Lefty

Rind, õlg, selja ülemine osa

Lõuatõmbed pealthaardega: 8-8-5 – raske

Rinnaltsurumine(püramiid): 6x60kg-kerge+5x80kg-keskmine+4x85kg-raske+2x90kg-raske+1x95kg-raske+0x100kg feil+1x90kg-raske+3x85g-raske+4x80kg-raske+8x60kg-keskmine(100kg oli seekord feilimine ja jäin alla. Läksin valel hetkel suruma ja teistkorda ei näinud mõtet proovida, polnud otsene eesmärk nagunii)

Rinnaltsurumine negatiivsel pingil(püramiid): 6x60kg – kerge + 4x80kg-raske+3x85kg-keskmine+2x90kg-keskmine+1x95kg-keskmine+1x100kg-raske+1x90kg-keskmine+3x85kg-raske+3x80kg-raske+6x60kg-keskmine(Tahtsin allaminekul 80kg’ga 4 teha aga jäin viimase alla. Märkmetes lähemalt)

Tõmme plokilt lõua kõrgusele: 2×8 70kg-raske+1x60kg-raske(Eelmised korrad siis on olnud ploki tõmme kukla taha aga kuna ma lugesin, et suht paljud on öelnud kuidas see harjutus nende õlad on ära rikkunud siis otsustasin hakkata ette näo kõrgusele tegema. Otsene põhjus ei olnud see, et lugesin selle harjutuse kohta neid asju, vaid ikka enda enesetunne, sest seda harjutust on alati kuidagi egamugav olnud teha nagu vastutahtmist pressimine sinna kukla taha. Pole küll valus olnud kunagi aga väga ebamugav)

Tõmme plokilt rinnale: 3×8 70kg – keskmine

Hantlitega lendamine küljele: 3×8 7kg – keskmine

Hantlitega lendamine ettekallutatult: 3×8 9,5kg – keskmine

Hantli tõmme küljele: 3×8 20kg-keskmine

Hantlitega lendamine ette: 3×8 9,5kg – keskmine

Märkmed: Esiteks kohe alguses ütleks ära, et tegemist oli selle lühikese perioodi kõige mõnusama trenniga. Tuju oli hea ja seda pisiasjad häirida ei lasknud ka. Õlg tunda ei andnud. Väsimust ka otsest polnud, küll aga väike gripialge või midagi ikkagi sees on aga ei lasknud häirida. Trennist veel nii, et taaskord tõmbas lõuatõmbed biitsa natuke täis. Õnneks mitte nii hullult kui eelmine kord. Ei tea kas tegemist on sellega, et biitseps hakkab teiste lihasgruppide kõrval nõrgemaks jääma või miskit muud. Igatahes tavalises surumises jäin tõesti 100kg alla, sest läksin valel hetkel suruma ja hingamine ning surumine olid vastupidised kui nad olema peaksid. Aga pole hullu, sain ilusti alt ära ja enesetunnet see väike asi ei riivanud, sest tundsin ise, et jõud ja kõik oli selleks tegelt olemas. Negatiivsel õnnestus elus esimest korda sellise raskuse alla nagu 80kg jääda. Samuti ei olnud asi jõus ja seekord ei olnud asi ka mingis vales hingamises või midagi, vaid lihtsalt juba tavalisel pingil oli vaikselt tunda, et parem pool hakkab allapoole jääma surudes. Negatiivsel oli ka seda näha ja raskustega alla tulles järjest rohkem hakkas kang viltu olema ja 80kg juures oligi see, et õlast ei jõudnud nagu lükata vms. Aga samuti pole hullu, sain ilusti alt ära ja enesetunne oli super edasi, sest iseenesest tundusid raskused kergema kui teised trennid aga mis ma arvan on see, et see parem õlg siin vahepeal oli päris hull ja kuigi mul valus ega midagi polnud siis mingi kala ja nõrkus seal kohati on ja see mõjutas seekord. Aga kokkuvõtteks ma ei tea, ma olin nii hästi meelestatult ja kõik nagu õnnestus ja tuju peale trenni oli super, sest tundsin, et on hea trenn seljataga ja ise jäin rahule. Lõppu tegin veel küünarvarte kõverdamist 3×8 22kg-raske.

