leebesiiam
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Alati ei tähenda kallim hind kvaliteetsemat kinnast. Samast tehasest võib tulla samast materjalist kahe eri brändi all müüdavat kinnast – üks low cost turule ja teine nimeteinud brändi alt kallimalt.
Vahel on kvaliteedi erinevus. Tihti on disaini erinevus. Ja kui tuleb rohkem kogemust, siis kujunevad ka oma kriteeriumid kindale – kes hindab kergemat kinnast, kes tahab pikemat randmetoestuse osa jne.
Soovitan vaadata ka http://www.mma24.ee lehele.
Kas uute kangidega raskused jäävad samaks – ma mõtlen just 1,25kgst sammu raskuste puhul? Ja muidugi pole kunagi ette etada, millal spordiklubid raatsivad kange vahetada.
Ja muidu tore, et vana teema taas üles kerkis. Huvitav oli üle lugeda ja mõelda, milline areng aastaga toimunud on (või toimumata jäänud) ja samas on tekkinud ka uued küsimused. Oleksin tänulik kui keegi kaasa mõtleks.
Tänase seisuga (sulgudes teema alguse raskused ehk aasta tagasi) teen Pumpi raskustega: soojendus 2×2,5kg (2×1,25kg), kükid 2×7,5kg (2×2,5kg), rind 2×2,5kg (2×2,5kg), selg 2×6,25 (2×3,75kg), väljaasted 2×2,5kg (ilma millegita), õlg 2×2,5kg (2×1,25kg) ja biitseps 2×2,5kg (2×1,25kg), triitsepsi olen aasta tagasi unustanud see ka hetkel 2×2,5kg.
Raskused on osaliselt suurenenud, kuna otsustasin tõsta raskust algul kasvõi tehnika puhtuse hinnaga.
Uued küsimused:
Rinnalihaste puhul raskus jäänud samaks – kas selja ja rinnalihaste raskuste tasakaal pole väga paigast? üks pumpi naistreeneritest kogu aeg kordab, et peaks olema sama raskus rinnale ja seljale – mulle tundub see ulme. Selja puhul anna alaselg tunda kui peab neid üles surumisi tegema , muidu võiks isegi raskust tõsta. Samas rinna puhul – no natuke hirm on, et kaob viimnegi naiselikkus (tean, tean, et otseselt rindade suurus sõltub igem keha rasvaprotsendist ja geneetikast) ja ega ei jaksa ka. Käte puhul olen omaarust koormust tõstnud kätekõverduste sirgetel jalgadel tegemisega, põlvedel tegemise asemel – kas keegi ütleks, kas õige mõte.
Kasv ja kaal jätkuvalt suht samad.
Küsimus seeriast blondiin tahab teada saada: kas on võimalik kuidagi eraldi treenida jalgu nii, et jalad muutuksid peenemaks just see hüppeliigesest sääremarja poole jääv osa? Kas see kuidas jalg põlvist allapoole välja näeb sõltub geneetikast või treeningust või keha rasva protsendist? Kõrgete kontsadega on visuaalne efekt parem ja treeninguga muudab ilmet sääremari aga häirib see spetsiifiline piirkond.
Super saavutus. Võtab kohe sõnatuks. Suurimad õnnitlused Mikule. Tõsine töö selja taga aga saavutus on vaeva ja pingutusi väärt. Juba kooliajal tundusid mõttega õppija mitte niisama pinginühkijana. Õnnitlused!
ROtteri ja Archangeli vaheline asi on siis hetkel sellest teemast tulenev (igaüks saab ise lugeda ja otsustada):
Müsteerium kaalu ümber
Teema alustatud kasutaja poolt Mumm22, veebr 05 2012 14:17
Tänud artikli viite eest, ei olnud silma jäänud Aga kuidas selle vee organismi kinni jäämisega lood on?
Lugesin ka seda LKV postitust ja sellest mu küsimuse püstitus ka tulenes,mõningal määral. Mis selle vee kinni hoidmise vastu teha saab? 2 kõige valusama angiini päeva tulemusena – kui kurgust midagi alla ei läinud aga WCs sai ikka käidud – muutus keha kaal küll vaid 0,5kg aga visuaalselt ja ka mõõtmisel oli kõhu ümber selgelt tajutav muutus. Oleks nagu 3kg pekki kõhu ümbert läinud Kuna rasv nii lihtsalt ei kao, oli asi järelikult vedelikus. Kahjuks see muutus ei olnud aga püsiv vaid joomis suutlikkuse taastumisega taastus ka kõhu välimus.
Hakkas silma, et arvatavasti peetakse Groatia all silmas Horvaatiat, sel juhul oleks korrektne kirjapilt Croatia.
