes tuleb sealt isegi rohkem. Pm parema ennustuse saaks homme, kui ta peaks enda blogi uuendama ja trikooga tõmbetrennist kirjutama, aga hetkel räägin puhtal arvudest, mida siiani tean.
Nii et kogusumma 680kg varustuseta. 250kg kükk, 160kg surumine, 270kg tõmme. Surumises tuleb särgiga kindlasti 40kg rohkem, mis tähendab, et nii tõmbes kui kükis peaks trikoo talle vaid 60/2=30kg andma, et 780kg kätte saada. Tegelikult usun, et trikoodest võtab ta rohkem välja, kükis 50kg ja tõmbes 30-40kg vähemalt. Ehk 800kg kogusummaks julgeks küll pakkuda ja salamisi ootaks rohkemat.
800kg 77kg kehakaalu juures annab suht täpselt 560 wilksi, mis on kindlasti Rastile hetkel püüdmatu ning Sagor ja Raus vajaksid õnnejumalat enda poole. Samas nagu ka mu ennustusest näha, siis ootan Aimarilt isegi rohkem kui 800kg [>560 wilksi], sest vähemalt hetkel on ta väga kõva mulje jätnud.
Tundub et mees on kõva kodutöö teinud” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Hästi pandud.
Tartlastega teen ju koos trenni, tean väga hästi nende hetkevormi.
Sagori, Rasti ja Aimar Kuusnõmme blogil olen ka silma peal hoidnud.
Raus on hetkel ülikõva, aga teades, et Sagori kohta ka räägitakse, et ta baasjõud parem kui kunagi varem, siis tuleb kindlasti väga huvitav vastasseis nende kahe vahel. Ütleks, et Kraav on ka konkurentsis.
Kehakaal hakkab mängima kõige suuremat rolli absoluudis, sest näiteks -105kg järjestus ei pruugi olla pärast wilksidesse ümber arvutamist sama.
Väike näide sellest, mida mõtlen:
kaal/kogusumma/wilksid
100/920/560
105/920/550
105/937/560
Igal juhul Aimarile ei tohiks keegi vastu saada. Vähemalt siis, kui tal varustusega probleeme ei teki.
Alex-Edward Raus vs Rait Sagor duelli ootan küll põnevusega. Millegipärast on mul palju usku Sagori comebacki.
Minu ennustus oleks selline:
1. Aimar Kuusnõmm [~570]
2. Alex-Edward Raus [~550]
3. Rait Sagor [~550]
4. Siim Rast [~540]
5. Elar Kraav [~530]
6. Erkki Hirsnik [~520]
Tean, et olen väga optimistlik wilkside hindamisel, aga kõigi mainitud sportlaste kohta võib öelda, et neil on baasjõud hetkel parem kui kunagi varem.
PS. positiivsed üllatused on alati teretulnud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles nüüd küll midagi uut pole. Ise olin midagi sarnast.
5 korduse puhul oli maksimumraskus nii 140-150kg
2 korduse puhul 160-170kg
1 korduse puhul 190kg
ehk ühte kordust jõudsin ilusti sikutada, mingit jõuvastupidavust aga polnud. [Õnneks hetkel minevik]
Mõnel teisel on asi jälle nii:
8 kordust – 200kg
1 kordus – 220kg [kusjuures ei pruugita isegi seda teha jõuda]
Ehk selg on üsna tundlik treeningu suhtes, teed talle pikki seeriaid 6-8 kordusega, siis suureneb just eelkõige raskus, mida jõuad 6-8 korda teha ja ühe korduse maksimaaljõud ei pruugi üldse paraneda.
Teed üheseid talle, siis jälle korduste tegemise jõud ei suurene, kuigi maksimum võib päris kiiresti paraneda. Teaduslikku juttu selle kohta rääkida ei oska, aga nii ta on.