Jalg, alaselg

Kükk: 4×12 60kg –keskmine (Rõhusin tehnikat, sügavust ja vastupidavust)

Kükk masinal: 3×8 200kg – keskmine (Kuigi reie pealt annab tunda, et midagi toimub siis ma tunne ikkagi ka seda, et selline raskus surub mul selga väga kokku ja otsustasin, et seda rohkem ei tee ja uuest aastast ongi selle harjutuse asemel eeskükk)

Jalapress: 3x12kg 150kg – raske

Jalgade kõverdamine istuli: 3×8 50kg – keskmine + 12x25kg – kerge

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3×10 25kg – raske + 12x10kg – kerge

Käärkükk kangiga: 3×12 40kg – keskmine (Turjal oli raske kangi hoida lõpuks, 24 sammu ei mahu saalis käima ka ja lisan raskust järgmine kord ja teen 3×8 ikka)

Pöiasirutus masinal selili: 4×15 200kg -kerge

Pöiasirutus masinal püsti: 4×15 200kg – kerge

Pöiasirutus trenažööril: 3×25 50kg – raske

Jõutõmme(sirgete jalgadega): 4×12 60kg – raske (Nagu ikka tehnika jälgimine ja vastupidavuse suurendamist. Järgmine kord teistmoodi)

Keretõsted alaseljapingil: 3×12 10kg ketas seljal – raske

Märkmed: Kui eelmine trenn olin positiivsusest tulvil siis seekord oli juba hommikul pikem mõtlemin, et kas minna või mitte. Kuigi uni oli korralik oli siiski väsimus sees ja nagu eelnevalt ka kirjutanud siis nagu on mingi gripialge aga samas ka pole. Nina oli kinni ja hapniku oli nagu vähe. Otsustasin ikkagi trenni ära teha. Tekkis väike küsimus, et kas kellelgi on veel jalapressin ja pöiasirutusel masinal taoline tunne, et nagu kisuks ja samas suruks kokku alaseljast? Mis iseenesest on loogiline, sest kui jalad sirged on siis tekkib seal nagu selline V täht ja alaselg on see alumine koht ning surve on seal samas kui jalad rinnale lasta siis ta tõmbab sealt. Mul pole nagu valus aga lihtsalt imelik ja pärast on koht selline nagu seal oleks sinikas. Vähemalt katsudes alaseljalt ühte punkti siis on tunne täpselt nagu katsuks sinikat aga otseselt see asi valu või midagi ei tee. Aga noh trenn sai ära tehtud, kuigi tunne oli suhteliselt nõrk ja tõesti tundus olevad suur hapniku puudus lihastes ja terves kehas. Kõrvad ka sellised poollukus teist päeva. Peab leiutama mingit soolavett ninna vist. Positiivsel noodil rääkides siis venitus oli mõnus ja näha on, et natuke on paremaks läinud ja kui nii edasi jätkata siis küll see spagaat ära tuleb, muidugi veel pikk protsess aga olen õigel teel. Trenni lõppu tegin enne venitusi veel: jalgade kõverdamist istuli: 3×25 10kg (Rohkem nalja viluks, et veel natuke verd lihasesse viia) Jalgade viibutamine: 3×15-raske, Põlved rinnani rippudes: 3×10-raske, Plank: 3x1min-raske, küünarvarte kõverdamine: 3×8 22kg-keskmine. Imelik on see, et ma pole mingit arengut hetkel toenglamangus(plank) näinud. Ikka on sama raske nagu esimene kord.

Päris normaalne suhtumine: ei tee midagi mingi konkreetse lihasgrupi-, vaid üldise arengu nimel.

Vabandust, ei tunne veel foorumikaaslaste stiile ja ei oska hetkel enda jaoks selgeks teha, et kas see oli irooniaga ja negatiivsel toonil või positiivsel. Kui viitsid selgitada oleksin tänulik.

Kaks päeva jälle saalis käidud.

Rind, triipets, biitseps, käsivars

Lõuatõmbed althaardega: 8-8-6. Tunne: raske (Ma ei tea miks, aga tõmbas biitsa meeletult verd täis)

Rinnaltsurumine: 12x20kg + 6x60kg – keskmine + 8x80kg – raske + 5x80kg – raske + 6x70kg –raske + 6x60kg – raske (Biits oli verd täis ja lihtsalt ei jõudnud)

Rinnaltsurumine negatiivse kaldega: 8x70kg – raske + 2×8 60kg – raske

Hantlitega rinnalt surumine: 8-8-7 16kg. Tunne: raske

Lendamine pikali hantlitega: 4×8 95,5kg – keskmine

Ületõmme hantliga: 4×8 20kg. Tunne: keskmine.

Rööbaspuul keha ülessurumine: 8-7-6. Tunne: raske

Plokitõmme alla (triipets): 4×8 50kg. Tunne: raske

Küünarvarte kõverdamine scottpingil: 3×8 17,5kg. Tunne: raske.

