Skip to main content

lifter

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 121 total)
1 2 3 … 6 7 8 9
  • Autor
    Postitused
  • märts 24, 2011 at 6:22 p.l. in reply to: Jõusaalis käimine ALGAJA #294409
    lifter
    Member

    Kuna olen ise hoopis teise ala treener, siis ajab selline trennitegijate vigade ignoreerimine lihtsalt närvi mustaks <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tehnika korrigeerimine peaks olema treeneritel kohustuslik ja point lihtne: kui saalis juhtub õnnetus, siis võib treeneri kohta kaebuse esitada, ehk siis taadid hakkavad end liigutama ka

    See kehtib vaid jõusaalitreenerite kohta ajal, mil ta vastutav on. Ehk väljaspool graafikut võib vabalt personaaltreenerit mängida, mitte kuidagi ei saa teda süüdistada selles, et oma vabal ajal maailma ei päästa.

    Muidu treeneritest rohkem ärritavad mind algajatest jõusaalikülastajad, kes vajavad kolme kangi enda harjutuste tegemiseks ning lahkudes jätavad kangidele raskused ning hantlid vedelema. Selliste puhul ma küll ei kurvastaks, kui midagi juhtuks.

    Eriti hea on, kui üks selline vend teeb vahepeal lisaks kangitrennile ka üleval masinatel midagi. Ehk ringtreeningut. Kaob täielikult ära vaateväljast, jätab kangid vedelema ja on pahur, kui ühelt kangilt ta naisteraskused maha võtan ning sooja teen. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Muidu nende algajate vastu, kes elementaarseid jõusaalireegleid austavad, pole mul midagi. Aeg-ajalt on täitsa mõnus kellegi võõraga juttu ajada. Aga plätudega trennitegijale ei lähe juba põhimõtte pärast appi. Miks ma peaksin hoolima, kui ta ise ei hooli? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 24, 2011 at 3:51 p.l. in reply to: Jõusaalis käimine ALGAJA #294390
    lifter
    Member

    Ma ikka aegajalt mõnele “vanale trennitegijale” teen kurja nägu ka, kui mu tagasihoidlike raskuste suhtes üleolevalt suhtutakse ning tehnika lagunemisel kergelt irvitatakse, aga aitama ei tulda. Ole sa kapp või mitte, aga vihjest saadakse aru küll. Kusjuures, täna oli konkreetne juhus, kus üks sell tegi jõutõmmet täiesti küürus seljaga ja treener teda aitama ei läinud, vaid hoopis rääkis oma personaaltreeningu õpilasega. Tegelikult ta nägi küll, mis toimus.

    Lääne tasemel treenereid meil ikka üldse pole; õige treener vaatab pidevalt, mis saalis toimub ja aitab kõiki, mitte ei ole sellise hoiakuga, et harjutused õpetatakse selgeks personaaltreeningu käigus.

    Aga teema algajatele soovitaks võtta kampa üks veidi edasijõudnum algaja, kes juba tehnikast üht-teist jagab ja ka toitumise kohta juba uurimustööd teinud on. Võin kihla vedada, et tal pole nina püsti ja käitub inimlikult <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    See on jälle kõik suhteline.

    Võiks öelda, et julgelt pooled kükkijatest näiteks teevad harjutust vale tehnikaga. Esiteks ei meeldi paljudele täistallaga kükk. Tõusevad nii kannad kui talla välimine pool. Siis teine viga on see, et tõustes lähevad põlved kokku. Nii nagu Janaril väsinuna

    videos viimased kordused. Kolmandaks aetakse ulmelisi raskuseid taga ning sügavus muutub aina kõrgemaks. Täiskükkidest saavad poolkükid, seejärel veerandkükid, aga endiselt arvatakse, et tehakse õiget kükki.

    Ometigi on kükk selline lihtne harjutus, milles tuleb sisuliselt vaid kaks asja õigesti teha: jalad sobivalt paika panna (varbad välja keeratud) ning üles vaadata kükkimise ajal (selleks, et selg sirge püsiks). Kõik ülejäänu on loomulik meile selle harjutuse juures.

