Killhoven
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis siin ikka, võtame väikse õlle ja kalkuleerime:
BAV ~ 1745Kcal (25a m/178/70). Jagan 0,8ga ehk sellest 10% oleks seedimine ja 10% niisama istumine. ~ 2200Kcal oleks kehakaalu hoidmiseks kui sa istud kontoris, sporti ei tee.
Sport: no umbes jooksed 10km/h ja nädalas siis ca 5 tundi. See on ~3733Kcal ning ratas 100km nädalas, ütleme keskmine 20-25km/h, mis teeks nii 4,5h ~2688Kcal. Kokku 6421/7 ~920 lisakalorit päevas vajaka. Sellise koormuse juures on kehakaalu hoidmiseks vaja 2200 + 920 = 3120Kcal!
Et kehakaal tõuseks, oleks vaja +300-500kcal. Seega 3400-3700Kcal!
Täpsustuseks, et Taku`s HIITi puhul on cool-down 5 minutit, mitte 15See lõpp on tõesti minul natuke pikem kuna tundub mõistlik. Lisaks venitused. Muus osas siis täpselt sama treening.
Miks samaaegselt teha ei või?Mina näiteks teengi 15 min aeglast-kiiret (5/5/5) aeroobset soojenduseks, siis sprindid ja pärast veel teist samapalju aeroobset lõpetuseks. Siin palju propageeritud Taku hiit näiteks tegelikult nii õpetabki. Kes meist ikka iga päev jooksmas käib, et päris aeroobseid sessioone eraldi teha ja sooejndust on sprintide jaoks ette niikuinii vaja. 2 in 1 ftw!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>(Mul on praegu suht karm periood (kahe trenniga päevasid on neli korda nädalas) ja minu hommikune menüü 1-1,5h ennem jõukat paistab ka siin ilusti töötavat. Piim+ helbed, teraleib + sink, kohv).
Nagu ma aru saan, siis teemaalgataja eesmärk ei ole ennekõike rasvapõletus? Kui eesmärk rohkem näiteks jõukas lihaseid kasvatada, siis peaks Isostar vms päris omal kohal olema.
“>Mis “mõju” sa ootad toidulisanditelt?Ei ole see toidulisand mingi ravim millel oleks “mõju”, ta on täiesti tavaline toiduaine nagu kõik teisedki (vadakuvaku näiteks saadakse piimast kui ma ei eksi) nii et ta on toitaine nagu iga teinegi vaid lihtsat natuke teisel kujul. Minu meelest on toidulisand lihtsalt mugavuse pärast tarbitav asi.
Tean omast kogemusest et kui mingilei pulbrile lootma jääda ja ülejäänud toitumist mitte korrigeerida siis väga suurt edu ära jõutreeningult oota.
Täiesti sama meelt. Tavatoiduga saab ka edasijõudnud väga ilusti hakkama. Lisandeid on tegelikkuses vaja rohkem profisportlastele, kus natuke kiirem taastumine on tegelikult kah oluline. Muus osas on tegemist lobiga ja rahamasinaga. My 2 cents!
eks see täiesti õigesti toitumine ole ka asi, mida pikka aega õppida-harjutada-tunnetada-proovida. vist.kui mul mingit magusaisu (ja üldse pievat söögiiisu) poleks, oleks ikka päris tore kohe.
Minul võttis see päris kaua aega kuni toitumise päris korda sain. See on paras pähkel ja katsetamise teema.
Mul olid analoogsed probleemid siis kui päevane tarbitavate kalorite hulk oli liiga palju miinuses. Uni ja pidev näljatunne, eriti magusaisu. Tõstsin natuke tarbitavate kalorite hulka ja voilaa, probleemid kadunud.
Kogu teema selles, et kirjutasin esimeses lauses kogemata “aeroobse” asemel “anaeroobne”.
Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?
Minu jaoks jagunevad need tüübid sama moodi välimuselt. On need, kellel toitumine korras ja lihased vormikad. Hea vaadata kohe. On teised, kes toituvad nagu tahavad ja ajavad ennast maksimaalselt suureks. Viimastele ise tunnen kaasa. Käed nagu makaronid, pehme kõht jne. Selle peki alt ei paista küll kontuurid välja.
Täpselt see sama teema, et kui teha anaeroobset trenni, siis suureneb südame maht ehk kui palju verd ühe lükkega soontesse voolab. Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. Maht jääb nagu tavainimesel ja selle kohta pole midagi halba öeldud. Ideaalis võiks olla jah mõlemad omadused ehk treenida nii ja naa. Samas miks peaks mul olema vaja mahtu suuremaks ajada ohverdades lihaseid?
Õnneks on siin juba mainitud, et mis probleemid võivad tekkida väga karmi treeningu tulemusena (loe eestpoolt). Vastukaaluks mainiks vana tõde, et anaeroobse treeninguga hävitad jälegi lihaseid (kiirust, power, maht), mis mulle ei lähe mitte.
Järelikult tuleb iga asjaga lihtsalt rahulikult võtta. Ma siis jooksen samuti pisut madalamal pulsil ja naudin edasi poweri kasvu
</p>
<p><em>Aeroobne tsoon (Aerobic Zone)</em></p>
<p><em>Kolmas intensiivsusaste on aeroobne tsoon, kus töö intensiivsuseks on 70-80% maksimaalsest SLS – st. See tsoon on sobivaim neile, kes treenivad vastupidavuse tõstmiseks ja suurendamiseks. Pidev aeroobne treening selles tsoonis parandab funktsionaalset võimekust, suurendab veresoonte läbimõõtu ja arvu, arendab kopsude ventilatsiooni, ning mingil määral täistub ka hapniku tarbimise võime. Suureneb südame löögimaht ning puhkeloleku SLS väheneb.</em></p>
<p><em>See omakorda tähendab südameveresoonkonna ja hingamissüsteemide täiustumist, suurenevad südame mõõtmed, jõud ja jõudlus.</em></p>
<p>No kulda väärt. Siia juurde natuke anaeroobset ja peaks väga hea saama. <img decoding=)
Kas nende teema ei või olla viitsimises või otseses vajaduse puudumises sellise kiire jooksu võime olemasoluks?
Ma siin natuke filosofeerisin veel enda teemal. Minu SLS tsoonid: 70% ~ 133, 80% ~ 152 ja 90% ~171. Paari viimase jooksuga on keskmine tulnud alla 155 peale. See on põhimõtteliselt anaeroobse alumine lävi. Eile jälgisin ja päris pikalt tihti jooksu ajal pulss 150 peal või isegi alla selle. Kui liiga lodevaks läks, andsin vahelduseks jälle natuke gaasi (155-160). Seega ma töötan anaeroobses tsoonis ca pool jooksu ning jooks ise ongi selline kõrgema pulsiga spordiala..
Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?