Toitumisest…. no tunnistan ausalt, et hoolimata siinsete nõuannete lugemisest olen ikkagi teie mõistes rämpstoidusööja ehk küll mitte päris põhja kiht. Vähe ei söö, pigem palju. Söön korralikult hommikul, lõunal, õhtul ja tavaliselt on mingid vahepalad ka. Kui ma süüa ei saa siis hakkab mul lihtsalt halb mingi hetk kui vahe liiga pikaks läheb. Usun, et valkude, süskarite ja rasvade tasakaal on rohkem tasakaalus kui paljudel nö. keskmistel. Valkude osakaal on kindlasti siinse keskkonna mõjul tõusnud. Kevadel proovisin ka teadlikult kõvasti tõsta valkude osakaalu toidus ja just hommikupoole, et nagu loetu põhjal aru sain, siis peaks nii vähenema magusa isu (võimalik, et valesti aru saanud) aga no minu puhul ei toiminud. Ehk siis peale suurema valgukoguse oli magusaisu jätkuvalt muutumatult suur. Endale tundus, et lihased hakkasid suuremaks paisuma aga mitte raskused trennis. Peale 1t kuud lõpetasin sellise just hommiku poole päevast valkudele rõhumise ja olen püüdnud pigem nüüd iga toidukord neid tasakaalus hoida. Minu rämpstoidu osa seisnebki magusas – ei ole asja, mis mulle magusatest asjadest ei maitseks. Magusa söömisest endal hingepiinu ei teki ja olen nõus pigem rohkem trenni tegema kui magusast täielikult loobuma.
Ja tahtsin tänada asjaliku ning põhjaliku tagasiside eest.
Nii, otsisin üles siis oma kunagiste koormustestide näitajad. nov.2008 (58,2kg) / aprill 2010 (66,3kg). Maximum HR 188/188, anaerobic threshold 163/162, aerobic threshold 137/137, lower limit of aerobic zone 112/111. VO2max 9,5/8,5 METs. Rasva% 22,7%/28,8%, lihas 32,9%/31% Mõlemal korral tehtud samas spordiklubis st. samade masinatega erinevate inimeste juhendamisel. Esimesel korral pöörati mu tähelepanu sellele, et kui koormus maha võeti, siis pulss ei kukkunud kohe vaid kukkus 137 peale ja siis lainetena jäi 125 juurde pidama. Perearst ei arvanud sellest jutust miskit.
Jooksmine pole mulle kunagi meeldinud. Jooksen end kiirelt hingetuks mitte üldse suure kiirusega. Joosta proovisin mõned aastad tagasi suvel, just muude treenimisviiside puudumise tõttu. Suutsin distantsi venitada 7 kilomeetrini aga aega ei mäleta. Koormustesti olen teinud kahel korral. Sellist lihtsat spordiklubis tehtavat testi. Tulemused on kodus, saan hiljem konkreetsemalt lisada. Mäletan, et vastupidavus oli väga kehv ehk siis võhma pole. Seetõttu sai ka spinning treeninguks võetud.
Kükkide puhul variant f), väljaastete puhul on isegi ilma raskusteta seeria lõpuks vahel jalgade värin lihtsalt nii suur, et no 90 kraadise nurga asemel on see pigem 120 kraadi. biitsa ja triitsa puhul raskustega tehes ei suuda enam hingamist kontrollida ning värinat kätes pole aga kang lihtsalt üles ei liigu, kui hakkan hooga tegemamitte keha kontrolli all hoides, siis pean veidi veel vastu. ja no triitsa puhul ei istu mullekohe üldse püsti tehes kukla taha kõverdused, pea hakkab nagu ringi käima. Selja puhul vajuvad õlad ette ning siis ei tunneta enam, et selg tööd teeks.
Järgmiste harjutuste pärast ma üldse ei muretse, üks asi korraga. Kui kava juba tuttavam, siis läheb ka pingutamine lihtsamaks – mind aitab kui tean ette kui palju kordusid jääänud, siis suudan end sundida kauem vastupidama. Häirib kui on järsud, kiired üleminekud – kätekõverdustelt hantliga harjutustele näiteks – siis läheb alguses rütmi paika saamisega aega ja kogu seeria kannatab.
Vahelduva eduga kirjutasin sellepärast, et suvel olin kodust kaugel ja 2 kuud treenisin end nö ise, abimeheks vaid matt ja soojendusel hüppenöör. Tegelikult raskuseid suutsin just suurendada peale seda pausi – ise arvan, et eelkõige kätekõverduste tulemusel.
Lihaste suurusest, nähtavast või varjatust, rääkides, sis viimane trenn vaatasin minust ühel ja teisel pool treenivaid põliseid trennikaaslannasid, kes tegid mõlemad biitsa 2x5kg ja no ühel ei joonistunud ühtki lihasjoont seeria ajal välja ning teisel samuti suht tagasihoidlikult. Esimene neist on küll minust lyhem ja teine suht-koht minu pikkune ja julgeks arvata, et mõlemad minuga samas pikkuse-kaalu suhtes. Minul on küll lisaks veel väike päästerõngas ümber.
Ning tegelikult ei ole ma kindel kas on õige biitsa raskust t6sta- ikka see naiselik hirm, et käed kole jämedaks järsku muutuvad nii. Isegi kui kogu seeria ilma raskusteta teen, siis näen ja tunnen ikkagi, et lihas töötab. Teen seeriaid ühtlaselt, pinge ei kao seeria vältel ning küünarnukk ei liigu. Need neiud aga näiteks teevad pigem hooga, pausiga. Ma ei tea kas on arusaadavalt seletatud.
