Kassisilm

Nälja ja küllastumise füsioloogia. Üldiselt on kombeks lugeda, et füsioloogiliselt normaalne näljatunne tekib suhkru vähenemisel veres. Normis näljatunne kaob kas peale toidu sissevõtmist või, kui toidu sissevõtmist ei toimu, aktiveerub fosforülaasi ferment, mis lagundab maksa glükogeeni, tekkinud glükoos jõuab verre, selle kaudu organismi kudedesse ning näljatunne kaob.

Miskine artikkel

Ehk siis ma arvan, et normaalse inimese puhul veresuhkru langedes tekib nälg. Kui aga magusasõltlasel veresuhkur langeb, siis tema organism teab ja vajab juba magusat. Ja kuna tal pideva magusasöömise pärast veresuhkur koguaeg kõigub, siis on tal magusaisu koguaeg – see see nõiaring ongi. See, et magusaisu kord on, kord leebub ongi tõenäoliselt selgitatav artiklist võetud lausega. Sest samamoodi on ka see.. kui ma istun näiteks loengus ja hirmus nälg on.. siis loengust tulles seda nälga enam ei tunnegi. Keha hakkas siis maksa glükogeeni lagundama?

Kroom puutus siia nii palju, et ma arvan et see aitabki veresuhkurt üleval ja regulaarsena hoida. Sest tehke mis tahate.. kui kõht on täis, on magusasõltlasel ikka magusaisu ..tõenäoliselt just veresuhkuru kõikumise tõttu.

Üks huvitav fakt, mida ma veel märganud olen (kuskilt artiklist sain vihje ka sellele). Milleks vajab inimene maitsmismeelt? Miks esimesed tükid šokolaadi maitsevad alati paremini kui järgnevad? Mõnikord maitseb kuiv kaerahelbepuder ka jube hästi, mõnikord üldse mitte.. Keha annab ikkagi maitsmismeelega märku, mida ta vajab.. kui ikka hästi ei maitse, ei maksa sisse sundida. Magusaga on nii, et see isu justkui on.. esimesed tükid on maitsvad (veresuhkur tõsuseb).. aga magusasõltlane jätkab söömist hoolimata sellest, et ülejäänud šokolaad ei ole nii hea.

Ja kuidas seda rasvade väidet siis tõestada saab?

Nii.. vb ma sain ikkagi millestki valesti aru ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga 13 päeva dieet ongi halb ja mida kõike veel.. see on neile, kes tõepoolest tahavad kiireid tulemusi, aga seejuures kannatab keha oluliselt. See on ka müüt, et võid hiljem süüa, mida tahad ja tagasi ei tule aasta jooksul. Järjepidevus on minu meelest palju olulisem. Head valgurikkad toidud on (ammu ammu teada) nt kohupiim, kodujuust, kala, munad. Sageli leiab nt poodides palju asju väga soodsalt – ise armastan nii kala osta. Kui sa näiteks helbeid ei taha hommikul, söö näiteks täisteraleiba hommikul või kvaliteetset rukkileiba. Ma ei pane sinna kunagi vorsti-juustu peale – parema meelega midagi rohelist – tomat, kurk, till jne. Vorsti-või sai sul nüüd küll hea mõte pole, pihvid ka.. mida vähem töödeldud liha – seda parem. Igasugused köögiviljad-juurviljad on kasulikud ning neid võib süüa ikka väga palju. Peet sisaldabki rauda, punane liha samuti. Minu meelest kui sa piisavalt ujumas käid, pole jooksmine enam vajalik.. pigem prooviks teha rohkem lihastreeningut.

Terve foorum on täis tarka juttu, ja sina küsid ikka kõige tavalisemate põhitõtede kohta. Mul pole aega artikleid otsida, aga neid on ka ikka kõik kohad täis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma nüüd vastan midagi “ainelisemat” siia rasva-misiganes sõnasõja keskele.