    Teooria on alati asja juures lihtne külg. Praktikas teen ise ka vigu, juhiseid teistele andma just tihti ei kipu. Muigan siis, kui endast suurem koll teeb valesti midagi. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tartuski nähtud, kuidas heitetreener räägib juttu tüübiga, kes järgmine hetk läheb ja tõmbab 190kg nii, et selg jumala banaan. Mitte ainult ülaselg, vaid ka alaselg! Treener räägib ainult sellest, et alla 200kg ei tasu rekorditest rääkida. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Nii palju kui kõrvaltvaatajana aru sain, siis sportlase ja treeneri vahel mingit koostööd ei toimunud, vaid lihtsalt tundsid teinetest. Treener juhendas hoopis mingit heitjat samal ajal. Ning samuti polnud tegu jõusaalitreeneriga, seega millegi vastu ta otseselt ei eksinud.

    Muidu Vladimir Borissov on TÜ spordihoones minu meelest küll selline Lääne tasemel treener. Kahjuks enamuse ajast on ta fitnessi saalis, mis on väga pika ringi kaugusel tõstepõrandast.

    Ütleks, et algajatel, kel mingid baasteadmised tekkinud, on nina rohkem püsti kui kogenud jõusaalikarudel. Ja nad teevad ka tunduvalt rohkem vigu. Seega soovitaks pigem ennast harida kui kuulata teise rookie soovitusi. Aga see ei kehti nüüd loomulikult kõigi kohta, jõusaal ei muuda nüüd inimese iseloomu.

    märts 24, 2011 at 10:10 e.l. in reply to: Jõusaalis käimine ALGAJA #294289
    lifter
    Member

    90 juhtudel pingutatakse võidu surumises ja pingutatakse õlad katki:P Aga tore oleks küll sõpradega jõutõmmet või kükki teha:)

    Kuidas tõmbes selja ära tõmbamine parem lahendus oleks?

    Tehnika lagunemist tuleb nkn vältida, vahet pole, kas teed üksi või koos sõbraga, surud või kükid.

    Lihtsalt kui olla motiveeritum trennis, siis tulemused paranevad ka kiiremini.

    märts 23, 2011 at 9:28 p.l. in reply to: Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb! #294229
    lifter
    Member

    Ma ei ütleks, et sul mingid imelised geenid on, kui sa 5a trenni tehes, teed tõmmet 180kg. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Või avaldub su hea geen mingil muul viisil? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Võin öelda, et mul sõber tuli esimest korda elus trenni ja polnud jõutõmbest kuulnud ka midagi ja tõmbas kohe 200kg maast lahti.Vot seda võib heaks geeniks lugeda. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Mkm, seda võib sinikraeks nimetada. Mingi eelneva füüsilise töökogemuseta / trennita ei tõmba keegi 200kg.

    Headest geenidest võiks rääkida siis, kui sportlased on juba tippvormis. Ehk heade geenidega on sportlane, kelle vorm on püüdmatu teistele. Algajate puhul on see lihtsalt ego, mis räägib.

    Holgeril tundub piltide järgi üsna lahja rinnalihas olevat. Külje pealt POLE vöökoht ja rind kuidagi heas propotsioonis, eriti arvestades, et kutt suudab suruda 150kg.

    See post ka kustutamisele!

    märts 23, 2011 at 8:58 p.l. in reply to: Jõusaalis käimine ALGAJA #294219
    lifter
    Member

    Ega see trenn polegi motiveeriv kui passid seal paar tundi ja räägid poole ajast juttu sõpradega. Võta paar harjutust ette(1 jalgade harjtus ntx kükk, üks surumine ntx püsti surumine ja üks tõmme ntx su lemmikud lõuatõmbad:P) ja saada sõbrad ######<img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ahjaa, asjal on üks konks- iga kord pead kas veidi raskust lisama või rohkem kordusi tegema kui eelmine kord. Ning näed, et jõudu ja massi hakkab tulema ludinal.

    Selle vaidlen nüüd vastu. Üksi trenni teha on kõige hullem.

    Parim motivaator on küll kobeda välimusega tšikk kõrvalpingil, aga ka trennikaaslaste / sõprade olemasolu aitab rohkem pingutada.