Ise soovitan sul jäädagi pikemate seeriate juurde. Üldiselt maksimumi proovides läheb tehnika käest ja tekib vigastuste oht ja nii edasi, ehk ei tasu ära.
muidu kumba kutti peaksid kõvemaks neist kahest:
1. 5×5 tööseeriate raskus 150kg, maksimum 200kg
2. 5×5 tööseeriate raskus 170kg, maksimum 190kg
Pärast kõike seda jaksad sa veel muid harjutusi ka efektiivselt teha?nii palju jh, kui palju mul neid muid harjutusi tarvis on
tegelikult jaksan alati teha rohkem, aga üritan vältida ületreenitust, muidu järgmise nädala trennid kannatavad
Jah. Kui minu tööraskus oleks 130, siis ma teeks umbes samamoodi, nagu soovitati.No ma teeks 110kg asemel 120kg selle kolmese
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>samuti need lühemad kordused on mõttekad juhul, kui tõesti tähtis iga viimane jõuvaru säästa 4×5 tööseeriatele, mis tundub naljakas, kuna tegu trenniga, mitte maksimumi proovimisega
Ma arvan et kõik oleneb ka sellest mida sa nimetad “soojendus” seeriaks ja mida sa nimetad “töö” seeriaks. Tööseeriad võivad ju olla kasvavate raskustega ning esimene tööseeria võib olla vaid natuke suurema raskusega kui soojendusseeria. Seega ei ole vaja teha tohutult “soojendus” seeriaid kui esimesed “töö” seeriad ei nõua tohutut hüpet raskustes.sa soovitasid soojendust teha 2/3 raskusega tööseeriast
st kui võtan 180kg sidemetega küki näiteks esimeseks arvestatavaks tööseeriaks [mida ta ka on], siis peaksin sooja tegema nii, et 20kg [tühi kang], 120kg [ 2/3] ja litin kohe sidemetega järgmise?
ps. tööseeriateks nimetan seeriaid, millel puhul lõpuni pingutan, ehk endast üsnagi maksimumi annan… nõrgalt seotuna 180kg seda juba on
___
algaja jaoks on hüpped 20 -> 60 -> 90kg liig
pigem 1x10x20 -> 1x8x40 -> 1x6x60 -> 1x5x80 -> 4x5x90kg
Proovisin. Väga hea jaotus. Hakkan seda kasutama. TänudEem, ma ei ütleks, et see hea jaotus on. Minu liigesed/lihased nii soojaks küll ei saaks. Raskustunnetus ka ei teki, kui väga hüppeliselt juurde panna. Ja mis selles paha on, kui soojendusseeriad natuke väsitavadki? Treeniv efekt on neil siis olemas + aja jooksul harjud ära. Vastupidavus ei tee ju paha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei mõista neid inimesi, kes arvavad, et ainult kavasse kirjutatud korduste ja seeriate arv on kasulik ja kui sujuvalt väikeste sammudega soojenduselt tööseeriatele üle minna, siis kõik enne esimest päris tööseeriat tehtu on lihtsalt ajaraiskamine.
Kõvemad vennad kindlasti on kogenud kunagi elus seda, kui suur vahe on suruda külmalt võrreldes sellega, kui suruda pärast mõistlikke soojendusseeriaid. Kusjuures isegi võrdlemisi raskete (väsitavate) soojendusseeriate korral surutakse soojane tunduvalt rohkem raskuse poolest ja paremini tehniliselt kui külmalt. Kükis on sama asi.
Mida ma ise teen:
-venitused, jalaringid, tühja kangiga good morning, et alaselg liikuma saada [ma usun, et minu puhul loeb see venitusena]
– tehnika kontroll kangita [puukepi/harjavarrega]- tuletan meelde mugavat jalgade asetuse laiust ja seda, palju varbaid välja keeran… jälgin, et asend võimaldaks sirge (ala)seljaga täiskükke teha…
– esimene soojendusseeria on 6-8x70kg, siis 6-8x100kg, 5-6x120kg… edasi vöö peale ning 5x140kg ja 5x160kg
– põlvesidemed peale, 5x180kg… viimast kahte seeriat võiks juba tööseeriana ka käsitleda, kuigi normaalsel päeval on nad õnneks veel kerged…
– tööseeriad… raskused alates 180kg ja kordusi nii palju, kui jaksan – oleneb vägagi päevast, raske nv järel powerit esmaspäeval trennis küll pole… samuti siis, kui reedene tõmbetrenn veel tunda annab…
Pikk jutt lühidalt: kõigi kolme baasharjutuse puhul (kükk, tõmme, lamades surumine) tuleks teha vähemalt kolm kasvava raskusega soojendusseeriat lisaks tühjale kangile. Külmalt tegemine suurendab kordades vigastuste ohtu. Kahjuks paljud ei teadvusta seda endale enne, kui mõne tõsise probleemi otsa komistavad. Ja kui sooja õigesti teha, siis see ei väsita, vaid muudab tugevamaks.
