kunnar
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Järjekordne “spetsialist” tundub, et treenib ise just niimoodi. Huvitav miks küll teised Eesti võistlejad 2 x päevas jõusaali ei tee. Mõtlesin, et teen proovi – hakkan uuesti ise ka siin kirjutama aga sain järjekordse kinnituse, et ma tegelikult eksin ja ei tea 11 aastat treenerina töötanuna midagi.
Ma ei käi 2 korda päevas trennis. Käin nädalas üldse 3 korda kokku, päevas 1 kord.
Püüa oma seisukohti loogiliselt põhjendada. Minu argument oli, et treeningu maht ei kasva kui päevas kaks 0.5h trenni teha ühe 1h trenni asemel. Järelikult ei tohiks ka ületreeningu ohtu olla. Kas see on argumendi ümber lükkamine või – “Huvitav miks küll teised Eesti võistlejad 2 x päevas jõusaali ei tee”?
Siin võiks igaüks ise mõelda kas see on piisavalt hea vastuväide minu argumendile või mitte
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kohe kindlasti ära jaota jõusaalitrenni, päeva peale kaheks. Kohe kindlasti see looduslastele ei sobi. Suured onud võivad seda endale lubada teatud põhjustel. Juba paari nädala pärast tekib ületreening (närvisüsteem ei taastu, mille tulemusena kaob uni, mille tulemusena omakorda kaob trenniisu ja jõunäitajad hakkavad kahanema) Kerget aeroobset võib muidugi teha koos jõutrenniga 2 x päevas aga seda ka kohe kindlasti mitte 7 x nädalas.See jutt ei ole minu arust loogiline. Kuidas on võimalik, et tekib ületreening, kui sa teed näiteks päevas kaks korda 0.5h trenni ühe korra 1h asemel? Treeningmaht tuleb ju umbkaudu sama. Mille arvelt see ületreening tekib, jõusaali õhu nuusutamise arvelt või? Oleks veel et koormus suureneks vms.
No 72h peab kindlalt minul vahet olema, muidu ei ole ei jõudu selles lihases ja ka jaksu..Jalgadega on teine lugu, need valutavad nii mõnigi kord 4-5 päeva peale trenni..
Valutavat lihast pole mõtet treenida, esiteks juba selle pärast et vigastuse oht on päris suur ning ka kasu faktor on väiksem..
Oleneb kui suur valu on, teatud piirini valuga võib trenni teha küll. Juhul kui iga kord oodata täieliku valu kadumist, siis garanteerid selle et iga kord peale trenni hakkavadki lihased valutama!
peavadki olema. Seda aitab muidugi vähendada lihaste venitamine.Selle kohta on uuringuid tehtud ja on leitud, et lihaste venitamine ei aita valu vastu. Kui väga kõvasti venitada, siis hakkavad lihased järgmine päev isegi hullemini valutama.
Arvutasin ja sain 23.52 kcalKuidas sa arvutasid? Minu arvutuskäik oli selline:
Oletame et tõstetakse sirgjooneliselt maast 100 kg 1 meetri kõrgusele. Gravitatsioonijõuks tuleb siis Fg = 100 x 9.8 = 980 N. Tööks W = 980N x 1m = 980 J. Kalorites on see 980 x 0.24 = 235.2 kalorit, mis teeb 0.2352 kcal. 10 tõstet teeb siis 2.352 kcalorit.
Ei pea ennast väga kõvaks füssa spetsiks. Mõni asjatundja saab siin võib-olla nalja. Aga kui kuskil viga näete siis parandage
TERE! Olen 26 aastane noormees ja trenni teinud 6 kuud nii 3 kuni neli korda nädalas.Viimas kuu jooksul on hakanud mul õlad valutama nii et ei lase enam trenni teha kuna on valus.Kui teen trenni kergete raskustega ja lihased on soojad siis nagu valu kaob aga peale trenni on jälle valus. Hommikuti tõustes valutavad ka olad.Milles probleem ja mida teha voi kuhu täpsemalt pöörduda.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Õlad võivad erinevatel põhjustel valutama hakata. Vale tehnika näiteks. Või siis tehakse liiga tihti lamades surumist. Kukla tagant surumisel on ka halb kuulsus. Lase esialgu õlgadel pisut puhata ja katsu valu algpõhjusele jälile saada. Siis hakka vaikselt treenima, eelnevat viga vältides ja alguses väiksemate raskustega muidugi.
