Kelly
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mõõdukas aeroobne treening on OK, sest see kiirendab vereringet ja ainevahetust lihastes, seega piimhappe kontsentratsioon ja treeningujärgne lihasevalu vähenevad kiiremini.Pikk ja intensiivne treening ei ole mõttekas(eriti kui piisavalt ei söö), sest kataboolsete hormoonide kõrge tase ei luba jõutreeninguga traumeeritud lihastel normaalselt taastuda
Minu arvates eelnevad arvamused dieedi(toiduenergia ja -süsivesikute defitsiidi) korral kreatiinmonohüdraadi tarbimise kohta ei ole piisavalt põhjendatud.Viimane kord, kui üritasin dieeti pidada, tarbisin 7 päeva 4*5 g päevas ja seejärel 5 g päevas trenni järel kreatiini ja kui ma eelnevate (u.sama toiduenergia defitsiidiga)dieetide ajal ei jõudnud endise intensiivsusega(treeningvahendite mass ja seeriate arv) treenida, siis kreatiini tarbimine parandas asja.Samuti kaotasin vähem rasvavaba kehamassi,sest jätkasin samade raskustega treenimist.Sporditeadlased väidavad ka, rakusisese vee hulga vähenemine(mis kaasneb dieediga) soodustab valkude katabolismi, nii et tavaline kreatiinmonohüdraat on täiesti omal kohal (Arnoldi väitel kreatiintsitraat ei suurenda lihasrakkudes oleva vee hulka).
Väga huvitav küsimus minu arvates, eriti dieedi korral, sest kui glükogeenivarud on ebapiisavad, hakkab glükoosi tootmine aminohapetest ja selleks kõlbavad ainult glutamiin ja alaniin. Lisaks valmis kujul olemasolevatele eelnimetatud aminohapetele sünteesitakse neid juurde, kasutades teisi aminohappeid ja süsivesikute metaboliite, seega väga üldistatuna võiks väita, et lisavalk toidus ja vabas vormis glutamiin täidavad sama funktsiooni. Selleks, et täpselt kindlaks teha, kuidas optimaalselt toidulisasid võtta, peaks vist välja arvutama, kui palju midagi mingis ainevahetusreaktsioonis osaleb, treenima biokeemia laboris, mõõteseadmed küljes jne.Katsetada on vist lihtsam
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vlad, mulle tundub, et Sul loogika lonkab natuke.Kui katsed (nt “kaalujälgijad”) näitavad, et ilma lisakarnitiinita toidus on inimesed võimelised vähendama keharasva 0,5 kg nädalas(järelikult nende organism sünteesib seda ainet vähemalt nii palju, mis on vajalik 0,5 kg rasva vähendamiseks) ja eeldada, et harrastussportlane ei ole nii suures energiadefitsiidis, mis põhjustaks >500 g rasvade lagunemise nädalas, siis mis kasu on lisakarnitiinist, kui ei ole rasvhappeid, millega karnitiin saaks midagi peale hakata?
Mineraalsoolade katioonid(Na+,Ca+ ,K+) reguleerivad ainete transpordi protsesse raku tasemel ja osalevad närviimpulsi ülekandel, seega nende katioonide optimaalne tase inimese organismis on väga oluline.Intensiivse higistamise korral võib tekkida soolade defitsiit, mis võib põhjustada lihaste funktsiooni häireid.
Mulle tundub, et ei ole olemas universaalset “õiget” trenni ega dieeti(vaata nt http://www.css.edu/users/tboone2/asep/april99B.htm -paksukesed nälgisid 3 kuud, tegid jõusaalis väga kerget trenni ja kaotasid lisaks rasvale ainult 1 kg rasvavaba kehamassi. Millegipärast mina kaotasin u 300 kcal säilitavast kaloraazhist vähem süües juba 1 kuuga peaaegu 1 kg rasvavaba massi) , mistõttu pean õigemaks ise katsetada, kui et mingi tarkpea öeldut uskuda.
Vastupidavuskiudude oluline “kütus” on lisaks rasvhapetele ka glükoos, mida saadakse kas maksas ja lihastes säilitatava glükogeeni lõhustamisel või kehavalkude (ka lihaskoe valkude) muutmisel glükoosiks.Sporditeadlased väidavad, et mida intensiivsem aeroobne trenn, seda suurem on glükoosi oksüdatsioonil vabanenud energia osakaal kogu lihastööks vajalikust energiast (sest glükolüüs on efektiivsem energia tootmise protsess kui rasvhapete oksüdatsioon).
nii et Teie väide on õige juhul, kui glükogeeni varud on ebapiisavad. Kuid ka siis saab asja parandada, tarbides trenni järgselt valke ja kiiresti omastuvaid süsivesikuid-nii on võimalik kaotatud lihasvalke taastada.
Aga katsetage ja mõelge ise endale trennikava välja ! Kui Te seejuures teadmatusest midagi väga tervist ohustavat teete, ütlevad inimesed Teile seda kindlasti.
Kui Te mõtlete imendumise all nii seeditavust kui bioloogilist väärtust, siis valgu seeditavus sõltub mingil määral inimese seedeelundkonna valke lõhustavate ensüümide aktiivsusest.Ja see, mis ei seedu, ei saagi imenduda.See osa seedunud valgust, mis kasutatakse uute kehavalkude sünteesiks, peaks olema kõigi inimeste jaoks sama, juhul kui on kaetud energia vajadus(vastasel korral võib tegelik biol.väärtus olla oluliselt madalam, sest osa aminohappeid kasutatakse energia tootmiseks). Imendumiskoefitsient 74 on tingitud suures osas sellest, et sojavalgus on vähe metioniini(http://www.ajcn.org/cgi/content/abstract/32/12/2460?maxtoshow=&HITS=10&hits=10&RESULTFORMAT=&fulltext=soy+protein%2Bbioavailability&searchid=1009958890903_360&stored_search=&FIRSTINDEX=50&journalcode=ajcn )
