kalmer87
Forum Replies Created
-
Postitused
-
No kui harjutused muutuvad liiga lihtsaks võta 10 kg ketas rinnale (kui on võimalik).
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sageli pole ka viga harjutuses vaid hoopis tehnikas – proovi rahulikult teha mitte rapsida. Hinga sügavalt, tunneta lihast harjutuse ajal (mõtle kõhulihase tööle!) ja negatiivses faasis ära lase lihtsalt plarts maha.
Igasuguste keretõstete ajal olen taibanud, et aitab näiteks, kui vaadata pigem üles lakke, mitte ette. Istesse tõusude ajal võid proovida nii, et ei jäta puhkemomenti üleval- ja allasendis sisse. Päris hea on teha ka nii topeltharjutust, et hoiad tagumiku peal tasakaalu ja liigutad jalgu keha poole ja keha jalgade poole samal ajal (ingl. double crunch). Alakõhule on igasugu jalgade tõsted päris tõhusad (nii lamades, kui rippes). Algul võid proovida põlvi tõsta 90 kraadi, kui see on liiga lihtne tõsta sirgeid jalgu, kui see jääb ka lihtsaks proovi rippes ilma hoota tõsta jalgu päris üles käte juurde. Ise olen teinud ka nii, et võtad veel 2,5 või 5 kilose hantli jalgade vahele.
Muidugi on tähtis ka vaheldus. Kõhulihas harjub ühte asja tehes suhteliselt kiirelt.
No kui sa jõusaalis oled käinud ja muuhulgas kõhulihaseid korralikult treeninud ja rasvaprotsendi nii alla viid nagu tollel tüübil seal pildil siis tõenäoliselt tekib sul sinna sarnane rant.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süsivesikud on hea energiaallikas. Peale selle on süsivesikud kalorivaesed, mis tähendab et neid saab koguse poolest rohkem süüa sama energia kogust silmas pidades – tekib täiskõhu tunne.
Muidugi on oma tähtis koht menüüs ka rasvadel ja valkudel.
Olen kuulnud, et protsendid võiksid olla normaaltoitumise juures umbes sellised SV: 45-65, VALK: 10-20; RASV: 20-30. Mõistagi vajab lihast kasvatav sportlane kohati natukene rohkem valku, eks seda saab süsivesikute arvelt hõlpsasti korrigeerida. Siiski ei tohiks alahinnata süsivesikute tähtsust energiaallikana ja noh 20% peale seda lasta ja kogu energia praktiliselt rasvast võtta – sellist asja ma pole enne näinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks igaühel on omad arusaamad!
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keegi võiks mulle kah ära seletada,mille poolest taoline hommikune süsikalaks,kusjuures rasvad on ikka hoolikalt välja roogitud,hea ja kasulik on.Ja mille poolest too maitsestama jogurt ikkagi hea ja kasulik on,ntx kasulikum hapukoorest?
Ei ole ju tingimata välja selekteeritud.
Täistera kaerahelvestes on 7% rasva.
Leivana võid kasutada näiteks seemneleiba, kus on oma 10% rasva.
Lahja sink ei pruugi tähendada ka päris rasvatut sinki.
Lahjas juustus on ka oma 15% rasva.
Jne.
Kui arvestada asjaolu, et umbes 25% energiat võiks saada rasvast, siis 700kcal kohta on see 175kcal ehk 175/9= ~19g rasva.
125g täisterahelbeid = ~8g + 2 viilu seemneleiba = ~7g + 2 viilu juustu = 3g + muu = 1g.
No minu loogika igatahes on selline.
Selleks, et päevast rasvakogust kätte saada ei pea sa tingimata majoneesi sööma ja õli jooma.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Maitsestamata jogurt annab sulle lihtsalt sama kcal koguse juures rohkem valku (kui sinu eesmärgiks on sealt valku saada). Hapukoort valgu pähe süüa kipub rasvade kogus väga kõrgeks minema (100g 20% hapukoore kohta sa saad 20g rasva ja ainult 3g valku ja samas üle 200kcal; 100g maitsestamata jogurti kohta sa saad 2-3g rasva, 3g valku ja ainult ~50kcal ehk siis sama kcal koguse juures saad sa 4x rohkem valku maitsestamata jogurtist, kuna kogus on suurem saad ka kõhu rohkem täis ja saad ka mõistliku koguse rasva).
Teemaväline küsimus aga kus saab mõõta rasva%-i, mõtlen just nagu mingi aparaadiga mitte internetis.Söö korraga vähem aga selleeest tihedamalt. Juba see mõte, et sa järgmised 5-6 tundi midagi suhu pista ei tohi teeb kõhu tühjaks.
Säti võimaluse korral omal toidukorrad nii, et iga 1,5-3 tunni tagant sööd miskit nats juurde. Kui asi ikka väga hulluks läheb siis osta omale mingit kalorivaest snäkki. Ise olen krõmpsutand näiteks näkileiba.
Parim söögiisu piiraja on muidugi motivatsioon. Kui ikka oma unistuste vorm sihikul ja tulemused tajutavad, küll see söögiisu ka väheneb.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise olen jogurtit tihti pannud hommikupudru peale.
Tavaliselt teen nii umbes 100-125g täisterakaerahelbeid ja peale umbes 150g väherasvast (rasvata) jogurtit.
Puder annab nii umbes 400kcal, 75g süsivesikuid + nats valku ja rasva.
Jogurt annab umbes suurusjärgus 100kcal, 20g süsivesikuid ja 5g valku ning muidugi ka maitseelamus mis sa sealt saad (paljast veega tehtud putru omale näost sisse ajada iga hommiku on ikka suht tüütu).
Kõrvale paar võileiba (näiteks leib + lahjem sink või juust) ja kohv.
Kokku suurusjärgus kuskil 700 kcal.
Korralik mõnus hommikusöök, hea algus päevaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minul on olnud pigem just vastupidiseid kogemusi. Kui midagi silma-riivavalt valesti teen tuleb ikka treener juurde ja näitab ette, mitte lihtsalt ei irvita nurgas. Sellest on ka palju abi olnud. Õpetusi olen saanud näiteks seoses kükiga, bloki alla surumisega ja alaselja harjutustega.
Eks muidugi on ka palju selliseid jõusaali külastajaid, kelle ego on liiga suur, et teadjaid kuulata. Pikapeale kaob treeneritel isu igaühte õpetada – eriti selliseid 1-2 kuu külastajaid. See muidugi ei tähenda seda, et päris irvitama kah peaks. Õige tehnika omandamine nõuab paratamatult aega ja kannatust, see ei tule üleöö.
Ja noh, eks nii igal jõusaalil kui ka treeneritel endil on oma hierarhia. Kui probleem on tõsine ja korduv on tark ehk sellekohane märkus teha kõrgemal istuvatele onudele-tädidele. Kas anonüümselt foorumisse kirjutamine just see kõige parem lahendus on – kaheldav.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