Nimelt just reedel kursaõde reklaamis mulle mingeid kroomitablette – maasikamaitsega ja võtavad magusaisu ära. No mida naistel veel vaja on? Ei pidanud palju maksma (80.- ja jätkub umbes 3-ks kuuks). Proovsin küll, aga maasikamaitsest polnud haisugi, selline vastik metalli maitse oli. Lõunasöögi sõin tõepoolest nina kirtsutades ära, sest see vastik maitse kummitas veel tükk aega. Temapoolne seletus oli, et järelikult mul pole kroomi puudust vm, kuna temal on ehtsa maasika maitsega. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Koju tulin siis uurisin kohe netist järgi.. kroomi ja kroomipuuduse kohta. Okei, mis selgus? Midagi sellist, et kroomi ülesandeks on suhkru reguleerimine veres, kui veresuhkur on madal… on magusaisu. Kroom pidi seda veresuhkrut üleval hoidma. Tegelikult ma ei teadnudki siis veel.. et kust mina selle kroomi siis kätte saan?! Uurisin edasi ja selgus, et kroomi on täisteratoodetes ja need kuuluvad minu igapäevamenüüsse – täisteraleib, täisterakaerahelbed. Lisaks pidavat sisaldama veel pärmis, maksas, nisuidudes, juustus, ubades, hernestes, vürtsides, seentes.. (ma loodan, et see vastab ka tõele)

Mina neid tablette ostma ei lähe, täisteratooted maitsevad väga hästi. Magusaisu on ka 0

On vaja, et ma viitaks mõnele artiklile? Need on vist üsna kergelt kättesaadavad

Loomulikult on asi haiguses. Eks kui keha haigusega võitleb, siis polegi sageli söögiisu. Läheb üle. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga nohh… mitu tegurit võivad kad vist koos sedamoodi mõjuda..niiet üks ei välista teist.

Mul treener kasutab seda väljendit. Ehk siis nagu kätekõverduste puhulgi, ei tõmba pead õlgade vahele.. vaid sirutab kaela välja ja rinnalihas saab suurema koormuse, muidu töötab rohkem õlg. Nii olen ma aru saanud – minu puhul peab paika ka ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Või ma eksin? Räägin siis teemas küll, aga ega mina ka ju asjatundja pole ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lendamisel lased käed sirgu, kasutad jälle triitsepsit.

Proovisin sellele lausele tegelikult tõlgendust leida.

Minu meelest see ei olnud nii määrav rinnalihase juures. Pigem ikka see, et kõrvad õlgadest eemale, allatulemisel abaluud kokku, ülesminemisel kasutada tervet rinnalihast.. Ja ma surun nii, et jõud tuleb rinnalihasest ja õlg ei väsi. Kui ma rinnalihasele natuke raskust lisasin, siis väsis alguses väga triitseps ära… vb oligi põhjus selles, et tahtsin vahepeal puhata ning lükkasin käed lõpuni sirgeks?! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kõge haruldasem peaks olema 0neg(ka mul)

Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), O Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi. Teised veregrupid on esindatud vähem kui 10% elanikkonna hulgas – AB Rh positiivne (6,3%), A Rh negatiivne 4,5%, 0 Rh negatiivne 4,3% ja B Rh negatiivne (3,0%). Kõige vähem esineb Eestis AB Rh negatiivset veregruppi (0,9%).

Andmed pärit siis verekeskuse kodulehelt. O Rh negatiivne ei ole kõige haruldasem. Seda millist verd kõige rohkem vaja läheb sõltub tõepoolest verekeskuse hetke verevarudest, mitte sellest, milline on kõige haruldasem veri.. st et suuremas hädas võib olla sageli inimene, kellel on kõige enam levinud veri, mitte see, kellel kõige haruldasem.

Hemoglobiin sõltub rauasisaldusest veres. Loogiline, et kui on verekaotus, hemoglobiinitase langeb. Ei saa tõlgendada, et doonorlus nüüd mõjub halvasti hemoglobiinitasemele. Naised kaotavad iga kuu verd.. elu või tervis ohus küll pole. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui olin hemoglobiini mõõtmisel väikeses hirmus, et on aastaga oluliselt langenud, kuna trenni tehtud palju ja toitumine ka ei tea kui rauarikas on.. siis küsiti, kas joon vett?! Joon. Igaljuhul pole hemoglobiinitase aastaga muutunud.

Aga toitumiskava peab vist ikka proff tegema, kui ise ei viitsi/oska, tuleb see raha leida või ise tegutseda. Mina olen juba viimased aasta aega ajanud eri materjali kokku ja harinud ennast.. ma oleks küll pettunud, kui need asjad väga lihtsalt käiks. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sogastasin teie teemat veidi.