    Ütleks, et vahe on nii 3-4% maksimaaljõus. See kandub aga seeriatesse ilusti üle. Näiteks neljaseid tehes järsku jõuad ka viiendat kordust jne.

    märts 23, 2011 at 7:40 p.l. in reply to: Treeningpäevik #294201
    lifter
    Member

    Ma soovitan fitness.ee blogi kasutada treeningpäeviku jaoks. Sest kui sul on harjutusi nii palju, et sa ei jõua meelde jätta, mis trennis tegid, siis arvatavasti sul neid veits liiga palju:)

    See kehtib vaid alguses. Mul on praegu küll tükk tegu, et tänast trenni meenutada.

    Kui kellelgi huvi näitest, milline võib üks kole rinnapäev välja näha, siis palun. Iga päev sellist asja meenutada? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Rinnapäev

    Ise laiskusest ei pea trennipäevikut, aga vana lahendust pastakas + märkmik ei asenda nüüd küll miski.

    Muud midagi, aga telefoni näppivad “rauakummardajad” tunduvad lihtsalt naljakad. No hard feelings.

    [Oman ka nutitelefoni, aga magneesiumiste näppudega seda silitama ikka ei hakkaks.]

    märts 20, 2011 at 6:01 p.l. in reply to: Jõutõmme #293749
    lifter
    Member

    Mul jäi arusaamatuks, et kuidas siis oleks mõistlik jõutõmmet teha, et selga ei vigastaks. Mul endal see kartus, mis takistab suuremaid raskusi kasutada. Muidugi pikkust on ka 187cm. Püüan ise hoida selga sirgena, kui üles tulen. Soovitusi?

    Peeglid on tavaliselt saalides olemas, mingit aimu saad nii, kas selg on sirge või mitte. Aga seda, et uut rasket trenni ei tasu peale teha enne, kui lihasgrupp taastunud. Ehk kui kükipäeval näiteks tunned, et selg jõutõmbest veel taastunud pole, tee kergemalt, kasuta näiteks küki variatsioone, mis selga vähem koormavad või jäta üldse tegemata. Sama lugu tõmbe puhul, liitun nendega, kes ütlevad, et tõmmet võib üle nädala teha, kui kükitakse näiteks iga nädal.

    Tõmbe puhul soovitaksin soojalt massile alguses keskenduda ning ka jõuvastupidavust mitte unustada. Näiteks siis seerias 8-12 ja 12-15 kordust, pikematel ise ei näe enam mõtet.

    Jõukavasid (lühikesi kordusi, nt 1-5) tasuks teha siis, kui tõmbes mingi baas juba all on ning maksimaaljõud oluline. Parima tulemuse annab üldse kavade pidev vahetamine, näiteks 4-6 nädala tagant.

    Pool aastakest, isegi aasta võib vabalt piirduda ainult tavalise jõutõmbega, edasi arengu jätkumiseks võiks juba erinevaid variatsioone kasutusele võtta.

    märts 20, 2011 at 12:32 p.l. in reply to: 32. EMV jõutõstmises: videod ja fotod! #293702
    lifter
    Member

    Väga hea et netis seda üle kantakse, vaatan hea meelega.

    Ma pole kogu võistlust näinud ning seega nii mõnigi sooritus on vahele jäänud nii et tahaks küsida: kas mõni mees teeb jõutõmmet ka “tavaliselt” ehk et mitte sumo seisakuga vaid jalad kitsalt ja käed väljaspool jalgu? Nii palju kui ma olen vaadanud on vist pea kõik sumot tõmmanud. Küsin sest ma ise suudan sumo stiilis palju vähem tõmmata kui “tavaliselt”.

    Kellelgi pole Eestis kitsalt tõmbamise trikood või vähemalt võistlustel näha pole. Usun, et neid, kes muidu kitsalt tõmbaksid, on veel, aga trikood on kallid ja keegi ei taha neid “proovima” hakata. Laialt tõmbajatel on aga võimalik lähtuda teiste kogemusest, proovida nende trikoosid enne endale tellimist jne. Ehk ämbrisse trikoo ostul on raskem astuda.

