kalmer87

arvulist vahet ei tohiks ju mõlemal juhul eksisteerida, lihtsalt arvuti peal valemi kuju on veidi teistsugusem.(ei anna seda õiget pilti, mis paberi peal)

Tehete järjekorra mõttes on arvuline vahe. Ühel juhul sa võtad kahe väärtuse keskmise aga teisel juhul sa võtad poole ühest väärtusest ja liidad selle teisele otsa (näiteks (10+/2=9 aga 10+8/2=14 või (2^2+4^2)/2*5=(4+16)/10=2 aga 2^2+4^2/2*5=4+16/10=4+1,6=5,6). Samuti on problemaatiline jagatise koht, kui sa jagad korrutisega siis seda saab kaheti mõista – kas jagad enne ja siis korrutad või korrutad enne ja siis jagad ((2^2+4^2)/2*5=(4+16)/2*5=10*5=50 aga (2^2+4^2)/(2*5)=(4+16)/(2*5)=20/10=2 või 2^2+4^2/2*5=4+16/2*5=4+8*5=4+40=44 aga 2^2+4^2/(2*5)=4+16/(2*5)=4+1,6=5,6). Ühesõnaga väga palju segadust, kui valem ei ole täpselt paigas ja on kaheti mõistmise võimalus. Loodan et said pihta. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selleks ongi vaja Teie, foorumiinimeste, andmeid et võrrelda. Kellel aega vähe on, palun aidake. Tänan juba ette!

Omalt poolt võin anda enda MS Exceli faili: LINK. Tarvitseb ainult näitajad ära vahetada ja tekibki uus indeks.

Valemis on paar kohta natukene segased:

1. Valemis on (Pr^2 + lo^2/2Pv) aga sammulises kirjelduses on ((Pr^2+Io^2)/2Pv)

2. Valemis on (Pb +Pk/2)^2 aga sammulises kirjelduses on ((Pb+Pk)/2)^2

Tegin nii nagu sammulises kirjelduses oli öeldud ja sain Rambo indeksiks 773972.

Kasutasin järgmiseid mõõte:

I Pikkus 185

m Mass 84

R Rasvaprotsent 12

Pr Rinnaümbermõõt 104

Io Õlgade laius 40

Pv Vööümbermõõt 88

Pj Reie ümbermõõt 56

Pb Biitsepsi ümbermõõt 34

Pk Käsivarre ümbermõõt 28

Ps Sääre ümbermõõt 38

Pka Kaela ümbermõõt 40

Kehaehituse iseloomustus:

Keskmist kasvu noormees, jõusaalis regulaarselt käinud alla aasta. Ei ole paks aga mitte ka väga kleenuke. Kõhulihaste peal väike pehmem kiht (talvevorm ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Kehatüübilt pakuks, et pigem mesomorf.

See kahju on nüüd küll kahtlane.. ütleme parem nii et paljudele ei sobi või ei meeldi.

Teraviljad, puuviljad ja tärkliserikkad juurviljad (selles järjekorras) võib vabalt vajadusel välja võtta või neid piirata. Mõnel annab väga häid tulemusi. Eeldab püsivust.

Mõni ei tee 5x nädalas jõusaalitrenni, et ta vajaks 2g valku keha kilogrammi kohta päevas. Eks sa söö 10 aastat järjest ainult valku ja rasva siis vaatame kui häid tulemusi see sulle andis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Järelikult lootus, et minu lisandunud kaal on lihas, on lihtsalt lolli lohutus ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sina ära üldse pabista selle 400g pärast. Kui sa ainult ühe korra nädalas kaalud esmaspäeva hommikuti siis see on täiesti normaalne. Inimese kaal muutub tundidega ja võib kõikuda 24 tunni jooksul lausa paar kilo või rohkemgi. Paljud ei mõtle sellele nii, kuid kui sa ostad poest näiteks 400g süüa, kasvõi toorsalatit ja sööd selle ära ja siis kaalud ennast siis sa kaaludki 400g rohkem, kuna see toorsalat on su kaalul juures. Niiet toidu kogus maos ja soolestikus mõjutab kehakaalu otseselt. Kui see toorsalat pärast välja tuleb siis sa kaalud jälle vähem. Samamoodi mõjutab kaalu ka vedeliku hulk kehas. Joo liiter vett ära ja oledki 1kg raskem kui enne.

Kaal on suhteline ja et sealt üldse mingit adekvaatset tulemust saada siis kaalu ennast igal hommikul (mitte ainult esmaspäeviti) ja kindlasti samades tingimustes. Kõige parem on näiteks kohe peale ärkamist käid WC’s ära ja enne riidesse panekut kaalud ennast ja kirjutad kaalu kuhugi ülesse ja siis võta nädala ja kuu keskmised ja võrdle neid. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kasutaksin teemat ära ja küsiksin, et kui palju olete märganud enda puhul keskmise kaalu tõusu nädalas või kuus lihastreeningu ajal? Selles mõttes, et mis numbritest alles tasuks hakata häirekella lööma kas keskmiselt sada-kakssada grammi nädalas on normaalne või on isegi veel 300-400g nädalas normaalne, kui tuleb juurde (jutt on pigem algajatasemest või nii). Mille järgi otsustate, et nüüd on õige aeg rasva vahepeal vähendada, kas voltide paksuse järgi või käite rasvaprotsenti määramas või enesetunde järgi vms?

Tahakski küsida, kui korralik/kasulik selline “spordivorm” on ? Kas ma peaks midagi muutma, või samas tempos edasi kütma, kuni lihtsalt üks kord rohkem ja korralikumalt joosta jaksan ? Samas, kui ma teen puhkepausi, (ehk siis kõnnaku) kui pikk see olla tohiks? Kuni ma olen täielikult maha rahunenud või oleks parem kinni pidada mingist ajagraafikust ?

Loen mis ma loen ja oleks nagu täpselt minu treening-ajaloost maha kirjutatud. Ise alustasin sarnaselt jooksmisega 2009 aasta sügisel. Jaksasin ka kuskil 1-1,5km korraga joosta siis vahepeal kõndisin veidi ja jooksin tasakesi edasi. Tuleb tunnistada, et pärast polnud jalgades lihast mis ei oleks valutanud. Talve poole asendasin jooksmise lihtsalt jalutamisega – 1-2,5h korraga ja kevadel hakkasin jälle jooksma. Aasta ajaga (2011 aasta talveks) jõudsin sellisele tasemele, et jooksin iga nädal regulaarselt 3 korda ja korraga tavaliselt kuskil 15km aga ka pikemaid ringe (21-24 km ja nii). Nii et omast kogemusest soovitaks mina sul tühiste pisiasjade pärast mitte niipalju põdeda ja lihtsalt lase edasi. Põikpäiselt ja järjekindlalt, küll need kilomeetrid kogunevad ja vorm paraneb. Teegi lihtsalt asja asja enda pärast ja pane tähele ükskord heal päeval taipad, et jooksmine ei ole enam sinu jaoks mitte midagi erilist.

Palju edu!