kunnar
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
kunnar
Member“Surnud või enesetapu sooritanud munkade arv pole teada, kuid Hiei mäe teed on ääristatud paljude haudadega. ” Karm.
kunnar
MemberSee on nii. Põletushaavi sul tõesti ei teki, küll aga valu.Seda on ka testitud mitte just minu, küll aga minu lähedase peal. Nimelt psühholoog rääkis mingist teemast ning palus klassis olevatele inimestel keskenduda. Kõik keskendusid ning psühholoog ütles, et teie (sinu) parema jala keskmine varvas valutab. Kõik keskendusid sellele ning kui psühholoog palus neid klassist lahkuda, lonkasid üle poole. Nii see on, seda teemat arutati ka viimases M&F, et ei tasu alahinnata oma mõtete jõudu lihaseid kasvata. Kõigil omad uskumused, mina aga usun seda!
Pole eales sellistesse psühho värkidesse uskunud ja minu peal pole ka sellised trikid toiminud. Olen küll prooovinud sisendamisi vms., aga mulle küll ei mõju
august 14, 2009 at 9:19 e.l. in reply to: Euroopa meistrivõistluste tulemused lamades surumises #213329kunnar
MemberEt nagu 56kg kaaluv mees surub 180kg, minu jaoks on see ikka ulme
kunnar
Membermis teemat sa paned?Selle postituse tegelik mõte on “paleo” dieedi ja Mercola promomine. LaLanne osutus lihtsalt vahendiks kuidas jälle Mercolale tähelepanu juhtida. Kasutaja Anelka paistab olevat Mercola fanaatik.
Mercola kohta saab lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Mercola. Sealt võib muuhulgas lugeda, et ta on saanud mitu FDA hoiatust.
Huvitav millal “paleo” dieedi fanatid koopasse elama ronivad? Kindlasti toimib sellises keskkonnas see dieet veelgi paremini, ei ole ikka kaasaegse tsivilisatsiooni loodud keskkond inimesesele elamiseks tervislik.
Lähen söön nüüd leiba ja joon piima peale.
kunnar
MemberMa näiteks ei näe mingit põhjust miks ma jõutõmmet tehes oma jalgu näiteks peaksin koormama kui mul 2 päeva pärast jalatrenn ning küünarvarte kõverduste ajal õlga koormata kui eelnev päev juba trenn on olnud.Mida rohkem lihaseid töötab on muidugi tore asi aga kui siht on ikkagi üks kindel lihas ‘läbi tõmmata’ siis miks kurat ma teist lihast seda tehes üleliigselt koorama peaks?
Sellepärast mulle muide meeldivadki kogu keha kavad rohkem kui jaotatud kavad. Mul on kavas ainult “suured harjutused”, mis mõjutavad võimalikult palju lihaseid korraga. Nagu näiteks seesama jõutõmme. Kogu keha kava korral ei teki küsimust, et kas ma panen selle jõutõmbe nüüd jala või selja päevale, või et teeks äkki üldse mingit jõutõmbe varianti mis osad lihased mängust välja jätaks. Muidugi ei tee ma igas trennis ühtesid ja samu harjutusi, aga ikkagi põhimõtteliselt saab peaaegu kogu keha iga kord treenitud.
kunnar
MemberKui ma õigesti aru sain,siis sa pead silmast jalgadest allalaskmist e. jalgade kõverdamist jõutõmbe ajal ?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See koormab jalgu niimoodi,et vähe ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina sain aru, et ta kirjeldab nn. rumeenia jõutõmmet. Aga see jah on üks kõvemaid reie tagaosa harjutusi, mõjutab jalapäeva nii et vähe pole.
kunnar
MemberOleneb suurelt harjutusest aga korralik vorm on ikkagi selleks et võimalikult palju välistada muude lihaste kaasa aitamist ning vigastuste vältimist.Selle päris nõus ei ole, et “välistada muude lihaste kaasamist”. Oleneb muidugi harjutusest, isoleeritud harjutuse puhul võib see isegi õige olla. Baasharjutuste puhul on just tihti probleemiks see, et ei osata kõiki lihased kaasata. Üldse, mida rohkem lihaseid üks harjutus kaasab seda väärtuslikum see on.
Algse küsimuse kohta arvan, et hea raskus peaks olema väljakutsuv. Piiri peal, et veel suudad vaevu korraliku tehnikaga teha. Kerge raskusega sipsimisel ei näe mõtet.
kunnar
MemberEks vanemast peast ongi raske seierit ülespoole näitama saada, aga selle vastu saab tabletti võtta.Puhtalt söömise küsimus, sööd rohkem liigub seier üles, sööd vähem liigub seier alla. Praegu arvan, et olekski pidanud julgemini sööma, asjatult olen muretsenud peki pärast. Peaks nii 5 kilo vähemalt juurde sööma, võib-olla rohkemgi.
