Leegi-H
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ok, kui on eeskirjas selline reegel, siis seda tulebki järgida.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samas, kes see hakkab lõhnakontrolliks–tihti on osadel naistel selline hull parfüümilõhn, et hinge matab kinni
nii bussis kui ka jõusaalis.No siis man up ja mine ütle, et palun kas te saate väljuda sest teie aroom häirib mind
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult ju võib ka, sest igale inimesele on määratud 1 bussikoht ja kellelgi pole õigust teiste kohtade üle valitseda.
Sama ka jõusaalis, igas vanuses inimene võib seal treenida ja pesta end.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole. Sõitjate eeskirjas vms on toodud ära, et teisi häiriva lõhna või räpase olekuga ei tohi bussis sõita.
Nt miks toob Tallinn oma peatsesse tasuta transporti turvafirmad korda hoidma.
Ma soovitan endale peapael higi jaoks muretseda, sest peale seda oppi tuleb silmi kaitsta igasugu prahi jms eest, päris mitu kuud. Mida võib sul ka naha peal olla ja mis higiga silma voolab. Paned bloki ette
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No näed siis! Tasa sõuan-kaugele jõuan! Suured tänud Otile õnnesoovide eest! Eks rõõmu on lastest päris palju ja hea näide tänasest õhtust, kus kasupoeg oli jõuluvanale sellise põneva teate jätnud. Ma ei teagi, kuidas ma selle majaprobleemi lahendan
No igastahes Poola litsid pidid maanteede ääres olema, et siis selline treiler maantee ja metsa ääres?
Trenn ei ole ainsana süüdi, erinevad ravimid ka põhjustavad seda (nt. kolesterooli alandavad ravimid).
Zocor on praegu kohtu all ja paar aastat tagasi oli Hydroxicut (mis on tihti kasutusel ka fitness-maailmas).
Rhabdomyolysis võib tekkida ka füüsilise trauma (nt. autoõnnetus) ja ka kuumarabanduse korral. Ka maohammustuse järel.
Trenni korral on võimatu ette ennustada, kes ja millal selle saab. Lisaks Crossfitile ja jõusaalis rassijatele on seda saadud ka spinningus, ujumises ja 1 mees sai selle kui tegi iga päev 30 istessetõusu nädal aega järjest! See ei ole ju mingi suur koormus, aga inimesed on erinevad.
Tervel ja tugeval inimesel on väga raske (jaks saab lihtsalt enne otsa) end sinna punktini treenida, et rhabdomyolysis tekiks. Tavaliselt on teised faktorid ka mängus, nt. ravimid ja kasvõi alkoholitarbimine. Liigse alkoholi tarbimine on ka muuseas seotud rhabdomyolysis’ega. Kujutage ette situatsiooni, kus noor ylekaaluline mees (toitub viletsalt, kasutab kolesteroolialandavat ravimit) paneb suurt pidu alkoholiga reede õhtul, järgmisel hommikul on tal halb olla, sellegipoolest tahab ta macho olla ja läheb crossfitti, tal on suur võimalus rhabdomyolysis saada seekord.
Muuseas, Crossfit ei poolda yldse mitte mingi alkoholi tarbimist.
Crossfit on populaarne siin sõjavägedes ja ka tuletõrjujate treeningus. Positiivseid tulemusi on väga palju, rhabdomyolysis juhtumeid väga vähe.
Üldiselt olen ma väga üllatunud, et siin foorumis mind rhabdomyolysis’ega püütakse hirmutada. See taktika on ikka tavaliselt couch potato’de pärusmaa.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üldiselt olen ma üllatunud, et sellel teemal sa suudad aru saada ja argumenteerida, et crossfit üksinda ei pruugi olla mingi konditsiooni põhjuseks aga kui tulla tagasi piima juurde siis seal sa eelistad arvata, et piim üksi on mingi inimese tervisehädades süüdi ja justnimelt sellest loobumine toob parema tervise.
Muidu kas keegi teab mõnda sellist uuringut kus osalejad jätsid ära ainult piima? Aga olid muidu edasi oma ebatervislike eluviisidega, tegis suitsu, jõid igapäevaselt alkoholi, toitusid enamasti odavatest kiirnuudlitest, sporti ei tee? Aga piima ei joo. Et kas piim üksi ilma igasuguse muu elustiilimuutuseta toob tervise paranemise?
