Leegi-H
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Esimene pilt juba siit käis läbi. Seda kassi on ilmselgelt piimaga toidetud ja kass on sellega harjunud, mitte et see tema jaoks kuidagi hea ja kasulik oleks.
Mina näiteks oma kasse piimaga ei ole mitte kunagi toitnud. Aga kohe kui mõni lehmapiimatoode jääb korraks järelvalveta on ta jaol. Mina seda harjumust talle tekitanud ei ole aga loom ise tunneb huvi ja laseb hea maitsta.
7.nov on läbi. Kes auhinna võitis?
See esialgne postitus on muidu 2011 aasta oktoobrist et see auhind oli täitsa ammu juba välja loositud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hea arutelu, kokkuvõttes suht sama sellele mida ma postitasin enne.
Erinevate seoste nägemine on inimese jaoks tavaline. Meie aju kipub looma seoseid erinevate asjade vahel – kuid seoste olemasolu ei tõesta põhjuslikkust.
Bad science?
Leegi-H, ja kust tulevad selle blogija numbrid selle nn. vastu-uurimustöö jaoks? Lihtsalt netist. Pole ta ei teadlane ega keegi muu, kes asjaga ise tegeleks.
Ma pigem usun uuringus reaalselt osalenud maailmakuulsa arsti reaalse uutimustöö tulemusi, mille taga on ka paljud teised arstid ja ka ülikoolid teadlastega.
Ma jubedasti tahaks neid uuringumeetodeid lähemat vaadata. Aga ma ei taha oma raha selle autori tasukusse anda ega selel raamatu lugejanumbreid raamatukogus tõsta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minuarust on need lingitud numbrid võetud sellest raamatust endast ja pandud ilusti graafikutesse ilam kirsse noppimata.
Jah, mul on see raamat olemas. Väga huvitav on, soovitan lugeda. Jah, raamat on kirjutatud yhe doktori poolt, aga kas mitte kõik raamatud pole kirjutatud ühe inimese poolt? Projekti endasse aga oli haaratud palju kohalikke arste.
Fakt on see, et need elanikud olid ja on sadu kordi tugevama tervisega kui nt. eestlased. Ja toitumine on peamine põhjus. Geenidel on siin vaid umbes 10% roll. Nt. on uuritud Okinawa rahvast, kes elavad väga kōrge elueani, aga niipea kui mõni neist kolib Euroopasse või Ameerikasse ja kohaliku toidulaua omastab, siis nende eluiga on viiendiku võrra väiksem kui Okinawa elanikel, missest, et tugevate geenidega alustatud elu.
Huvitav on, et enamus inimesi yldse ei seosta toitumise ja tervise tugevuse suhet. Jah, see kas teed sporti, kas suitsetad, stress jne. ka mõjutavad, aga see, mida suhu pannakse, sellel on kõige otsesem seos tervisega. Kõik, mis sisse syyakse, mõjutab tervist. Ei ole meil kurgust pärakuni raudtoru, millest kõik lihtsalt läbi läheb.
Kui sa paned autosse bensiini asemel cocat, mis siis juhtub? Missest, et teised faktorid ka autot lagundavad nagu ilmaolud ja teede konditsioon.
Ka nende China Study uurimisaluste elu ei ole ideaalne, paljud suitsetavad, ei tee trenni, on stress jne. nagu kylainimesed ikka, aga miks pole siis nt. Eesti kylainimesed nii tugeva tervisega? Toitumine on peamine erinevus.
tundub et seal on ikka numbritega jama
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://rawfoodsos.com/2010/07/07/the-china-study-fact-or-fallac/
Kuidas ei ole andmeid taimetoitluse kohta nn. iidsetest regioonidest? The China Study on väga suur uurimustöö, kus uuriti sadade tuhandete inimeste söömisharjumusi ja tõesti leitigi, et need regioonid, kus elanikud olid taimetoitlased (pigem veganid siiski), seal praktiliselt puudusid vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, artriit jt. nn. moodsa aja haigused.
Kas sul endal on see raamat olemas, et saad selle uuringute metoodikat välja tuua?
Fermenteeritud hapendatud piimatooted on tõesti kergemini seeditavad inimese poolt- hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim, hapupiim jne. aga see on ka ainus boonus lihtsalt piima ja juustu ees.
Teine suur probleem on ka piima ja sellest toodetud toodete pastöriseerimine. Selle kahjulikkusest on väga palju kirjutatud.
Võta endale aeda isiklik lehmake. Saad teda “inimväärselt” ülal pidada ja toita teda kasuliku söödaga mitte ebaloomulike jõusöötadega ja töötlemata piima juua
Kitsepiim võib maakohtades täitsa olemas olla ja pidi lausa raviva toimega olema. Kui järgi mõelda, siis mõnes poes vist ka näinud, aga üsna kirve hinnaga. Osade jaoks on kitsepiim ka paremini talutav.
Arvestades tootmismahte siis ma tahaks teada kui gurmeetooteks sea- või nt koerapiim saaks. Ja minuteada saab inimesepiima ka osta aga nt minu kuupalgast slleks ei piisa ja näed olengi kimpus oma lehmapiima joomisega.
Tegemist on puhtalt kultuurse/logistilise/resursi probleemiga, mis puudutab erinevate piimade tarbimist. On kohti maailmas, kus piimade valik on vägagi lai – kaasa arvatud ka inimese piim. Samas meil peab omajagu otsima, et leida midagi peale tavalise lehma-piima. Ideeliselt tarbiks ka ise teisi piimasid ning usun, et mõne aja pärast harjuksin kõigi valikutega.
Kitse ja lamba jusutud on väga mõnusad miks mitte siis ka nende piim eks kui see oleks laialdase leviku ja lubatava hinnaga…
Tubli! Kuhu läksid?
Ja teised: jagage seda huvitavat võimalust oma sõbrannadele. Tulge joogagruppi või kontrollgruppi, toetate teadust!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Fittesti yogafunci katsejäneseks sattusin kogemata. Edasi kolin Tulbi klubisse üle neljapäevast.
See buduaari artikkel on tegelikult tõlgitud Andreas Moritz jutust. Andreas Moritz on maailmas väga tuntud teadlane ja ravitseja.
Tema teab mida räägib
Ma olen toitumist palju õppinud viimase 5 aasta jooksul. Kyll aga inglise keeles. Seega eestikeelseid materjale mul väga viidata pole.
http://www.notmilk.com on näiteks väga hea sait, kus palju infot.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Inglise keeles on võimalik ka endale toitumisteadlase diplom saada ja nime ette uhke tiitel Dr. Isegi kui sa kass oled.
Ma tahan öelda bannan ja passionfruit aga misasi on passionfruit eesti keeles, päriselt ongi “granadill” või kannatuslille vili? = aga kas vastus kokku on taxo?
Et teil vahepeal igav ei oleks, siis väike pildimängu küsimus, mis puuvili on Natalia käes pildil?
Pirn?
This message has brougt to you by Kitekat!
Seda kassid ostaksid!
Tegelikult ei soovitata kassidele supermarketis müügil olevat värvilist kuivtoitu anda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>