Kassisilm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma tassin ka toidupakke koju, arvuti kõvale, et teistele ka huvitavat vaatepilti pakkuda
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga sellel grammimeetodil arvutades võin ma hulka vähem süüa, kui need, kes võtavad kcal-itega märgitud ühikud pakenditelt. Ja kui mina saan ehk sellise mõistliku kaloraaži täis, siis teise meetodi põhjal tuleks BAV alles vaevu täis. Mulle peaks siis teise BAV-i koostama?!
Tegelikult sellele ma sain lahenduse, et eks see üks üsna ebamäärane asi on, ja olulised on siis muutused ajas (ehk siis minu puhul kaalu langedes ka kaloraaži langetamine?). See sobis mulle. Aga paras müsteerium on see ju ikka. Mulle ei ole kunagi arvud meelinud, tore kui see kunagi lahendatud saaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nojah, sa kohe mõtled ka nii, et sina ei jää.
Kui ma ujumistrennis käisin siis olin ka eriline niitjalg ja suurema osa värisesin lillade huultega, kuna polnud “polstrit” seljas, mis mind külma eest oleks kaitsnud, või vees loodusliku ujumisrõnga funktsiooni täitnud.
Ja kui põhja vajusin siis oli ka sellel sada põhjust.
Tegelikult vesi kannab inimest väga hästi, selleks ma soovitasin sulle kahte asja.
1) Ujulas torka varbad sinna metallist käetoe taha, kui saad samal ajal nad ka vastu seina suruda on veel parem. Seejärel lükka end pulgaks. Oluline on, et tagumi konksu ei jää. Teiseks, kõrvad jäävad vette, silmad laes. Käed kõrval. Kolmandaks, keegi võb sind käega vee alt toetada. Usu, sa oled täitsa kaaluta olekus seal vees.
2) Võta rinna alla ujumislaud, kui leiad et mass on ikka nii suur, et rinnaga ujumislaua vee alla surud, võta ujumislaud õlgade alla. EDIT: jalgu ei tohi alla jätta, need peab kohe taha sirutama
Proovi järgi kõigepealt. Anna siis mulle ka teada, kui ikka välja ei tule
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>EDIT: sa uisutad? Mina kunagi ei suutnud ka mõista, kuidas on võimalik nii peenikeste asjade peal seista (ja veel enam ringi libiseda), kui seda on uisuterad. Tegelikult oli väga lihtne ja tuli kuidagi ise ajaga. Ikka juhtub
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hmm, ma pool elu ujumistrennis käinud. Aga nii juhendada on väga raske ju, peab hakkama oma esimesi trenne meelde tuletama.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult on minu meelest just kõige lihtsam alustada selili ujumisest, või kroolist. Konna tehnika on tunduvalt keerulisem ja ei tule kohe väga loomulikult välja. Seal on oma nõks. Mina soovitan kõigepealt oma kehaga vees ära “harjuda”. Kui sul häbi pole, siis ujulas on võimalik laenutada ujumslaud – see oleks hea algus. Midagi sellist. Randa võta aga sõber kaasa. Et sa põhja ei vajuks, siis proovigi esialgu end pulgaks ajada, näiteks selili, ja pinnal püsida. Ujulas on hea selleks varbad käetoe taha “asetada”. Kui tagumik nö konksu tõmmata, siis vajud üleni veel alla. Kõrvad jäävad kusjuures vee alla, kuigi sa ei kuule, on ilmselt nii lihtsam end “tasakaalus” hoida. Teine asi on hingamine. Vee all olles hingatakse ju välja, mul on ujumistrennidest siiamaani harjumus suuri mulle puhuda vee all. Kõik sellepärast, et hinge kinni ei hoida. Hingama peab ju
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga ka randa saab tegelikult ujumislaua kaasa võtta, alguses see näiteks rinna alla panna ja siis rinnuli ujumist harjutada. Nii saab tehnika ehk paika ja kaob see paaniline rapsimine ära. Liigutused on tegelikult väga rahulikud ja täpsed ju, kui ujuda.Rohkem ei oska midagi alguseks öelda.
Ühe arvutamise allikana mõtled sa seda, et valin kas:
1) võtan need ühikut, mida väljendatakse kcal-ites, kas sis pakendil või kalkulaatori põhjal
2) võtan need ühikud, mida väljendatakse grammides (valgud, süsivesikud, rasvad)
Mina eelistan nüüd siis teist varianti. Vaatan, et kõik valgud, süsivesikud, rasvad saaksid täis söödud. Et siis selle põhjal mind need kcal-iga väljendatavad ühikud ei tohiks kõigutada, eksole? Kuna need näitavad hoopist teist arvu, kui grammid, süsivesikud ja rasvad kcal-iteks ümberarvutatuna.
Okei, ma siis jään nende grammide, valkude ja süsivesikute lugemise juurde.
No sellised asjad mul ammu selged juba. Aitäh sellegipoolest
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olin hädas ju sellega, et numbrid pakenditel ei kattu, mitte sellega, et ma ei tea, mis on nüüd kasulik süüa ja mis mitte.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>EDIT: seda peaks ka lisama, et niipalju valku ja rasvu on minu jaoks liiga palju, enda jaoks sobivaid suhteid tean ma väga hästi.. lihtsalt, nagu ma ütlesin, numbrid ei kattu ja ajavad segadusse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ohohh, aitäh.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma sain praegu enda jaoks väga hea vastuse. Ilmselt jätkan siitmaalt lihtsalt kaloraažiga, mis on mulle kõige sobilikum (annab soovitud tulemused) ning söön regulaarselt. Enda tähelepanekute ülesmärkimisest oleks siis ilmselt kõige rohkem kasu. Minu (lahendamata jäävaid asju vihkav) hing sai nüüd rahu
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa vist vastasid esimesele postitusele. Ma ei tahtnud uut teemat teha.
