krassy
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Uurisin netist veits põlvevalu kohta ja leidsin, et ilmselt on tegu nn jooksja põlvega ehk põlvekedra kõhre kahjustusega. Õnneks ei tundu tegu olevat lootusetult ravimatu haigusega ja peamisteks ravivahenditeks soovitatakse puhkust, jääd, elastiksidet ja ibuprofeni. Ja mõõdukat trenni, aga kindlasti mitte läbi valu. Püüan algaval nädalal arstiga ka suhelda sel teemal igaks juhuks ikkagi.
Sa lõuatõmmete tegemisel negatiive oled proovinud? Ronid mingi tooli vms peale ja lased ennast aeglaselt alla.Nii saad edukalt seeriaid teha ja lõuatõmme peaks arenema hakkama.Ja miks suvel? Hetkel joosta ei saa,siis just paras aeg lõuatõmbed käsile võtta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suvel sellepärast, et siis spordiklubis ilmselt niikuinii väga regulaarselt ei käi ja tore oleks õues trenni teha ja lõuatõmme tundub väga hea asi, milleks õues treenida. Aga tõesti, kui joosta ei saa või saab vähe, siis võtan selle ette. Negatiivid üks asi ja teine asi, et kummilindi abil tundub ka päris hea variant, iseasi, et kas sellest praegu ikka piisaks, et mind üles aidata
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kujutan ette, et kui piisavalt lühikeselt siduda ta, siis ehk piisab. Loodetavasti saan homme katsetada.Pidasin nädala jooksust pausi, nagu lubatud, täna käisin uuesti. Plaan oli 8 km, esimesed 1,5 km oli kõik korras, siis hakkas vasak põlv kohati tunda andma ja kolmandal kilomeetril oli juba ikka iga viies samm (vasaku jalaga) küll valus. Võtsin tempot alla, aga isegi üliaeglase sörgi puhul andis tunda. Ja seega kõndisin koju tagasi, tehes vahele pisikesi sörgilõigukesi, et natukene sooja saada, kuna riietus oli ikkagi valitud arvestusega, et jooksen.
Ühest küljest halb, väga halb. Mis mõttes mu põlved mind niimoodi alt veavad? Mis mõttes ma ei saa teha sellist trenni, nagu soovisin, mis mõttes ma lihtsalt alla annan ja jooksu pooleli jätan? Kuidas ma niimoodi poolmaratoniks ja maratoniks treenin, võistlustest rääkimata?
Teisest küljest olen endaga rahul, et pooleli jätsin. Plaanitud trenn jäi tegemata, aga see-eest suudan normaalselt kõndida, mitte ei pea diivani pealt wc-sse komberdades valust oigama nagu eelmisel reedel. Konkreetsed eesmärgid on küll toredad, aga tasub mõelda ka laiemalt. Ma teen trenni, sest ma tahan olla ilus, vormis ja terve. Ja sellest “terve” seisukohast oli kindlasti parem, et ma 8 km jooksu asemel jooksin 3 km, kõndisin 3 km ja kodus veel 20 minutit kõhu- ja seljalihaste trenni tegin, et leevendada pettumust ebaõnnestunud jooksust. “Vormis” koha pealt oleks muidugi jooks arendavam olnud, aga samas on igasugune liigutamine ikkagi parem kui kodus diivani peal vedelemine. “Ilus” on niikuinii vaataja silmades, eile jõusaalis näiteks tuli üks neiu mu juurde ja ütles, et mu biitsepsid on kohutavad, “nagu mehel, veenid paistavad”. See oli vahetult pärast trenni ja muidugi nägid nad veits pumbatumad välja kui muidu. Ma ei osanudki midagi öelda, vastata, et “su biitsepsid on ka koledad, midagi peale peki ei paista” tundus ka nagu ebaviisakas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga mis jooksmisega nüüd saab, ma ei teagi. Klassika oleks tüüdata arsti, samas kujutan ette, et pakutud lahendus probleemile oleks niikuinii, et aga ära siis jookse, kui joostes põlved valutavad. Nii lihtne ju, milleks inimesel üldse joosta vaja? Aga ma tunnen, et see lahendus ei rahulda mind sugugi. Ma ei soovi leida põhjusi oma eesmärkidest loobumiseks, vaid ikkagi võimalusi nende saavutamiseks.
