Kellie
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas Sa üritad käimisega glükogeeni varusid tühjendada või on see maksimaalse energiadefitsiidi tekitamiseks? “harjutasin” hiljuti erinevate meetoditega kaalu alandamist ja tundub, et üle nädala suure alakaloraazhiga toitumine mõjutab jõudu negatiivsemalt kui toidu süsivesikute ja NaCl minimeerimine 2-3 päeva varem.
Kui biitsepsi kodarluule kinnitumise koht on ühel käel küünarliigesest oluliselt kaugemal kui teisel ja/või kõõlus on lühem(nähtav erinevus), siis võib olla, et jõud on suurem isegi siis, kui lihase ristlõike pindala on väiksem. Mõned treenerid soovitavad jõu erinevuse likvideerimiseks treenida rohkem ühte poolt korraga, aga mulle tundub, et see viib kiiresti summaarse jõu vähenemisele ja seejärel on läheb jälle aega, et õppida kuidas mõlemat poolt korraga rakendada.
ma ei ole farmakoloog, aga praktiliste kogemuste põhjal tundub, et tundlikkus närvimürkide suhtes on väga individuaalne.
Neid tooteid tasuks vähemalt 3-4 tundi enne trenni vältida, sest aspartaami lagunemisel tekkiv metüülalkohol inhibeerib ka väikestes kogustes kesknärvisüsteemi.
Särgi materjali omadused ja varrukate nurk põhjustavad kineetilise energia akumuleerumist, kangi üles lükkamisel osa sellest energiast vabaneb. Särk aitab põhiliselt ainult esimeses osas (mingi 10 cm, sõltuvalt särgi omadustest), seega temast on oluliselt kasu ainult sel juhul kui kangi rinnalt ära saamine on kõige nõrgem koht. sellepärast särgiga surujad treenivadki rohkem keskmist osa(mis rakendab rohkem triitsepseid). See on ainult üldine trend, täpsed arvud määratakse katseliselt.
Kuigi sügava une aja vähenemist seostatakse vähenenud kasvuhormooni vabanemisega (link siin) ja kesknärvisüsteemi taastumise aeglustumisega, tundub mulle, et inimene on võimeline ka hullemate unerezhiimiga kohanema – mina magan juba üle aasta u 45 min “seeriatena”, kokku heal juhul 5-6 h ja kavuhormooni tase on normaalne.
Ma ei tahaks kellegiga vaidlema hakata, individuaalsed erinevused on suured, sõltuvalt sellest, milliseid toidulisandeid kasutada(glutamiin, hargnenud ahelaga aminohapped), kui palju aeroobset teha, milline on testosterooni tase.Igal juhul sporditeadlaste arvamusest ja isiklikust kogemusest lähtudes tundub, et süsivesikutest saadava energia osakaal dieedis mitte alla 50%, jagatuna 5-7 söögikorra vahel on optimaalne.
Ma pole küll mingi saleduse etalon , kuid olen proovinud hüpokalorilist dieeti u 60% ja 40% süsivesikute osakaaluga ja viimase korral kaotasin oluliselt rohkem lihasmassi(kõik mõõtmised elektritakistuse meetodil).Teoreetiline põhjendus: kui toidus on vähe süsivesikuid on insuliini tase madal ja kortikosteroidide(glükagoon ja kortisool) tase kõrge, mis põhjustab intensiivse glükoneogeneesi skeletilihaste valkudest. Madal insuliini tase aga inhibeerib olulisel määral lihasvalkude taastamist, ükskõik kui palju valku süüa.
Minu arvates ei ole süsivesikutevaesel ja valgurikkal dieedil eriti mõtet, sest 1)ei saa intensiivselt treenida, kui lihased on glükogeenist tühjad(ja glükoosi tootmine toidu/lihaskoe valkudest ei võimalda glükogeeni varusid piisaval määral taastada) 2)lihaskoe valkude taastamise kiirus ei sõltu toiduvalgu hulgast alates 1.2-1.5 g/kg(erinevate autorite järgi).sellisel dieedil on mõtet võibolla ainult siis, kui tahetakse kiirelt vee arvelt kehakaalu kaotada.
Raido on lisaks heale teoreetilisele baasile ja kogemustele sporditeadustes veel ka hea psyhholoog ja saab kindlasti Su probleemist aru.