Seda oleks huvitav lugeda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei, ma ei usu, et tegu on vaid ameerika piimaefektiga. Siin on samuti mahepiim ja –tooted saadaval. Kui Eesti piim oleks nii puhas ja kasulik, siis miks on Eesti sydame–veresoonkonnahaiguste ja vähi poolest maailmas esirindel, samuti nagu USA–gi?
Muidugi on siin mahepuiim saadaval aga mis % elanikkonnast seda endale lubada saab?
Ja need haigused no… meil on nii vaene ja masenduses rahvas, kes ei saa endale esiteks lubada tervislikku toitu ja suures osas toitub odavast makaronist ja kartulist. Ja palju meie inimesed tarbivad alkoholi? Me oleme sellega väga sinapeal… Suitsetajate arv?
Kurat, ma mõtlesin et ma siia flamewari vahele oma küüneviha ei aja, aga näe ikka sõrmed kibelevad.
Kui keegi ütleb mulle, et “Ainest X loobumine tõi mulle tervise ja paljudele teistele ka”, siis minu peast käivad läbi järgmised mõtted.
1) Platseeboefekt on meil sõimusõna, aga tegelikult on ilmselt inimese uskumustel, optimismil ja soovidel suurem jõud kui ravimitööstus seda tahaks. Teadlased pole siiani suutnud usutavalt selgitada, millel platseeboefekt ikkagi põhineb, kugi see on inimeste tervenemises (ja ravis) ülioluline aspekt. Moeasi on see tundmatu tegur oletuslikult kirjutada geneetika arvele. Kuni mingi ajani kasutas teaduspõhine meditsiin teadlikult ka platseeboefekti inimeste raviks.
2) Kui inimene teeb oma elus mingeid muudatusi, siis need reeglina ei käi üksi. Oletame, et ülekaaluline ja/või haige inimene võtab vastu mingi radikaalse otsuse (“loobun ainest X”) siis samas ta harilikult – võibolla eneselegi teadmata – muudab ka muid aspekte oma elus. Edaspidine tervise paranemine kirjutatakse selle teguri arvele, mida inimene ise usub, et kõige suuremat efekti andis. Mitte aga tegeliku põhjustaja arvele. Näiteks kui sa piimatoodetest loobumisega samal ajal (vali üks: loobusid suitsuste diskoteekide külastamisest/vähendasid alkoholi joomist/hakkasid regulaarsemalt magama/hakkasid rohkem trenni tegema/ostsid uue voodi/kolisid uude korterisse) ei saa sa tegelikult iial kindel olla, et mis siis midagi põhjustas. Inimene kahjuks pole selline mudel, mida ainult üks tegur mõjutaks.
3) Tänapäeva meedias avaldatavad teaduslikud tööd põhinevad suures mahus just ameerika rahva hulgas tehtud uuringutel. Samas on näiteks sellesama piima kohta teada, et mingi arengu vingerpussi tõttu seedivad skandinaavlased üldiselt piima kergemini kui kõik ülejäänud. Kui suur on skandinaavia geenide hulk ameerika (üle pooled on värvilised ja üle 10 prossa aafrika päritolu) või maailma rahvastikus? Tühiselt väike. Aga eestlase hulgas, või konkreetselt sinu esivanemate hulgas – väga raske öelda, eks ole, oleme ju väga segatud verega rahvas. Aga seetõttu ei saa läänemaailma uuringuid 1:1 eestlaste peale üle võtta. See pole ainult piimaga nii. Eri paigus on inimesed kohanenud erineva söögiga, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Traveler’s_diarrhea on üks huvitav nähtus.
4) Inimene on kõigesööja ja sellest ei olegi võimalik lõpuni aru saada, mis sellele kõigesööjale siis kõige õigem söök on. Ilmselt kõigesööjad seedivadki kõike nii 50/60 ja mitte midagi ideaalselt. Siga näiteks laseb ilmselt just sel põhjusel ühe ja sama söögi kaks korda seedetraktist läbi. Võibolla paleoliitikumi inimene tegi seda ka – tegelikku tõendusmaterjali pole kahjuks säilinud. Aga lääne inimene muidugi ei taha sellist võimalust uskuda.
5) Tõde on mitmesugust, oleneb, kuskohast vaadata. Jäägu sulle sinu usk ja mulle minu oma. Ma parem enda isiklikku arvamust piimast siia ei lisa. See pole ju oluline.
Aitähh sinu sõrmedele. See oli kokkuvõtvalt hea
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>(a su link ei tööta)