Kui see vastus käib ka minu küsimuse kohta, siis mis mõtet on üldse kaloraaži arvutamisel, kui tulemused on nii ekslikud?!
Kui ma saan, et tootes ongi x grammi rasva, y grammi valku ning z grammi süsivesikuid, siis ei see ei näita midagi palju ma omastan või? Et kaloraaž näitab siis tegelikult, kui palju organism omastab? See ei tundu mõistlik lahendus olema, sest siis poleks mõtet pakenditele neid rasvu, valke ja süsivesikud üldse märkida.
Uskumatu, väga paljud arvutavad oma kaloraaži igapäev, aga vastata ei taha.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No nii ma teengi, aga see ei ole ju lahendus. Ka pakendi põhjal saadud andmetega tuleb vahe sisse. Või kus mul siis viga on?
Keegi targem tõesti aidata ei oska? Ma täitsa hädas ju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen üsnagi samalaadse probleemi ees, siiski mitte hädas mõne konkreetse kalkulaatoriga.
Vastavalt sellele, mis ma erinevate pakendite või kalkulaatorite abil olen saanud, on kaloraaž näiteks 1486,8 kcal.
Seal x kogus rasva, y kogus valku ja z kogus süsivesikuid (need pole siinkohal olulised)
Kui mul olid enne suhted 1g valku annab ca 4 kcal, 1 gramm süsivesikuid annab ca 4 kcal ja 1 gramm rasvu annab ca 9, siis selle järgi sain ise välja arvutades, et kaloraaž on 1699,45 kcal. Vahe on 212,65kcal
Nüüd leidsin siit uued suhted. Aga nendega läheb erinevus veel suuremaks. Vahe tuleb juba 231,27 kcal ja suureneb seda enam, mida suurem kaloraaž on. Ma tean, et need on ligikaudsed, aga kas ma jäängi nii umbkaudsete arvude keskele või? Mulle ei meeldi lahendamata asjad? Mis ma valesti teen?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>EDIT: nüüd ma vaatasin, et 1 gramm kiudaineid annab ka veel vist 2,4 kcal. Seda ma ei arvutanudki enne. No appi
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõik peavad olema tasakaalus, süsivesikud rasvad ja proteiinid e. valgud, süsivesikute osakaal võiks jääda 50 protsendi juurde ja valkude oma umbes 30 .protsenti päevasest toiduga saadavast energia hulgast. sellest on siin foorumis juba tuhandeid kordi räägitud ka.Ei soovitaks küll algajatele meeletus koguses süsivesikuid tarbida kuna see võib viia kiire rasvumiseni.
Sellest tuhandeid kordi?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et siis kui sv on 50%, valgud 30%, siis rasvad on 20%? Loogiliselt võttes? Arvestades seda, et 1 gramm rasva annab poole rohkem energiat kui 1 gramm valku või 1 gramm süsivesikuid, siis peab rasvu tarbima niigi vähe.. st ainult 30%. Aga tasakaalustatud on, kui vähendada seda nüüd 20% peale?
Ilmselt mõeldi, et ostab vahukoort pakis ning ise vahustab ära. Mina tean ainult niipalju, et seal on kirjas valmistatud pastöriseeritud rõõskkoorest. Ma ei tea, et sinna oleks veel peale kirjutatud, et sisaldab suhkruid vm. Need pihustatavad vahukoored on hoopis teine asi.
Aga vahukoor pole ka nii odav. Minu meelest teeb enam-vähem sama välja lisades oma menüüse ka muid rasvarikkaid toite: pählid, munad, kala, oliiviõli jmt. Milleks ainult ühega piirduda. Mugavus või hind pole minu meelest küll ainuke argument.
Kas mina olen rumal või? Kus sa selle välja lugesid?
75 grammi rasvu on 675 kcal energiat rasvade arvelt. Arvestades seda, et ilmselt sa saad rasvu mujaltki.. näiteks sinu kehakaalust tulenevalt ca 60 grammi (mis on 540 kcal energiat rasvadest). Kokku teeb see ju 1215 kcal. Normaalne oleks, et rasvade % moodustab sinu päevasest energiatarbimisest umbes 30%. See on normaalne rasvadekogus siis, kui sa sööd päevas ära näiteks 4050kcal jagu. Kui ma asjast valesti aru saan, siis võiks keegi mind parandada, või kui mu mata longab
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aitäh meha89. Täitsa aus vastus minu tobedale sarksmile.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rand ja grill-liha. Jõuaks trenni ka, aga pole minust väga kedagi selle kuumaga, kes viitsiks piisavalt süüa, et jalul püsida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Töötuks jäin jälle, et peaks ju aega laialt olema.
Paluks mulle ka mõni kiire lahendus, kuidas ma poole aastaga jälle 50 kilo kaaluks. Väga ei viitsi vaeva näha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult tasakaalustatud toitumine on igas mõttes üle prahi. Piisavalt valku ja rasvu, ja süsivesikuid mõistlikult ju. Munad on odav kraam, hapukoor ka päris hea jne jne