    Sumo stiili eelis on see, et kangi liikumise amplituud on väiksem ehk tööd tuleb tõste sooritamiseks vähem teha. Ise tõmban laialt nii 20-30kg rohkem maast lahti varustuseta. Lõppu on aga kitsalt mõnusam tõmmata, käed ei jää jalgade külge “kinni”, kui tavalised trennipüksid jalas. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 18, 2011 at 10:18 p.l. in reply to: Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend #293547
    lifter
    Member

    ebavõrdne on ju

    Hea, et sa veel ei paku, et Eesti Meistivõistlustel võiks 100m sprint toimuda naelikuteta ning teivashüppes tuleks kõigil sportlastel kasutada sama jäikusega teivast. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Nutmise asemel mõtle nii, et üliõpilaste hulgas on siiski Eesti absoluutseid tippe ka, kelle treening on üles ehitatud varustuse kasutamisele. Ühtede väikeste võistluste pärast ei hakka nad ka mingil juhul enda treeningplaani muutma, et keskenduda tulemuste tegemisele särkide/trikoodeta. Halvemal juhul nad lihtsalt ei osaleks ja siis kannatab võistluste tase.

    Aga okei, oletame, et võistlus toimuks varustuseta (põlvesidemed/randmesidemed/tõstevöö lubatud).

    [Järgnev jutt on illustreeriv, et varustuse *vihkajad* mõistaksid, et jõutõstmises, kus IPF lubab kasutada varustust, on varustuseta võistlus vastuvoolu ujumine.]

    Kehakaal -105kg:

    I koht – Tipp – 260 + 170 + 300 = 730kg

    II koht – Täpp – 255 + 180 + 290 = 725kg

    Tipp on jõutõstmisega tegelenud kuus aastat. Terve selle aja vältel on ta kasutanud IPF poolt heakskiidetud Metali, Inzeri ja Titani varustust, samuti treeninud vastavalt. Viimastel võistlustel saavutas kogusummaks 900kg (335/220/345). Täpp on aga vaid kaks-kolm korda särke/trikoosid proovida saanud, samuti kasutas esimest korda võistlustel põlvesidemeid. Pärast võistlust kilkab Täpp, et kui tal oleks samad Inzeri mustad põlvesidemed kasutada, mis Tipil, siis võitnuks just tema. Ehk ta on tugevam.

    Kuu aja pärast on tulemas varustusega IPF reeglite järgi korraldatav Eesti Jõutõsteliidu võistlus. Täpil õnnestub endale saada surumissärk ja nii küki- kui tõmbetrikoo, samuti uued põlvesidemed. Kolm nädalat saab ka neid trennides ilusti proovida. Tulevad võistlused, Tipp teeb kogusummaks 905kg. Mida teeb aga Täpp? Kükib 280kg – kardab raskust ja kõik katsed jäävad kõrgeteks, üks neist loetakse siiski 2:1 häältega ära. Surub raskelt 190kg, sest triitseps on võrreldes rinnaga nõrk ning tõmbab 310kg. Kusjuures 320kg tõmbas ka üles, aga haare jäi nõrgaks. Seega Täpile varustusega kogusummaks vaid 790kg.

    Üks negatiivne mõte asja juures on juba see, et varustuseta võistlused tekitavad nii mõneski illusiooni, et kui tal oleks varustus, suudaks ta võistelda näiteks Eesti parimate jõutõstjatega. Tegelikult see nii pole, sest kui tahta, et varustus “töötaks”, peab ka vastavalt treenima. Mitte kuu või paar, aga aastaid.

    Ps. Targad siin võiksid nimetada, millisel raskejõustikuala ei nõua õiget varustust/tehnikat?? Kanteri imeketast ikka mäletate, mis pidi talle lisa cm andma? Nii muuseas tuletage ka meelde, mis siis juhtus Kanteri hooajaga, kui ta liigselt toorele jõule keskendus ja saalis uusi rekordeid taga ajas. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 17, 2011 at 1:00 p.l. in reply to: Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend #293318
    lifter
    Member

    See on umbes nagu soovitada kulturistidele, et saatke kuradile see klassikaline kulturism ning samuti kaalukategooriad.

    Ott ja Vend Vähk võivad vabalt 150kg vendadega võistelda amatöörliigas, milles probleem? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui võtta kergejõustikut tervikuna, siis 180cm pika tüübi puhul võib talle kaalu järgi sobivat ala pakkuda, pole probleemi:

    <70kg - maratonid, 10km

    <80kg - 100m, hüpped - põhimõtteliselt enamus kergejõustikualasid

    >90kg – ketas, kuul

    Jõutõstmises pole ei küki, surumise ega tõmbe juures nii, et kergema kaaluga tüüp omaks sama pikkuse juures eelist… -> kaalukategooriad põhjendatud

    märts 12, 2011 at 8:00 p.l. in reply to: Jõutõmme #292879
    lifter
    Member

    Oskad sa kuidagi oma seisukohta põhjendada, et miks pikem seeria peaks tõmbe lõpuosa tugevamaks tegema, kui näiteks Kaks kuni kolm või hoopis ühene, kui mõlema variandi puhul teha liigutus täisamplituudiga?