kunnar
MemberOlen kuulnud, et lihaste ja ilmselt ka jõu arnegu kiiruse suhtes on kasvuaeg parim aeg ja sel ajal treeninguga alustada on kindlasti parim, aga huvitaks just et kuidas on areng olnud nendel meestel, kes on regulaarse jõusaalitreeningutega alustanud alles u. 25 a või vanemalt. Ehk siis sooviks mingeid jõunäitajaid alustades ja praegu vms.Kuna ise alustasin treeninguid 28-aastaselt, siis lihtsalt oleks hea võrrelda enam-vähem nö. võrreldavaid arenguid. Oleks hea kui nimetaksite ära vanuse millal treenima hakkasite, millised näitajaid olid siis ja millised praegu. Näitajatest vast huvitaks rohkem baasharjutuste tulemused ja võibolla ka mõni lihase ümbermõõt (eeldades et rasva% pole suurenenud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) vms.Mul vanust 33. Alustasin aasta alguses uuesti treenimisega, kaal nati üle 90 kg. Päris ilma treenimise kogemuseta siiski ei olnud, mul oli kunagi 22-24 aasta vanuses nii kaks kolm aastat kus sutheliselt järjepidevalt trenni tegin, lugesin tollal hea hulga kirjandust asja kohta jne. Vahepealsetel aastatel treenisin ka, aga väga juhuslikult.
Igatahes aasta alguses tegin lamades surumist 60 kg 5×5, kükk oli 60 kg 3×5. Jõutõmbe tulemust pole mõtet panna, seda tegin alguses kerge raskusega ja alla oma võimete. Igatahes suve alguseks tegin kükki 127.5 kg 3×5, lamades surmist 97.5 kg 1×5, ja jõutõmmet 152.5 kg 1×5. Kõik ühe treeningu jooksul, alustasin küki ja lõpetasin jõutõmbega
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Tulemused oleks paremadki, aga kooli lõpetamise ja mõne vigastuse tõttu ei ole saanud korralikult treenida. Näiteks lamades surumises panin igas trennis 2.5 kg juurde kuni jõudsin veebruari lõpus/märtsi alguses 95 kg 3×5 välja. Siis sain õlavigastuse ja ei teinud kaks kuud surumist üldse. Kusjuures õlavigastus tuli mitte surumisest vaid kükist kehva haarde tõttu. Mul on siiani mitu väikest vastikut vigastust, mis otseselt trenni tegemisel valu ei tee, aga mis ikkagi 100% ära paranenud ei ole. Seepärast teen hetkel natuke väiksemate raskustega, eilses trennis näiteks kükk 105 kg 5×5. Kaal endiselt ~90 kg, ainult nüüd näitab seier tsipa alla poole.kunnar
MemberPean samuti funktsionaalsust väga tähtsaks, teen trenni ainult vabade raskustega, väldin põhimõtteliselt masinaid ja eelistan harjutusi võimalusel teha püsti asendist. Näiteks püsti surumine istudes surumise asemel. Ma ei tegele ühegi konkreetse spordialaga võistlemise mõttes, nii et selles mõttes justkui poleks funktsionaalsus nii oluline. Aga samas kui juba jõusaalis trenni teha, siis miks mitte eelistada sellist treeningut mille potentsiaalne kasu erinevatel spordialadel ja ka tavaelus oleks suurem. Ühemõtteliselt ainult välimuse pärast treenida oleks justkui minema visata osa sellest mida treenides saavutada võiks.
kunnar
MemberKui jõusaalis käima hakkad, siis ära tee seda viga, et pumpad enda jalad kinni suurte raskuste ja lühikeste kordustega. Kordused peaksid jääma julgelt üle 20ne. Kükki/jalapresse jms võiksid tavapärasemast natukene kitsama jalgade asetusega tehaKas jalad lähevad tõesti suurte raskuste ja lühikeste kordustega kinni? Kas painduvus väheneb, või kiirus, või milles probleem?
kunnar
MemberNojah, saab ka nii
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Siiski arvan, et tossudega treenimise õigsust või headust see pilt ei tõesta. Arvan, et siin pigem tegemist spetsiaalselt tasakaalu harjutamisega, raskused ka väiksemad.kunnar
MemberOlen eluaeg tossuga kükke teinud ja pole häda midagi.Võrdleks seda bensujaamas suitsu tegemisega, või siis autoga pidevalt möödasõitudel riskimisega. Ei pruugi muidugi pikka aega midagi juhtuda…
kunnar
MemberSaaremaa jõutõstjad nimetavad seda harjutust kaelkirjakuks: http://www.exrx.net/WeightExercises/Gluteu…rextension.html
Rumeenia jõutõmme: http://www.exrx.net/WeightExercises/Olympi…anDeadlift.html
kunnar
MemberOot, oot sain ma nüüd õigesti – tossudega ei tohiks kükki teha?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Millega siis?
Ma olen kuulnud sellist väljendit, et tossudega kükkimine on umbes nagu kükkimine voodis
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pehme tallaga tossud on ebastabiilsed ja ohtlikud, minu meelest oli jrx point siin täiesti õige.Ise ma kasutan sptesiaalseid adidase tõstekingi, hea tugeva ja stabiilse tallaga. Kand jääb ka pisut kõrgemale kui varbad, ei pea kettaid kanna alla toppima nagu ma olen mõningaid näinud tegemas. Ainuke miinus on see, et need kingad on pisut kallid. Kui odavamalt soov läbi ajada, siis Chuck Taylor ketsid tegelikult ka hea valik. Aga jah jooksutoss ei ole tõesti kangiga küki jaoks sobilik jalanõu.
AutorPostitused