Küünarvarte kõverdamine diagonaalis rinnalt: 3×8 16kg hantlitega. Tunne: keskmine

Randmepainutus pealthaardega: 3×10 6kg hantliga. Tunne: raske

Randmepainutus althaardega: 10x20kg – kerge + 2×10 30kg – raske + 10x20kg – keskmine

Küünarvarte kõverdamine hantlitega: 3×8 22kg. Tunne: raske

Märkmed: Esimene märksõna oleks: MASENDAV. Pikemalt analüüsides siis otseselt ei tea, miks see trenn aiataha läks ja loodetud stabiilsust polnud. Asi võis olla selles, et taaskord oli unega probleeme ja unetunde ja sügavat und jäi väheks aga iseenesest enesetunne oli okei. Teine põhjus võib olla, et mingi gripialge on sees, sest nina oli hommikul täiesti kinni. Kolmas asi on naljaga öeldes siis, et võib-olla asi selles, et no shave november sai läbi ja peeglist vaatas vastu võõra ja sileda näoga poisike. Eks iga asi natuke mõjutas ja kõige suurema põntsu pani see, et lõuatõmbed tõmbasid kohe biitsa kuidagi täis. Soojendus ja kõik oli nagu eelmisedki korrad ja varem pole sellist asja olnud ja selle tõttu ei jõudnudki rinnalt midagi teha. Trenni teisespooles samas tuli nagu jõud tagasi ja paarile asjale lisasin raskustki. Otsa tegin veel:

1)Jalgade viibutamine kõrvale: 3×15. Tunne: kerge.

2)Rippudes põlved rinnuni: 1×15-raske + 2×10-raske

3)Plank 3x1min. Tunne: raske

Jalg, alaselg

Kükk: 8x60kg- kerge + 3×8 70kg – keskmine (Lisaks proovisin niisama eeskükki 8x40kg- kerge. Peale uut aastat lisan ilmselt kavasse)

Kükk masinal: 3×12 150kg – kerge (Nagu eelmine kord mainisin, siis siin enam põhimõtteliselt kükki ei tee, sest tunnen, et põlvele hakkab isegi kergel raskusel. Nii, et põhimõtteliselt lihtsalt natuke alla ja üles. Reie esiosale tunnen pinget ja järgmine kord lisan raskust)

Jalapress: 3×8 150kg – keskmine (Tegin seekord hoogsamalt ja järgmine nädal lubab äkki isegi raskust lisada)

Jalgade kõverdamine istuli: 3×8 50kg – keskmine (Mul on hea meel, et selle harjutuse raskuse üle siin väike diskussioon tuli. Selle tõttu ma seekord raskust tõstsingi ja nagu näha siis pole midagi hullu. Jõu poolest võiks enamgi. See nädal teinekord teen ka veel 50kg’ga aga järgmine nädal panen juba otsa. Ilmselt olin siin harjutuses liiga mugav ja see, et kaks viimast läksid raskelt üles siis hindasin ka kohe raskeks olukorra. Kuigi oleks võinud ammu lisada juurde)

Jalgade kõverdamine kõhuli: 8x30kg- raske + 2×8 25kg – raske (Tahtsin siin ka juurde lisada rohkem, aga niimoodi ei jõudnud. Põhiline asi mis mul selle harjutuse juures ongi on see, et kui raskust palju siis tahab kahest kohast hakkata krampi tõmbama. Säärest ja reie tagaosast. Iseenesest kehas soolasi peaks olema ja selle taga ei tohiks olla, samuti ka venitan põhjalikult)

Käärkükk kangiga: 3×8 40kg – Tunne: keskmine (Tavaliselt hantlitega seda teinud, aga saal oli tühi ja ruumi oli, et proovisin kangiga ja tunduvalt kergem ja mugavam, sest hantlitega oli nii, et lõpuks tõmbas hantli hoidmine randmest tulitama mitte, et harjutus ise raske oleks)

Pöiasirutus masinal selili: 3×12 200kg. Tunne: kerge (See harjutus oli seekord imestama panevalt kerge)

Pöiasirutus masinal püsti: 3×12 200kg. Tunne: keskmine ( Samuti kergem kui muidu olnud. Ilmselt läheb järgmine nädal raskust juurde)

Pöiasirutus trenažööril: 3×12 100kg. Tunne: raske (See jäi raskeks aga põhimõtteliselt ikka selletõttu, et see raskus surub reiele lihtsalt nii palju. Võib-olla oleks kasulik seda harjutust teha hoopis madalama raskusega aga hästi paljude kordustega, et trenni lõpuks säär punni saada)

Harki-kokku masinal: 3×12 55kg – keskmine (Panin küll natuke raskust juurde aga üllatavalt kerge oli)