Koju jalutades jäi tee peale ka see asjandus, kus lõuga tõmmata. Kuna oli sulailm ja mitte ühtegi pealtnägijat, siis julgesin katsetada. Noh, tuleb öelda, et naersin sisimas enda haleduse üle ja olen üsna kindel, et ilma spetsiaalselt lõuatõmbeks treenimata ei hakka ma küll kunagi seda suutma. Suvel võtan selle käsile ja vaatan, kas saab preili makaronkäest (hah, kellel on koledad mehelikud biitsepsid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) asja. Kui palju on “oluliselt madalamale tasemele”? Kui enam-vähem väldid neid, siis kaal langeb vee arvelt, mis kehast väljub ja mida muidu süsivesikud sidusid.
tap.nutridata.ee on näiteks hea abimees, sisestad need söödud asjad ja tema arvutab välja, palju kaloreid said ja mis aineid üle ja mida puudu jäi, ühtlasi soovitab ka, mis toitudest neid aineid saada võiks. Aga kui ise uurida-arvestada ei viitsi, võid ju ka toitumiskava tellida omale. Isusid aitabki kontrolli all hoida see, kui oma päevasest toidust kõik vajalikud ained kätte oled saanud, muidugi tuleb ka süüa piisavalt, et kalorite puudujääk liiga suur ei oleks, üldiselt soovitatakse kuni 500-kalorilist defitsiiti. Teine asi, kui isud tekivad lihtsalt igavusest/tegevusetusest, siis leia omale mingi muu meeldiv tegevus, mida söömise asemel teha, viib mõtted mujale.
Aga miks sa liha ei söö (nii vähe seda) ja kas tõesti supist saad lõuna ajal kõhu täis? Näljas olemine ei ole kasulik ja põhjustab ka igasuguseid isusid.
See jäätis kõlab nii hästi, tuleb proovida
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ise tegin tarretist enam-vähem sama koostisega, vahukoor-kondenspiim-marjad ja veits želatiini, järgmine kord jätan želatiini ära ja pistan sügavkülma hoopis.Tubli, mul on ka see aasta eesmärk läbida poolmaraton (21,1km) ja hetkel ka soov saada alla 2 tunni. Missugusele poolmaratonile plaanis minna? Sügisjooksule? Ööjooksule?
Kuna eesmärk on mul endal lihast kasvatada (lihased nähtavale), ei käi ma enam nädalas mitut korda jooksmas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõttes tegelikult Tartu jooksumaraton – pole küll päris poolmaraton (23 km), aga usun, et see, kas poolik alla 2 tunni tuleb, saab ikkagi selgeks. Ja kui see üritus läheb edukalt, siis suveks jooksutreeningute maht suuremaks ja sügisel päris maratonile (valikus kas Tallinna maraton või Tartu linnamaraton).
Kuidas siis jooksuks treenid, kui mitte joostes? Või hakkad ürituse lähenedes rohkem jooksuga tegelema, milline võistlus sul endal plaanis on?
Tõsi on, et mõistusega tuleks võtta kõike. Minu puhul eriti kõike, mis puudutab trenni. Endale liigategemises trenniga olen ma päris osav, samas on ka oskus piiri pidada kahtlemata eduka (harrastus)sportlase puhul oluline. Seega püüan seda õppida: mõni päev mitte trenni teha, mõnes trennis võtta rahulikumalt ja mitte täis tambiga ennast sundida. Tuleb tunnistada, et nädala alguses see küll ei õnnestunud – sundisin ja sundisin, ainult midagi välja ei tulnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esmaspäeval läksin bodypumpi, kuna eelnevalt 48 tundi polnud mingit trenni teinud ja eelmise nädala kaloraaž oli ka veidi suurem, siis lootsin, et tuleb väga hea trenn, jagub energiat ja suudan teha nii, et tunnen, et olen andnud endast 100% ja rohkemgi. Ja tegelikult? Raskused samad, millega juba kuu aega tehtud, kava see sama, mis kaks kuud olnud, ja lihtsalt ei jaksa. Tehnika laguneb, kordused jäävad vahele jne. Arusaamatu.
Ja järgmine päev otsustasin minna jõusaali ringtreeningusse. Ühest küljest mõtlesin, et ei tasuks, kuna räägitakse ju, et kaks päeva järjest ei tasu jõutrenni (samadele lihastele) teha ja need mõlemad kogu keha hõlmavad. Aga samas nad on siiski mingil määral erinevad – jõusaalis ju suuremad raskused ja vähem kordusi. Et äkki midagi ikka arendab. Ja lisaks on ju olemas mingisugused (tõelised) pumpi fännid, kes 6 (!) korda nädalas seda teevad (nt tänavune Fitness Explosioni võistluse naisvõitja) ja ikkagi vist arenevad, mitte ainult ei lõhu oma lihaseid.