    Kui tõmbad maksimumi (2-3 kordust) täpselt sama tehnikaga kui 8 kordust, siis pole erinevust. Selles julgen aga kahelda. [Tegelikult on kõik erinev, alustades haardest kuni lõpetades jalgadega]

    Suuremat korduste arvu tõmmatakse reeglina sirgemate jalgade pealt ja rohkem ettepoole kaldus seljaga, sest maast lahti tõmbamine pole nii raske. See aga treenibki rohkem selga, sest amplituud seljale on suurem.

    ___

    Põhjus, miks see teema korda läheb, on järgmine:

    Paar aastat tagasi tõmbasin sumo stiilis kui üldse tõmmet tegin. Olin algaja saalis ja mõtlesin ainult sellele, et alaselg alati sirge/nõgus oleks. Asi lõppes nii, et sisuliselt 2/3 tööst tegid jalad ja 1/3 selg maxi tõmmates. Muidu poleks suuremaid raskuseid üldse liigutada jõudnud. Maast tuli kang kergesti üles, lõppu aga enam ei tõmmanud. [suurusjärk 170-190kg, tõmbetrenne teinud paar kuud sel hetkel, kükki aastakese kui suvine paus välja jätta, kehakaal nii 78kg]

    Tehnika oli okei, vb isegi väga hea. Selg polnud ka otseselt nõrk, vaid pigem olematu baasiga.

    Mida selle all mõtlen:

    Maksimum jõutõmbes: 180kg

    Maksimum raskus 5×5 jaoks: 120kg

    Isegi 160kg ei tõmmanud kahest ära. Ehk väga optimeeritud ühele kordusele.

    Kõik see aga viis seljavigastuseni kükis. Väsimusest tingitud. Pole naljas, kui hommikul voodist tõusmine nõuab strateegiat, saalis isegi 70kg kang ei tõuse maast ja käega katsuda olnud 200kg jääb pikaks ajaks tõmbamata.

    Hetkel olen vigadest õppinud. Pool aastat tõmmet uuesti teinud, kaks ja pool kuud kükki. Tõmbes uuesti see 200kg sisuliselt käes, hetkel enda jaoks aga tähtsam, et jõuan ilusti ka 5x170kg tõmmata, [5×5 teen endiselt 160-165kg, pikemaid seeriaid natuke väiksema raskusega]

    märts 12, 2011 at 12:17 p.l. in reply to: Jõutõmme #292833
    lifter
    Member

    Vabalt võid teha iga nädal ühe jõutõmbe trenni. Korduste arv on väga suhteline. Kui tahad max tõmmet treenida, pead kindlasti tegema vahel ka lühemate seeriate ja suuremate raskustega treeninguid. Ise olen teinud põhiliselt 2 kuni 3 kordusega seeriaid ja enne võistlusi viimased treeningut ka üheseid. Üle kuue korduse seerias pole juba aastaid teinud ja võrreldes selle ajaga kui pikki seeriaid tegin (8-12x) on tõmbe max ca 100kg paremaks läinud. Aga kui su eesmärk on pigem ilu kui jõud, siis tee pikki seeriaid <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tõmbe max 100 pealt 200 peale koos kehakaalu tõusuga? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    No hard feelings. Lihtsalt lühikeste kordustega treenimine on üks halvemaid soovitusi algajale, mida anda saab. Olematu baasi pealt ei tasu maksimumjõudu arendada, see, et vb ise vigastusteta pääsenud oled, ei tähenda, et kõigil nii hästi läheks. Kui veel kükki ka teha mõni teine päev, siis jalad ülearenevad võrreldes seljaga. Mis kasu on sellest, kui maast jõuad lahti tõmmata raskuse, aga sirgele seljale ei saa?