Jõutõmme(sirgete jalgadega): 8x60kg – kerge + 3×8 70kg – raske + 8x60kg – keskmine

Keretõsted alaseljapingil: 3×12 10kg ketas seljal. Tunne: raske

Märkmed: Unega oli nagu oli taaskord. Enesetunne oli normaalne. Trenn kulges ka rahuldavalt. Kükis ja jõutõmbes keskendusin jälle tehnikale ja kükke sai mõnusal sügavalt tehtud ning mõlemat harjutust tehes jälgisin ka pingsalt peeglist, et mingitki küüru laadset asja ei tuleks. Millegi pärast pean ütlema, et kükk ja jõutõmme on kuidagi väga meeldima hakanud. Sellise mõnusad harjutused tunduvad.

EDIT// Täna õhtul või homme katsun ka ühe postituse teha nii öelda mini eesmärkidega ja samuti natuke mõtiskleda ühe teema üle kus tahaks väikest arutelu ja erinevate inimeste mõtteid ja kogemusi.

Kuidas see pikkus 4 cm kõikuda saab? Ei usu enne kui ise näen! Ise kirjutad ka, et “kui vaja, hoiad end enam väljasirutunult”….

Seda saab ka siin ära mainida, et ei saa aru neist, kes “ ja siis teen “jõulupausi” ja naudin elu …”

Kas kehakultuur ei olegi elu nautimine?

Kahju.

Mulle meeldib, et siin sõna sekka ütled ja ideid ja mõtteid edasi annad.

Need jalamasinad on tõesti erinevad paljudes kohtades. Või põhimõtteliselt see istumisnurga erinevus. Moodsamates kohtades on sellised, kus inimene istub juba väikese kraadiga vastu sellele ja ongi ainult istuli masin aga mul seal saalis on selline lihtne 2 ühes, et teen istuli ära ja pööran sama masina peale kõhuli ja teen kõhuli ära. Ja sellist istumisnurka ei ole. Ma ei oska öelda, kas see teeb asja kergemaks või mitte. Iseenesest tundub, et selle mitte nurgaga oleks nagu kergem aga samas ma hakkan mõtlema, et raskematel raskustel on ikka see nurgaga toestavam ja saab keha otsest abi kasutada mingis mõttes rohkem. Ja nii palju kui videodest näinud siis seal nurgaga ei viida jalgu tikksirgeks. Su soovitused on head ja võtan arvesse ja meeldiv on. Võibolla olen kohati ennast halvasti väljendanud ka, selles suhtes, et ta nagu lenneldes üles läheb ei tähenda see siiski rapsimist, vaid ma teen asja ja üldse kõiki harjutusi ikkagi tundega ja tunnetan lihast. Lihtsalt tunne on esimestel kordustel, et midagi pole otsas ja siis hästi järsku tuleb tunne, et ei jaksa. Ja teine asi nendes raskustes on siiski eelkõige jube kehv vorm, mis mul on. Kui jalgpalli ajal käisin siis sai tehtud 3×8 70kg ja see ei olnud hullu midagi. Aga nagu ma mainisin siis hea meel, et proovid õigele teele juhendada mind.

Pikkuse kohta nii palju, et usu või ära usu aga nii on. Paljudel inimestel on see kõikumine kuskil 0,5-1cm hommikuse ja õhtuse vahe. Okei, ma tunnistan, et numbrid tulid hetkel lihtsalt kuskilt mälusopist aga mingi arvestatav erinevus on põhiliselt igal inimesel. Ja minul on tõesti see lausa 4 cm. Ja ühe näitena võiks tuua näiteks 17 aastaselt koolis mõõtmist, kus ma olin 179,5cm pikk ja aasta hiljem kui mõõdeti olin 176cm pikk. Ilma jalatsiteta ja nii ikka mõlemal korral. Üsna imelik. Ja nüüd olen teinud endale koju sellise mõõdupuu asja. Et hommikul kui ärkan ja mõõdun sellest siis kontrollin pikkust ja sellega saan justkui hinnata ka unekvaliteeti. Kui on hea uni ja välja puhanud tunne olen 180cm aga teinekord kui uni on kehv ja puudulik siis ma pole hommikulgi 180cm, vaid 176-180cm vahepeal. Oleneb unes siis. Ja see, et keskpäevaks olen 180cm langenud 176cm’le olen ka mõõtnud seal samas kohas, et kui tulen koju või siis samal päeval ja kõnnin mõõdan, siis ükskõik kui sirgeks ma ennast ka ei ajaks siis 180cm’ni ma ei küüni enam kuidagi. Arvatavasti on asi nõrkades seljalihastes. Mille kallal ma nüüd töötan ja loodan tulevikus sellist pikkuselangust vältima hakkata. Lisaks jõusaalis seljatreeningule siis on mul süvalihaste treening, kust ma sain harjutusi kiropraktiku käest.