Ma olen näinud inimesi smithi masinal tegemas 3 varianti kükki, kui neid üldse nimetada kükiks:1. paneb jalad liiga kaugele kangist, vabaraskusega lihtsalt kukuks ümber,
2. paneb jalad liiga lähedale, kannad tõusevad maast lahti.
3. Ei suuda piisavalt sügavale lasta
Ma arvan, et ükskõik kui kogenematu oled ja näed sellist pilti eemalt, on selgesti mõistetav, et kaua liigesed nii vastu ei pea.
Kui kellegil on vähegi huvi funktsionaalsuse vastu, siis hoidke masinatest eemale.
1. Ära näe kõike nii must-valgelt nüüd. Esimest variant on täitsa okei, treenib ilusti tuharat (lisaks kõigele muule) ja seda tehakse teadlikult smithil. Neile, kes kükivad võrdlemisi kitsalt (olympic squat stiilis) on see täiesti asjalik abiharjutus. Ise olen ka seda teinud perioodil, kui selg ei kandnud vabaraskuseid. Leian, et üsna liigeste sõbralik viis õige tehnikaga. Jalad siis üsna kaugel ees.
2. See on natuke jabur küll. Lisaks varvastele tõusmisele põhjustab see korralikke pingeid alaseljas ja tahaks näha põlvi, kellele selline kükk meeldib.
3. Smithil on üldse täiskükid (kükid paralleelini) juba raskesti teostatavad, rääkimata matjusmi stiili reied vastu säärt kükkimine. Pole ime, et algajad seal täiskükke teha ei julge. Poolkükid / veerandkükid ju märksa kergemad ka. Samas nad on kasulikud, lihtsalt mitte nii efektiivsed, kui vabaraskusega sügavamad kükid.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Annan sulle vihje: tee pool ja veerandkükke ka, need parandavad oluliselt raskustunnetust. Jalad ei värise enam all ja aitab psühholoogilisest barjäärist üle saada ehk julged kiirelt kükkida. [Vabaraskusega kõrgete julgestuste pealt kükipuuris. Tunduvalt suurema raskusega kui küki tavalised tööseeriad.]
Masinad on omal kohal. Kui teatud tase kätte saada, siis võib vabalt baasharjutusi [täiskükk vabaraskusega, jõutõmme, lamades surumine vabaraskusega] treeningkordadest välja lülitada või asendada modifitseeritud variantidega a’la pakult (ja/või kettide/kummidega) kükk, veerand- ja poolkükk, tõmme erinevatelt kõrgustelt, seal hulgas ka alt poolt, st ise madalal platvormil seistes, surumine erinevatelt kõrgustelt (julgestusi / klotsi kasutades) ja erineva haarde laiusega.
Kui kang hetkeks nurka visata, siis jalamasinatel ja smithil tegemine on täitsa piisav, samuti võib triica päeval rööbaspuudel lisaraskusega surumist põhiharjutuseks teha, hiljem plokkidel juurde. Pm rinna/tiitsepsi treenimise juures väldin täielikult hantlite kasutamist ja midagi sellega ei kaota.
Seni, kuni süda on truu vabaraskustele, ei loe kangivabad päevad petmisena.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keha vajab arenemiseks vaheldust. Üsna kindlasti saavad tugevamaks, kiiremaks, suuremaks need, kelle trenn pole rutiin.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!Pean täna minema jõusaali, kus pole võimalust tavalist kükki teha. Kui tavaline kang kaalub üksi 20 kg, siis kui palju smithi kang kaalub? Mul on vaja teha 87,5 kg täna kükki.
Tänan abi eest!
Smithil kükk pole kuidagi võrreldav vabaraskusega kükiga. Algajatel toimub nkn areng, seega lao tunde järgi kettaid peale. Korduste arv hoia aga sama tavalise kangiga kükiga.