    Ütleks, et neil, kes treenivad jõutõmmet pikemate seeriate, on selg ka tunduvalt tugevam kui neil, kes vaid 2-3 kordust teevad. Jõutõstjad, kellele tähtis üks õnnestunud sooritus maksimumraskusega, treenivad valmistudes kaheksaste kordustega, isegi pikematega. Nii on tõmbes lõpp tugevam ja trikoo aitab raskuse maast lahti. [Loomulikult tehakse ka erinevalt kõrguselt tõmmet]

    2-3 kordust tehes treenib eelkõige seda maast lahti tõmbamist ja lõppfaas jääb nõrgaks. Ühesed on veel hullemad.

    Aga päeva lõpus võib igaüks uskuda seda, mida soovib <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    EDIT: Vabandused DL300 ees esimese rea pärast.

    märts 8, 2011 at 8:28 p.l. in reply to: 32. EMV jõutõstmises: videod ja fotod! #292481
    lifter
    Member

    Mul on välja pakkuda veel üks huvitav ennustusvõistlus. Nimelt ennustada tuleb võistkondliku arvestust. Koos punktidega. Reg. naiste võistkonnad on SK Sparta, SK Reval-Sport ja TÜ ASK. Meeskonnad on järgmised Märjamaa SK, SK Reval-Sport 1, SK Reval-Sport 2, SK Sparta 1, SK Sparta 2, TÜ ASK 1, TÜ ASK 2

    Hei! Selle juures on väike probleem, ühestki tabelist pole näha, kes kuuluvad esindusvõistkonda ja kes teise võistkonda. Või tuleks järeldada, et parimad sportlased pärast võistlust arvestatakse esindusvõistkonda, ülejäänud teise? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    [TÜ ASK, SK Reval-Sport, SK Sparta on kõik kahe võistkonnaga meeste hulgas]

    märts 5, 2011 at 11:24 e.l. in reply to: 32. EMV jõutõstmises: videod ja fotod! #292074
    lifter
    Member

    Minu arvamus suht sama, kuid väikeste erinevustega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>:

    1 grupp Kuusnõmm

    2 grupp Raus ja Sagor

    3 grupp Kraav Rast ja Pehme

    Üllatusvõimeliseks pean Hirsnikut, Päll nagu alati on kindel mees.

    Natuke Taavi Pehme hetkevormist ja kehakaalust rääkida ei taha? :cool:

    märts 4, 2011 at 8:10 p.l. in reply to: 32. EMV jõutõstmises: videod ja fotod! #291985
    lifter
    Member

    Ma ei saa aru kust võetakse, et mul suurim baasjõud, mis kunagi olnud. Ma ei usu, et olen suutnud end samasse vormi viia, mis eelmine aasta. Ma ei ole veel ühtegi üle 300 kükki teinud ja ka tõmme pole see mis kuangi. Eelmine aasta ma tõmbasin veebruaris ilma 340 kg ja praegu ma ei küündi sinna lähedalegi. Surumine läheb küll hästi, aga mingist 230 kg surumist ma küll ei plaani, ei taha teist korda ennast vigaseks suruda. Teen vaikselt trenni ja loodan tulemusi teha tulevikus. Märtsi võistluse teen lihtsalt trenni pealt ja ole mõtet pakkuda 900 kg tegemist ja ulme wilkse. Need tuleviku muusika. Lihtsalt tahtsin öelda, et poleks pettumsit kui ma ple 900 kg poiss. See minu kõige väiksem mure praegu. Taastan oma jõudu praegu ja lasen trennil hea maitsta. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Mhmh, olen su taastumisprotsessi blogi vahendusel jälginud ja see suhtumine on väga õige, aga vaevalt, et lahinguta kehakaalus -105 alla annad. Siim ja Aimar on need, kes endaga võistlema peavad, teistel tippudel on konkurendid täiesti olemas. Seega huvitavat võistlust võib ju ikka oodata. :cool:

    Top6-e võimalikke wlkse hindasin optimistlikult, eesmärgiga kõigile pigem natuke rohkem pakkuda, kui liiga vara sportlikku viha tekitada.

    Enne ennustuse postitamist tõsiselt kaalusin ka nende wilkside nimede tagant maha kustutamist, et mitte sportlaste võistlust mõjutada. Aga ka teadsin, et diskussioon siin tuleb, kui alles jätan. See hoiab teema aktiivsena, toob rohkem ennustusi ja võib-olla tekitab alale huvilisi ka juurde.

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 121 total)
1 2 3 … 6 7 8 9