Kolmas asi mida seletaks on see “jõulupaus”. Asi on tegelikult selles, et minu elus on jõuluperiood väga kiire aeg ja toimetusi palju. Mul on elus siiski palju teisi prioriteete, mida ma sel ajal sean trenni tegemistes ette poole ja olen ise rahul, et neid ette sean. Ja pühendud täielikult nendele sel ajal, et ei hakka ennast koormama ja mõtlema, et kus nüüd vaba aega leiaks, et käia trennis ära. Kehakultuur/Trenn on nautimine. Ma naudin kui ma trenni lähen ja trenni teen. Selles suhtes, et ma ei tee seda sellepärast, et oleks tulemusi otseselt, vaid sellepärast, et see annab hea enesetunde ja on mõnus peale trenni aga kui ma pean mõtlema hakkama, et millal ma nüüd jõuan sinna minna või seada see nii öelda kohustuseks siis kaob see mõnus tunne minu jaoks ära. Eelkõige on see hobi, mis teeb hea enesetunde ja eelkõige olen ma ise enda peremees ja otsustan ise millal ma seda vajan. Ja selline 2 nädalat pausi või tsipa rohkem võib alati uskumatult hästi mõjuda teinekord.

EDIT// Veel lisaks seda, et mis numbreid või vormi üldse nagu kõik ootavad. Selles suhtes, et ma olen ikkagi praegu nagu kontvõõras, kes alles treeninguga alustas. Ehk siis nulli pealt olen hakanud nüüd pihta ja ma pole jõusaalis veel kuu aegagi käinud.

Ega tulemata ei jää. Kuigi praegu ego pihta see väike laks oli, siis vähemalt praegu pideva raskuste suurenemisega enesetunne paraneb vähemalt. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Natuke kirjutaks veel mõnda asju lahti ja ka eesmärkidest teeks rohkem juttu. Räägiks veel natuke sellest müstilisest õlast ja selle vigastusest. Tegemist ongi sõna otseses mõttes müstilise vigastusega. Eelkõige seletan selle tõttu, et ei hakkaks siia tulema mingeid taolisi postitusi, et ma enda õlga lõhun ja peaksin puhkust andma vms. Põhiliselt see läheb korrast ära nagu jumal juhatab. Siin kui mingi periood käisin siis terve aja tegin raskustega aja kõik oli tip-top kuskilt ei andnud tunda. Teinekord aga otseselt ei teegi midagi ja süütus olukorras on lihtsalt jälle mingi periood täiesti ebareaalne liigutada. Teine asi on see, et arstide juures olen käinud, nimekamate ja vähem nimekate juures. Isegi alternatiivravi olen kasutan. Proovisin nõelravi ja vahepeal ka mingi hiina ma ei tea mis kuulikesed või asjad ta mulle kirjutas. Sellesse teise ma ei usu ka. Nõelravi ma kujutan, et võiks midagi teha paljude hädade puhul aga selle puhul polnud abi. Samuti olen käinud taastusravis võimlemas. Sinna saatis üks arst ja käisin võimlesin mingi periood. See oli see periood muidugi, kus õlg oli täiesti tip-top ja võimeldes mitte kuskilt ei tundnud valu ega midagi. Massaažis käisin vahepeal tihti. Ujumistrenni tegin mingi periood – samuti mitte mingit valu need paar kuud. Aga teinekord lihtsalt tõesti tänaval koju kõndides ilma, et mingi raskus otsas oleks ja buum valus jälle. Või joostes hakkab pistma jne.

