kajakaja
Forum Replies Created
-
Postitused
-
See on ilmselt ka üks kvantitatiivne viis psüühika mõõtmiseks. Saab ühe suure portsu numbreid, aga ei saa teada, miks need numbrid on sellised ja mis seletused nende taga on. Sellised testid ei arvesta psüühika dünaamilisust, arengut ja kvalitatiivseid erinevusi/muutusi, aga need on ju väga olulised psüühika omadused. Kui neid omadusi uurimisel/meetodi valikul ei arvestata, siis tegelikult ei uuritagi psüühikat, vaid tehakse niisama midagi.
Näiteks Joel Michell on psühhomeetria probleemidest väga palju ja mitme nurga alt kirjutanud. Eelmine aasta võttis ta asja kokku nii: „If the attributes that psychometricians aspire to measure are heterogeneous orders then psychometrics, as it exists at present, is fatally flawed and destined to join astrology, alchemy, and phrenology in the dustbin of history.“
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3419461/#B38
Kurb lugu…
Ma peaks sellisel juhul mõõtma samu inimesi, kes praegusele küsimustikule vastavad, mida ma loomulikult teha ei saa enam. Aga muidu oleks ikka parem, kui saaks erinevate meetoditega ühte nähtust mõõta ja vaadata, mismoodi tulemused kattuvad või ei kattu ja mõelda, et miks küll.
Magistritöö ongi üks pisike harjutus võrreldes päris teadusega (aga ma teen seda harjutust hoolega). Selline küsimustikkudega kvantitatiivne meetod on kaasaja teaduspsühholoogias kõige levinum meetod, nii et selles mõttes on ka loogiline, et üks tubli magistrant peab antud meetodist aru saama ja oskab selle miinuseid/plusse hinnata. Kuigi ma olen seda kvantitatiivset meetodit psühholoogia kontekstis hinnanud ja hinnanud ja pole veel erilisi teaduslikke plusse leidnud, aga otsin ja olen endiselt pakkumistele avatud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vastatud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keeleliselt on test väga kohmakas. Juhendaja pole sellele viidanud?
Mulle endale tundusid ka osad laused kohmakad, aga ma kasutan küsimustikke, mille nö toimimist eesti keeles on juba (korduvalt) kontrollitud, nende numbrilised näitajad on head ja kõik on pigem korras, seega mul pole mõistlikku põhjendust, et nende lauseehitust muuta. Aga kui ma tahaks mõnda skaalat mingil põhjusel paremaks teha, siis töö eesmärk ja sisu peaksid ka sellega vastavuses olema. Niisama tunde ajel midagi muuta ei oleks ilus, seda peab teooria ja numbritega põhjendama, mis tähendaks juba hoopis teist laadi tööd, kui ma praegu teen
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aitäh kõikidele vastajatele, nii toredad olete
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