Käin peamiselt hommikuti. Eelis on see, et saab edasise päeva nii öelda vabaks, samuti on hommikuti saalis vähem inimesi. Puuduseks see, et õhtuti kipub mul trenni jaoks pisut rohkem energiat jätkuma. Eks see sõltub inimesest, kes rohkem õhtu ja kes hommiku inimene. Samas väga suurt vahet ka ei ole. Kõige tähtsam on siiski trenni teha, pole nii tähtis mis ajal.
Getodevideosid on siin ju enne ka n2htud. Jepp…Asi nii v2lja n2ebki. Valge ja musta mehe geneetika on lihtsalt v2heke erinev” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Siin vist ei saa selle p2rast peksa ka nii hullusti, kui ambaal ei ole ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Geneetika poolest võiks ju pigem valgetele eelise anda. Vähemalt olümpiamängudel ma suure jõuga seotud alades musti eesotsas eriti ei ole näinud, mõni üksik tuleb ehk meelde. Pean silmas selliseid alasid nagu klassikaline tõstmine, maadlus (ka judo), kergejõustiku rasked alad nagu kettaheide, odavise, kuulitõuge, vasaraheide. Jõutõstmises on ka musti tipus oluliselt vähem kui valgeid. Musti on rohkem jooksu ja hüppamisega seotud aladel tipus näha, jõu aladel aga oluliselt vähem.
kui sa teaksid, milleks ma võimeline olen, siis soovitaksin sinul omad sõnad tagasivõtta… mina oma sõnu ei muuda!!!!Too mõni näide oma võimetest, huvitav oleks teada. Näiteks surud rinnalt mega suurt raskust, või oled poksis äss vms.?
180 kg power clean on ka kõva sõna. Tõsteid saab näha siin: http://www.globalthrowing.com/1137
See oleneb treeningu intensiivsusest ka, et ka piisab või mitte. Muidu kui kaks korda teed siis võiksid jaotada ,et osad harjutused ühel ja osad teisel päeval.Intensiivsusest see nüüd vaevalt sõltub. Sõltub pigem treeningu mahust. Väiksema mahuga treening võimaldab sagedamini treenida. Võib vabalt sagedamini kui 2 korda nädalas näiteks kükke teha. Sagedamini on ehk kasulikumgi, ei pea ühe trenniga jalgu nii ribadeks tõmbama et need terve nädala taastumiseks vajavad.
Tiba vastupidi sai vist jah,” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Selline hingamine ajaks vist päris paljud haigutama..
Ega see vastupidine variant ei pruugi ka õige olla. Valsava manöövrit soovitatakse. Enne tõstet võtad kopsud õhku täis. Tõste ajal hing kinni. Inimesed teevad tihti nii instinktiivselt kui mingit suuremat raskust tõstavad.
Keegi juhuslikult ei tea mis raskusega esimene koht saadi ?Võitja surus 275. Tulemused siin: http://results.powerlifting.org/ipf?eventid=2009NZL1
Mispärast see kükk tõmbest nii palju kehvem peaks olema sinu arust? Mina arvan, et kükk ja tõmme võiksid olla umbes samad. Kõvematel meestel on minu arust üldjuhul kükk tugevamgi. Kõvematel – tähendab 350+ kükkijatel.Olen ise ka seda jõutõstmise võistluste tulemustest märganud, et paljud kükivad rohkem kui tõmbavad. Suhteliselt hämmastav nähtus minu jaoks. Oletan, et see on varustuse pärast nii, varustus peaks kükile rohkem juurde andma kui tõmbele. Võib-olla eksin, ei ole varustusega ise kunagi tõstnud…
Mul endal on küll tõmme pika puuga tugevam kui kükk. Mis viga tõmmata, jalad on poolküki asendis, tõmbad jalgadega raskuse maast lahti ja selg sirgeks. Poolkükist peaks ju ometi igaüks suutma suuremaid raskusi tõsta kui sügavkükist? Aga katsu sügavküki puhul alt august suure raskusega üles tulla!
Olen algaja ning ei tea kahjuks, milline on randme ja käe õige asend kangiga treenimisel – kas ranne peab olema nagu käelabaga ühel joonel, mitte kalduma taha ega ette? Ükskord treener küll parandas – see oli selili harjutuse ajal, mil kangiga tõsteid tegime – siis oli käelaba liialt taha kaldunud, aga kuidas on muude harjutustega? Mul on 1 ranne valusaks jäänud, võib-olla tõmbasib selle lihtsal tkuskil mujal ära, aga ei tea ju…Tänud juba ette!Mis harjutused konkreetselt huvitavad? Ei ole ühte kindlat asendit mis kõikide kangiga tehtavate harjutuste jaoks sobiks.