Teine “vigastus” või selline asi on siis alakehas. Ehk siis seljas on spina-bifida ja seletasin esimeses postituses lahti, et paljud ei saa elu jooksul teadagi, et neil see on aga minul nii hästi ei läinud. Ja põlved/sääred minu enda loogikaga ongi tegelikult selja pärast. Selles suhtes, et spina-bifida on ikkagist sünnist saadik kaasas ja ma usun, et alateadlikult ma ikkagi kuidagi teistmoodi olen äkki kõndinud või teinud asju, sest alaseljas ma valusi hakkasin tundma kuskil 14 aastaselt äkki. Aga ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu ja see ei seganud ka nii palju. Selle suve alguses kui jalg ära hakkas kaduma ja täiesti 2 nädalat liikumata olin siis tuli alles välja, et selline asi. Kuigi ma arvan, et see mõjutas mu jalgade hoiakut ja sellepärast mul ongi ära vajunud jalad hüppeliigesest. Sellist otsest ülekaalu probleemi pole elujooksul kordagi olnud ja nagu palju võimalusi muid ma selleks ei näe. Lühidalt arvan, et ära vajunud hüppeliiges hakkas rohkem säärt põrutama ja sellepärast olid mul pidealt sääreluu ümbrused põletikud. Mida ma mitmeid kordi välja ravisin korralikult, hästi aeglaselt tagasi jalgpalli proovisin minna aga õige pea tuli tagasi. Samuti arstide juures käike oli ja ühe korra sai isegi magnetravis käidud. Tulemus oli küll see, et valu kadus ära, aga väga lühikeseks perioodiks. Kiiremini kõndimine juba tekitas sääres valu ja ma ise ka tunnen, et jalg käib nagu tats ja tats all mitte pehmelt ja noh alaselja probleem ja hüppeliigesed ära vajunud siis on üsna loogiline, vist mõelda, et mingi määral kannatab ka keskkoht ehk põlved. Otseselt tegelt ei kurda aga jah mingi nurga all ikkagi kükke ja asju teha ei saa. Äravajunud hüppeliigestega on plaanis veel minna siis kas taldu või tuge saama jala järgi aga hetkel on see minek natuke kaugemale lükanud, sest omajagu varandust on võtnud ära juba see eelnev periood ja alaseljaga arstide vahelt käimine, kiropraktik ja hetkel natuke ootab see asi.

Põhiliselt natuke jälle asi äkki selgem nendele, kes viitsivad lugeda. Nende pärast ongi põhimõtteliselt null vorm. Jalgpalli mängisin liigas 18-19 aastasel aga too hooaeg oli juba sääreluu põletikuga täiesti puudulik ja peale seda polegi otseselt end liigutanud. See pidev paus ja uuesti tagasi minek ja jälle paus viisid nagu tahtmise või sellise ära, et peale viimast põletiku mõtlesin, et teen pikema pausi. Ja siis oli palju lõsutamist ja 19nda eluaasta alguses sai veel kuu-kaks jõusaalis käidud ja rohkem midagi. See põhjendab vast, hetkelisi väikseid numbreid ja kehva vormi.

Aga natuke veel minust nii palju. Et nagu esimeses postituses mainisin siis olen 20 aastane. Juba tegelikult 4 kuu pärast 21. Masendab kui kiiresti on elu läinud.

Kaalunud ma viimasel ajal pole. Arvan, et hetkel on selline talvekas juba peal ja kuskil 83kg äkki. Viimati kaalusin kuu aega tagasi äkki siis oli 80. Selles suhtes, et kui mul mingi kaalunumber on siis ta tavaliselt on üsna püsiv. Et siin paar aastat tagasi oli püsivalt 75kg. Ma pole kaalunumbrit kunagi oluliseks pidanud ja sellepärast polegi kaalunud end eriti. Vahepeal ujulas lihtsalt astun kaalule aga need kaalud tihti peale valetavad ka. Pikkuse mainiks ka ära aga samuti väike lugu juurde, et pikkus on tegelikult selline õrn teema mulle. Selles suhtes, et alati olen enda klassis kõige lühem poiss olnud põhimõtteliselt. 16-17 aastaselt vist oli mul see kasvuperiood. Aga jah põhimõtteliselt on pikkusega nii, et hommikuti olen 180cm ja keskpäevaks 176cm. Mis on minu jaoks masendav, sest mul on tüdruk 180cm, mis on selles suhtes hea, et tema kõrval sunnin ma ennast alati hästi sirge seljaga käima ja üritan võimalikuks pikaks teha aga muidu jah pole pikkusega õnnistatud. Tean, et siin muuta midagi ei saa ja peaks leppima aga noh kuidagi lähevad mõtted pikkusele kui näen, et põhikooli tüübid on juba minust pikemad või kuskil kassajärjekorras, kus täiskasvanud inimesed ja tunnen ennast taas imelühikesena.