Igatahes, kuna eelmise päeva trennist oli juba nii halb kogemus ja lihased ka natukene tunda andsid, siis otsustasin proovida ära oma täiesti kogemata saadud Fast Workout Shocki. Muidu ma mingeid lisandeid tarvitanud pole ja suhtun ka pigem skeptiliselt, eelistan üritada ikka päris toiduga vajalikud ained kätte saada. Aga kui ta juba olemas oli, siis miks mitte proovida, hullemaks vast ikka ei tee? Hah, jõin ettenähtud 24 grammi enne 30 min enne trenni algust ära ja noh… 10 min pärast hakkasid peopesad sügelema ja nägu ka veits, 20 min pärast tulid vastikud külmavärinad ja trenni alguseks lisandus korralik kõhuvalu
Ma ei teagi, mis see siis nüüd oli – allergiaid pole mul nt kunagi olnud. Aga trennis, esimese ringi ajal tundsin end võrdlemisi kehvasti, teise ringi ajaks olid kaebused kadunud ja kolmanda ja ühtlasi viimase ringi peal tundsin, et nüüd laseks veel 3 ringi, sest energiat oli veel kõvasti üle ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Püüdsin siis asjast enda jaoks mingid järeldused ka teha: järgmine kord, kui jälle proovida julgen, võtan vast veidi vähem koguselt ja veidi rohkem aega enne trenni algust. Näis siis, mis saab.
No kuu keskpaik ega ka lõpp ei ole enam kaugel ju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga selleks, et ükskõik milline trenn tulus oleks, tuleb teha ikkagi järjepidevalt. Ühe või paari korraga tulemusi ei saavuta.Traditsiooniline soovitus oleks arvutada välja oma päevane söödud kalorite hulk ja kulutatud kalorite hulk ning jälgida, et sööksid vähem kaloreid sisse kui ära kulutad. Abiks näiteks siinsed kalkulaatorid või tap.nutridata.ee, samuti http://iifym.com/ on kalkulaatorid, millega oma päevast energiavajadust arvutada. Ütlesid, et spordiklubis veel ei käi, millal hakkad käima? Jalutamine on tore, aga trenniks võiks ikkagi midagi väheke tõhusamat ka teha, k.a lihastrenni.
Mina väidan, et kindlasti kõik pole ette nähtud spagaati maha saama. See oleneb puusaliigese tüübist (mis nurga all on) ja reieluupea suhtest reieluu suhtes.
Kui puusaliiges on “allavaatav”, siis juhtub see, mis alumistel piltidel. Selline puusaliigese lõhkumine võib kahjustada ka reieluu verevarustust.
http://www.nature.com/nrrheum/journal/v8/n2/fig_tab/nrrheum.2011.199_F2.html
Kas tahtsid selle postitusega lihtsalt välja tuua, et maailm pole mustvalge ja mingeid absoluute pole olemas (mis on kindlasti tõsi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>), või on see tõsisem hoiatus, et ei tasuks spagaadi poole püüelda, kui päris iseenesest ei tule? Nädala kokkuvõte
Trenne sai kokku 7: 2 BP-d, 2 intervalltreeningut, ringtreening jõusaalis, zumba ja jooks. Plaanis oli iseenesest tänaseks veel jooks ja pilates, aga jooksuga teatavasti lubasin väikse pausi teha ja üldine enesetunne on ka selline, et on vaja ühte puhkepäeva.
