Kassisilm

Ja siis kuskilt maalt hakkavad juuksed välja kukkuma, pidevalt kimbutav väsimus. Kõige lõpuks tekib meeletu isu ja sööd niikuinii kõik söömata jäänud kalorid tagasi. Nähtud, tehtud. Ainevahetuse rikub ka muidugi ära. Kusjuures tõsi on see ka, et alguses on tõesti hea olla ja tahtmist on palju, aga kaua nii ei jaksa.

Ma nüüd esitan oma tagasihoidliku arvamuse: ära telligi treeningkava. Mine heasse klubisse ja pöördu jõusaalitreeneri poole. Aga.. kui jõusaalitreener on selline, kes hakkab sulle mingit kindlat kava soovitama, siis mine uude klubisse ja uue treeneri juurde. Käi nii kaua treenerid läbi, kuni leiad sellise treeneri, kes tegeleb sinu endaga, mitte kavaga. Aga ära telli.

Ma loodan, et blogipidaja ei pahanda, kui lisan tema blogi siia (on see ju avalikult kättesaadav). Üks treener ka, kelle vaated mulle esmapilgul täitsa meeldisid.

Blogi link

midagi kerget näiteks jogurt,võileib.

Pigem võtaks midagi süsivesikute/suhkruvaesemat õhtul. Nt kodujuust, mulle meeldib kala, muna, närimiseks või keetmiseks juurvilju. Ma olen kahjuks õhtuti nigel sööja, pigem söön hommikul kõike ja rohkemgi veel. Ise olen näiteks teinud selliseid lihtsaid asju.. segan kokku nt tükeldatud muna (või kodujuustu), tomat, herned, till jmt. Leiba õhtul väga ei söö. Söön ikkagi rohkem kui 2 tundi enne magamaminekut.

Nooremana tegelesin tennise (ca aasta) ja tantsimisega (4-5 aastat), pikemalt (nii 7 aastat) käisin ujumas. Võistlustel ja laagrites käisin ka mõne korra, aga kahjuks polnud sellekohapealt väga ambitsioonikas. Jalgrattasõit ja jooksmine polnud ka mulle võõras – seega trenniharjumust nagu oli. Kuna ma selline väike ja kribul olin, siis trennil ma mingi aeg üldse mõtet ei näinud – ei taibanud ka pingutada lihtsalt hea enesetunde nimel. Vahepeale tuli pikem paus – selle ajaga kasvasin sellest kribust kehast välja. Trenni ma võisin ju väheke teha, aga spordiklubiga liitusin ikka tervise ja hea enesetunde pärast – haige ei ole ma juba sest ajast saadik olnud ja tahe toitumine korras hoida on ka suurem. Kuna ma olen kohutavalt kehva isuga (sööks ainult šokolaadi, puuvilju, jogurtit ja põhiliselt oma lemmikut kurgileiba), siis selleks, et trennis hakkama saada, peab end ikka korralikult sööma sundima. Korralikult söömist olen hindama hakanud – seepärast ma kasutangi sõna “soe toit” väga tihti – kuna minu jaoks on selline toidukord veel suhteliselt uus asi.

Mis on teemaalgataja eesmärk oma keha suhtes? Sellele te pole mõelnud susivesikute soovitajad?

Sa oled üks kibestunud endomorf, kelle teooria järgi ka mina peaks olema juba 100 kilone.

Ma just tulin poest, kuigi ma muidu armastan kõikvõimalikke erinevaid asju ja salateid katsetada – siis täna tulin lihtsalt tagasi – kodujuustu ja avokaadoga. Tavaliselt ostan Mumuu kodujuustu, nüüd sattus korvi mingi Ekstra oma, mis maitselt oli nii hirmus, et lendas kohe prügikasti. Mõtlesin, et avokaadost saab asja/midagi teha.. aga oli teine mingeist inetuist soontest läbi puretud.. välimus oli inetu ja maitse veel inetum. Lendas ka see prügikasti. Ideed said otsa, aga mul küll mõte pole kohe söömist maha jätta. Nüüd mul ei jäänudki muud üle, kui nosida leiba ja õuna, kuna pole enam midagi, millest süüa teha ja ei jõua enne trenni enam poodi ka. Või pean ikka söömise maha jätma. Kui teemaalgataja teisiti ei saa, siis soovitan hommikuse söömise harjutamist alustada asjadega, mis ikka kergelt alla ka lähevad… alguses on olulisem, et ikka sööks. Päeva teises pooles võib juba suurema hoolega jälgida, mida suhu pistad. No veel enam, see on ikka eriline äärmus, kui isegi hommikul süsivesikute söömine on patt.