Kangi kaal smithil on sama, 20kg kilo, kuid trenniraskusi ei saa 1:1 üle tuua.
See on täielik jama. Vaata ükskõik millist klassikalist tõstjat kui ta kükib üles rinnalevõtust või rebimisest- põlved on kaugel üle varvaste. Ma ei kujuta üht korraliku sügavusega kükki üldse ette ilma selleta et põlved läheksid üle varvaste.Loe siit täpsemalt: http://www.bodybuilding.net/training/knees…myth-12253.html
Loe kokku kulturistid ja jõutõstjad, kellel põlvedega probleeme on. Asi on pingetes ja hea oleks, kui nad saavad sõbralikult puusade ja põlvede vahel jaotatud. Täisküki puhul on normaalne, et põlved üle varvaste ei liigu. On ka erandeid, näiteks kui klassikapoisid hakkavad jõutõstmist tegema.
Rebimine läheb juba teiseks teemaks, sealne küki sügavus on eraldi klassist ja tuleneb harjutusest endast. Kuna kükkida on lihtsam kui kangi sirgetele kätele üles saada maast, siis efektiivne on kasutada võimalikult sügavat kükki.
Põhimõtteliselt põlvede liikumine oleneb palju ka tõstekingade olemasolust.
Enivei, usun, et isegi matjusm nõustub sellega, et kui võimalik on, tasuks tehnika korras hoida ja liigse pinge põlvedele sattumist vältida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaadake legendaarse Ed Coani tegemisi. Jälgige, palju tal põlved liiguvad täisküki puhul.
Hea nurk Tzaby 350kg katsest
Sama asi Raigol.
ja
Ja ümber ei saa ka Margus Silbaumist
Vaatasin päris palju videosid läbi, jõutõstmises tippu jõudnutest ei märganud kellelgi, et põlved liiguksid üle varvasta. Sellele oleks nagu kaks head põhjendust: suured raskused panevad tehnika paika ja ülejäänud on vigastustega välja praagitud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et valesti mõistmist poleks, siis ma räägin täiskükist, mis tähendab natuke alla paralleeli kükkimist ja sellega kaasnevast põlvede hoidmisest. Sügava küki puhul on teine teema, samuti on klassikaline jõutõstmine hetkel teine teema.
OT (ei ole seotud teemaalgatajaga): Aga nii palju kui saalis näinud, siis ükski mõistusega inimene ei tohiks soovitada sügavaid kükke algajatele. Kui keegi ei tule hetkel välja arvamusega, et tegelane, kelle kannad tõusevad juba poolküki ajal, peakski just tegema sügavaid kükke, enne kui asendi korda saab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Klassikaline tõstmine nõuab head tehnikat ja sügavad kükid paneksid ka klassikaga kokku. Ehk kes iganes seda üritada soovib, tehku treeneri valvsa pilgu all.
Keegi ei käsi teha kükki lahtise kangiga, sa ei taha ju jõutõstmise võstlustel osaleda? Vabalt võid smithil teha või hack-masinal või jalapressil, kedagi ei peaks “kottima” kuidas või mida teed, teed ju enda jaoks.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lahtise kangiga küki võlu peitub stabiliseerivates lihastes. Lisaks võtab Smithil kükk oluliselt vähemaks alaselja rolli [mis on üsnagi paha-paha].
Seoses sellega teemaalgajatale väike märkus: ära ürita küki ajal selga risti maapinnaga hoida, vaid lase ülakehal ette kalduda. Nagu good morningut tehes vms, aga mitte nii palju
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Kang võiks olla külje pealt vaadates täpselt kohakuti kandadega. Ja seda terve liigutuse aja. Ehk alla lastes puusad taha ja juba asendit sisse võttes keera varbad välja.Jõutõstjad teevad üldiselt seda wide stance power squati, ise aga üsnagi olympic squati. Kõik oleneb sellest, kui tugev alaselg võrreldes reie nelipeaga on. Video lõpus kerge võrdlus kahe küki asendi vahel.
Üksnes hack-masina või jalapressiga piirdumine võib küll tuua suuremad ja tugevamad jalalihased, kuid kui reaalselt mingit raskust õlgadel kandma pead, siis tulemus on värisevad jalakesed juba kergete raskustega.