Kaal näitab ka pisut rohkem kui eelmine pühapäev – 64,4. Pole väga imekspandav ka, kuna keskmine päevane kaloraaž ei jäänud küll alla 2000, nagu oleks võinud, vaid küündis 2500 juurde. Aga sellesse nädalasse sattus ka hulk sündmusi (k.a see, et vanusest “enam-vähem 24” sai päris 24), lisaks oli viimane puhkusenädal praeguseks, ja ausalt, ma ei kahetse küll ainsatki koogitükki ega muud head, mis suhu rändas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lõppude lõpuks ei või ju trenni ja toitumise tõttu unustada oma elu elamist ja selle nautimist, eriti kui tegu on lihtsalt harrastussportlasega.Ükspäev (olgu, tegelikult öö – kell oli 3
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) otsustasin ka selgitada, kuidas nende kätekõverdustega tegelikult on. Ja oli täitsa nii, nagu ma arvasin – 36 tuli ära. Seda siis 2 minuti jooksul. Ei, ma ei plaani sõjaväkke minna ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga mingi ajaline piir võiks ju olla ja miks mitte siis 2 minutit.Siin KaisakeM-i küsimusest ajendatuna uurisin ka oma jalgu. Tegelikult polegi seis nii hull, kui arvasin
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma olen alati olnud see tüdruk, kes ei julge trenni lühikesi pükse jalga panna – mis ikka sinna oma pekke näitama minna – , seega polnud ka märganud, et mingi lihas nendel jalgadel arenenud on. Aga tegelikult on. Seega, aitäh, KaisakeM, sulle küsimuse eest!
Aitäh
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jalgadega on kehvavõitu, mingi lihas seal idee järgi peaks ju olema, aga näha teda eriti pole – ilmselt on lihas väike ja pekk liiga suur. Püüan rasvaprotsenti pisut väiksemaks saada ja loodan, et see aitab midagi. Aga pirni tüüpi kehaga ma olen ja seetõttu pekk just allapoole kogunenud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma üritan korra nädalas jõusaalis ka käia (ringtreeningus), ehk aitavad suuremad raskused ka jalalihase arengule kaasa.Jooksujuttu täna.
Treenin poolmaratoniks, selleks kasutan lehelt http://my.asics.co.uk/ pärit treeningkava, seda sellepärast, et seal treeningkava ja -päevik kenasti ühendatud (st koostab automaatselt kava ja selle järgi saab päevikut täita). Eelmisel kevadel treenisin sealt saadud kava põhjal 10 km jooksuks ja võib öelda, et kava oli asjalik, samuti ka nende ennustus mu oletatava võistlustulemuse kohta. Mis mulle väga meeldib, on see, et uut kava tegema hakates küll arvutatakse sisestatud andmete põhjal oletatav võistlustulemus, aga sõltuvalt sellest, kuidas treeningkavas ettenähtud jooksud jooksed, seda oletust modifitseeritakse.
Nüüd olen oma poolmaratoni kavaga nii kaugel, et algne oletus 2:02:16 muutus mu 3 viimase jooksu põhjal 1:53:39-ks. Mis on iseenesest ju äge, mu treeningpäevik usub ka, et ma suudan kevadel poolmaratoni alla 2 tunni joosta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sugugi sama äge polnud aga tänane jooks. 17 km mugavas tempos ehk minu puhul 6:40-7:00 min/km oli ette nähtud ja selle ma ka ära tegin, tempoga polnud mingit probleemi, 6:37 kujunes kokkuvõttes keskmiseks tempoks, ehkki üritasin küll aeglasemalt võtta kogu aeg. Aga 8. kilomeetril hakkas parem põlv valu tegema ja 9. kilomeetril ka vasak. Ja mida kilomeeter edasi, seda hullemaks läks, viimased 2 km olid ikka tõsine piin. Ma ei ole üldiselt allaandja, aga selle jooksu oleksin küll kuskil 15. kilomeetril pooleli jätnud. Samas, kui 7 km oli juba põlvevaluga joostud, tundus liiga mõttetu pooleli jätta, seda enam, et ega kõndimine tol hetkel vähem valus ei olnud. Seega jooksin ikkagi lõpuni.
Ent see valu on üks suur müstika mulle. Mul pole kunagi põlvedega probleeme olnud, ei olnud eriliselt külm ilm täna ja ei olnud see ka esimene nii pikk jooks. Ja alles pühapäeval jooksin 12 km ilma ainsagi probleemita. Mis toimub? Liiga suur koormus põlvedel? Jooks ja bodypump… Eile sai jõusaalis ka käidud ja kükitud ja jalapressitud raskusi, millega muidu nagu kokku ei puutu. Liiga ehmatav liigestele?
Ei teagi, mis siis teha nüüd. Ilmselt püüan põlvedele pisut puhkust anda ja ehk nädala pärast alles uuesti joosta proovida. Ja loota, et see valu oli juhuslik ja mind enam ei külasta…
https://www.facebook.com/crossfitim
Vist plaanivad alustada, aga pole veel alustanud.