Ja viimaseks mainiks ära natuke eesmärke või plaane. Praegu ma lasen kuskil 19 detsembrini umbes samalaadi ilmselt edasi ja siis teen “jõulupausi” ja naudin elu ning uuesti hakkan käima kuskil jaanuari keskpaigast või tsuti varem. Suve plaaniks on kuskil selline modelli keha või siis näitena tuua äkki Kristjan Kasearu peale seda kui ta trenni ja toitumist tegi aga samas tsipa suurem ja võibolla natuke pehmem. Eks igaühel ole oma nägemus ideaalsest kehast aga mulle meeldib taolin. Jõunumbites ei oska eriti eesmärke seada, sest jõutõmmet ja küki ma näiteks ei ole proovinudki maxi ja ei teegi raskelt, vaid pigem, et selga hoida ja tasapisi treenida enda alaselga, mis on minu jaoks väga oluline selja tõttu. Aga rinnaltsurumises ma arvan, et sean eesmärgiks 120/130kg. Pole kunagi nii palju üles surunud. 105kg kunagi on kõige rohkem olnud. Ma arvan, et see on reaalne, kuid palju sõltub ka õlast. Ja ma kindlasti arvestan, et neid mingisugusi pause võib ükskõik, mis põhjustel veel sisse tulla palju. Siis on plaanis taastada tai-poksi aegne painduvus. Ehk suveks spagaat oleks tore. Ja üks selline väike asi ego boostiks, mis tahaks ära teha on korvpallis dunkimine. Siin sügise alguses mingi aeg proovisin, et palju hüppevõime on ja see oli masendav. Ma ei puudutanud rõngastki ära ja käsi püsti sirgelt seistes korvi all ma ei ulatu võrgunigi. Muidugi siin peab arvestama ka aasta mitte millegi tegemist ja outis olemist.

Kava suhtes seda, et hetkel enam-vähem samaga jätkan. Jaanuaris muudan miskit ja vahetan harjutusi ilmselt ja hakkan tegema nii, et 2 esimest trennipäeva on pikad ja stabiilsed seeriad ja 2 teist päeva on püramiid süsteemid. Ja lisaks mingi aeg lisan juurde aeroobset ja aeroobsega hakkab kaasas käima siis ka otsene hüppetrenn ja peale seda on jalad mõnusasti soojad, et saa ka parajalt jalgu venitusega piinata.

Paar aeroobset peaks juba varem tegema, sest ma tunne, et vastupidavus on alla igasuguse arvestuse ja kui õlg lubab siis on homme kodustes tingimustes plaanis kerge aktiivsem trenn ja eks ma kirjutan siia ka siis.

Ning mis siis veel, hmm. Aa pilte tahaks ka siia panema hakkata mingi aeg. Selles suhtes, et praegu on teksti hulga ja mitte ühtegi pilti ja on natuke hallikülgne vaadata. Pildid ka siis eelkõige iseeneses jaoks, et siis oleks võrdlemisseos.

Praeguseks kõik. Olge tublid!

Foorumis on kuidagi mingi arusaamatus ja poste kustutatakse kuidas juhtub vahelt ja asi läheb veel keerulisemaks. Tundub, et teistesse blogidesse ei tohi vaadatagi sisse. Rääkimata kommenteerimisest. Ei tea, imelik süsteem. Ja ka siin blogis/teemas oli korra millegi arutlust, millest ma ise aru ei saanud ja nüüdseks on postid ära kustutatud aga kui keegi seletaks lahti, et mis värk on siis oleksin tänulik. Igatahes ma siin kaks päeva jälle trenni teinud:

Rind, õlg, selja ülemine osa

Lõuatõmbed pealthaardega: 8-6-4 – raske (Teise seeria lõpus tundsin midagi kahtlast õlas)

Rinnaltsurumine(püramiid): 6x60kg – kerge + 5x70kg – keskmine + 4x80kg – raske + 2x85kg – raske + 1x90kg – raske + 1x95kg – raske + 1x100kg – raske + 1x90kg – raske + 1x85kg – raske + 3x80kg – raske + 6x60kg – keskmine

Rinnaltsurumine negatiivsel pingil(püramiid): 6x60kg – keskmine + 4x80kg – raske + 2x85kg – keskmine + 1x90g – raske + 1x95kg – raske + 1x100kg – raske + 2x90kg – raske + 4x80kg – raske + 8x60kg – keskmine