Vabaraskuseta kükita ise ei treeniks üldse jalalihaseid, mõttetu. Juba kas või praktilisest seisukohast. Võimatu on suurte reite ja väikse vööümbermõõduga poest mugavaid pükse leida. Moes on treenimata mehed.
Süsivesikud on odavad, neid seal 100g kohta 20g. Küsimus: millised süsivesikud? laktoosi 20g per 100g?
Samuti mulle meeldib see (turundus)lause “BCAA: hulk valgus 22,90%”
Kui valku on 100g kohta 70kg, kas siis BCAA-d on 100g kohta 16g? [22.9*0.7]
Anyway, mass.fi / stronger.ee pakub juba ammu konkureerivat valku enam-vähem samast hinnakategooriast [kuu aega tagasi oli veel 49.90, nüüd majanduse kasv surub peale hinnale
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ]Et teen siis rinnalt surumist, kükki, jõutõmmet 5×5 süsteemis, et kui teen mingi raskusega 5×5 ära, siis lisan raskust. Alustasin sellist treeningut umbes 4 kuud tagasi. Alguses oli kõik bueno, kõikides eelnimetatud harjutustes tuli pidev areng. Kükis ja jõutõmbes on areng siiani normaalne olnud, ei kurda, aga rinnalt surumine on täiesti seisma jäänud. Näiteks võin öelda, et alustasin rinnalt surumise 5×5 tegemist 55 kiloga, siis oli pidev areng kuni 70 kiloni, kus olen viimased 2 kuud seisnud (kõige rohkem olen 4×5 ära teinud, kuid viimaselajal on sellegagi raskusi olnud). Ma ei tea, kas lisasin algselt liiga julgelt ja kiirelt raskusi või on raskuste suurendes tehnika uranusse jäänud vms? Kas selline toppama jäämine mingi raskuse taha on normaalne või peaksin raskusi vähendama ja pikemaid seeriaid tegema? Igasugused nõuanded on teretulnud…Lihas on sul harjunud selle 5×5 treeninguga ja ega nii arengut enam ei toimugi. Kui sööd piisavalt korralikult, mine massikavale vahelduseks üle (8-10 kordust). Tee üks-kaks kuud massi, edasi võid näiteks püramiidi proovida. Samuti vaheta abiharjutusi pidevalt ja väldi ka nende liigset tegemist. 10-15 seeriat rinnale ja triitsepsile on okei.
Või kui tahad jõudu, küsi Kaido Leesmannilt 80% kava ja ja jälgi seda täpselt. Asi peabki alguses lihtne olema ja raskemaks muutub aja jooksul. Selle jaoks on eraldi teema olemas, endalgi peast läbi käinud mõte seda kava proovida. Seepärast siia foorumi kasutajagi regasin, aga küsinud veel kava pole.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõigil tekib kunagi see arengu seiskumine. Edasipidi hakkabki sul jõud aeglasemalt tulema, nii 20kg maksimumile aastas juurde saada on juba väga hea, kui kehakaal ei tõuse. Muidu surumise tulemus liigub üsnagi kehakaaluga kaasa. Kehakaal tõuseb, jõuad rohkem suruda, kehakaal langeb, kaob jõud. Surumise juures aitavad rasvakilod ka.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise surun pärast pea kolme aastat trenni varustuseta kehakaal + 40kg (vb 45kg), olen üsna rahul sellise näitajaga, kuna suviti rasket trenni pole teinud.
Moraal: ära oota surumises kiireid tulemusi, tegu on aastatepikkuse raske treeninguga, kui tahad suuri arve näha.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas selle spordialaga on võimalik viljandis tegeleda ja kui treenitud peaks olema?” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Erinevaid spordialasid on palju, mida nimetatakse raskejõustikuks.
Tõstmise seonduvad näiteks jõutõstmine, klassikaline tõstmine ja samuti rammumehed treenivad omal viisil ja miks mitte ka kulturismi raskejõustikuks nimetada?
Maadluse, poksi ja ükskõik mis muude kahevõitluste puhul pole toores jõud nii väga olulisel kohal, vastupidavus ja tehnika loevad rohkem.
PS. Naljakas tundub see, et arvad, et trenni minekuks pead eelnevalt treeninud olema.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