Erinen niigi enamikest inimestest tutvusringkonnas kuna usun, et Ülikool on üks hullemaid hariduse omandamise viise. Ainuke jama on, et sellele pole eriti alternatiive. Ülikoolist on saanud koht kus inimesed käivad paberi järgi, et pärast oleks tööle mida nad teha tegelikult ei taha, lihtsam saada.

Eks kindlasti ole inimesi, kes reaalselt ülikoolis teadmisi korralikult omandavad ning pärast kõik selle kasutusse suudavad panna. Aga minu meelest on need inimesed, küll suhteliselt haruldased. Ning liiati piisab tihtipeale paarist nädalast praktilisest töökogemusest, et teha suhtkoht mistahes tööd, kui sul endal on selle vastu huvi.

Üks mu tuttav rääkis ka täpselt nii – tal oli põhiharidus vaevaliselt käes ja parajalt loll oli ta ka muus elus. Mis puutub vb lihttöölise töökohustustesse, siis igasugune paber on seal tõepoolest sageli üleliigne (st igasugune alternatiiv ülikoolile oleks ka üleliigne?!). Aga näiteks spetsialiseerumist nõudvad töökohad? Kirurg? Laborant? Sotsiaalteadlane? IT-spetsialist? Ja kõik need sajad erialad, mida mina siinkohal nimetadagi ei taipa. Väga palju on just neil erialadel nõutud vastutust, kus jookseb see piir inimeste vahel, keda sa lased vastutama ja keda mitte. Et lihtsalt mõningase praktikaga kirurgi, kellel on huvi, võiks juba inimesi nülgima lasta? Ma tean küll neid keskharidusega müügimehi ja ettevõtjaid, neil on huvi küll ja erialast haridust mitte, aga saavad ilusti hakkama. Aga päris nii must-valge see maailm ka nüüd pole. Mina sain selle nö ainult paber kätte gümnaasiumist, ülikooli ma läksin just muu järgi.

Termin “soe toit” näitab vaid ühte – toidu temperatuuri.Mingit nokkimist ei olnud.Kui sina suudad termini “soe toit” tagant välja lugeda,kas tegemist mingi supi,kana või seapraega – minu õnnitlused.Minul kahjuks telepaatilised võimed puuduvad.Seepärast olen sunnitud ka edaspidi esitama antud termini kasutamisel täpsustavaid küsimusi.

Oo ei, teeme siis asja puust ja punaseks: suhtlemisoskusest jääb sul puudu. Inimesed vaevalt üldse hakkavadki lähemalt rääkima oma murest, kui sinusugused välja hüppavad. Siin foorumis üldse kuidagi palju ülbitsemist ja näkkukargamist. Isegi kui seal taga on soov aidata, siis väljendatakse end teinekord ikka päris inetult, mehena sa annaksid sellistele ülbitsejatele vastu hambaid.

Ma arvan, et see pole oluline, mida ta täpselt sööb, kuna ilmselt on seal asi valesti ikka. Lihtsam on soovitada süüa konkreeetseid asju ja jälgida konkreetseis suhteid, soovitada lugeda nt mõnda artiklit ja kindlasti-kindlasti seda foorumit, kuna muidu ta poleks seda postitust teinud. Sellest et ma näiliselt toitun tervislikult, magusat söön vähe, räpstoitu ei puutu, söön palju puuvilju ja juurvilju.. sageli sellest ei piisa. Ma mängin iga kuu sedamoodi kilodega, et kui aega ja tahtmist on, siis võtan kõik oma päeva söögi üksipulgi lahti või panen kokku, kuna korrapärasest söömisest ja rämspu puudumisest üksi pole kunagi piisanud. Näiteks ülekaalulisel inimesel hakkavad kilod kiiresti kaduma, kui ta hakkab vähem ja korrapäraselt sööma ning rohkem liikuma, aga mida aeg edasi, seda keerulisem on asi ka temale. Kui üldpildi parandamisesest enam ei piisa, tuleb minna detailide kallale. Ikka on parem on kui teemaalgataja veel siia teemasse satub ja selle menüü lahti kirjutab, aga ma arvan, et pole vajalik aru saamiseks, milles võib probleem olla.

Soovitada inimesel süüa alla BAV-i ei ole kindlasti õige ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>