Tõmme plokilt kukla taha: 3×8 60kg – keskmine

Tõmme plokilt rinnale: 3×8 70kg – keskmine

Hantlitega lendamine küljele: 3×10 6kg – raske

Hantlitega lendamine ettekallutatult: 3×8 9,5kg – raske

Hantlitega lendamine ette: 3×8 9,5kg – keskmine

Märkmed: Tunne oli järjekordselt väsinud. Uni jäi lühikeseks. Iseenesest trenn oli enam-vähem. Lõuatõmmetes teise seeria lõpus tundsin mingit kahtlast tunnet aga mitte valusat. Tegemist muidugi selle parema õlaga kus vigastus oli kunagi. Selline ebameeldiv tunnet. Ei seganud ka pärast rinnaltsurumises aga õhtul kodus olles niisama lihtsas olekus toast kööki kõndisin käis see närvikas läbi, mis käe korra pehmeks teeb. Et oleks mul midagi käes olnud oleks selle ilmselt maha pillanud. Seekord ajasin ka tavalisel pingil rinnalt 100 üles aga ütlen ausalt, et seekord olid mõlemal pingil see väga piiripealne ja varu nagu eelmine nädal polnud üldse. Isegi tavakal mõtlesin kas lähen 100 peale, sest 95 läks väga raskelt ja püsis juba all kohapeal paar sekundit aga siis mõtlesin, et suva ka. Üksi olin saalis kedagi taha ei saanud kutsuda aga 100 alla olen varem ka jäänud ja see pole midagi sealt alt ära saada. Vähemalt sain üles ja enesetunne sellega tõusis, sest tänane trennis tekitas lisaks väsimusele suurt frustratsiooni see, et ma ei tea kes seal hommiku poole enne mind käis aga terve saal oli vedelevaid kettaid täis ja kangidele oli peale jäetud. Mis tähendas ajaraisku, et need sealt ära tõsta ja mina korraliku inimesena tõstsin ka teised kettad nende kohtadele. Nagu sellest veel vähe oleks olnud. Keegi oli kangi jõutõmbes või kuskilt ilmselt laksuga maha lasknud ja seal olid sellised mõlgid sees, et väiksemad kettad ei läinud otsa enam, mis tähendas, et pidin jälle kõik maha võtma, kangid ära vahetama ja uuesti peale panema. Aga muidu peale rinnaltsurumise proovisin asju kergemate raskustega aga stabiilsemalt ja õnnestus. Otsa tegin veel järgmised harjutused:

1) Hantlitõmme külgedele: 3×8 16kg – kerge (Lisan selle ka kavasse ilmselt)

2) Kandade katsumine: 3×25 – kerge (Vahetan selle välja jalgade viimisele külgedele järgmine kord kui teen kõhtu otsa)

3) Põlved rinnuli rippudes: 2×15 + 1×10 – raske (Hästi hakkab ikka haardele ja käsivarrele. Viimaseid kordi tehes lihtsalt tahan rippest ära saada, sest tulitab justkui sealt kohast ja ka kõhule on tunda midagi)

4) Plank: 3x1min – Raske

5) Küünarvarte kõverdamine: 10x 20kg – kerge + 2×8 20kg – raske

Jalg, alaselg

Kükk: 3×12 60kg –raske (Rõhusin tehnikat ja sügavust)

Kükk masinal: 3×12 50kg – kerge (Põlves andis tunda, rohkem märkustes)

Jalapress: 3x12kg 100kg – kerge

Jalgade kõverdamine istuli: 3×12 35kg – raske + 12x30kg – keskmine

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3×12 20kg – raske + 12x15kg – keskmine

Käärkükk hantlitega: 3×12 20kg – raske (eelkõige on raske on hantleid hoida)

Pöiasirutus masinal selili: 4×12 200kg – raske

Pöiasirutus masinal püsti: 4×12 200kg – raske

Pöiasirutus trenažööril: 4×12 200kg – raske

Jõutõmme: 4×8 60kg – raske (õlg valus)

Tõmme rinnale istuli: Jätsin ära.

Keretõsted alaseljapingil: 4×8 10kg ketas seljal – keskmine

Märkmed: Võrreldes eelmiste päevade oli seekord ööuni rahuldav ja sain tunnid täis magatud. Aga kuna jalg oli kange eelmisest jalapäevast siis mõtlesin, et teen seekord madalamate raskustega aga pikemalt. Eks näis kuidas see järgmisele korrale mõjub, kui lihas täitsa puhanud ka jälle. Kükiga on nagu korras. Korralikult tehes koormus hea ja põlvedele ei tunne mingit survet aga masinaga kükil no ei saa alla lastud. Proovisin erinevaid moodi aga lihtsalt pressib põlve liiga palju ka madala raskusega. Ma arvan, et seal ma hakkan tegema raskemate raskustega aga sellised hästi väikese kraadiga kükid, et reielihasele survet anda lihtsalt. Jalapressis jällegist, korraliku raskusega täitsa rinnani välja ja ei mingit probleemi põlves. Teine asi, mis täna segas oli õla valu. Nagu eelmises trenni märkustes mainisin, et lõuatõmbega käis midagi läbi aga siis valu ega midagi polnud siis eilne õhtu ja tänane päev on kohutavad. Selles suhes, et otseselt pole midagi. Ma saan rippuda, käsi viibutada ja kõike ilma, et midagi oleks aga mingi x nurga all tuleb selline närvikas sisse. Ise pakun, et närv on ikkagi kuidagi kuskil vahel või midagi pressib mingi nurga peal sellele. Täiesti tavaliselt olles mitte midagi.