KaisakeM

Vahelduse mõttes võib õhtul panna kaerahelbed kaussi koos banaani-pirninektariga ja hommikuks on väga mõnus suutäis valmis (ei mingit mässamist pliidil pottide ja pannidega), lisad ainult jogurtit või marju näiteks.

Tere-tere foorumirahvas!

Kirjutan ka oma esimesest dieedist ja võistlushooajast Team Kiivika liikmena. See, et ma üldse siia olen jõudnud, on minu jaoks üldse paras ime ja takistuserada. Nimelt 4 aastat tagasi olin paras rasvarull ja sellist sõna nagu „sport“ minu sõnavaras ei eksisteerinud. Ainuke liigutamine oli kodu- ja kooliukseni või äärmisel juhul klubi tantsupõrand (eelnevalt laetud ikka korraliku küttega). Keskkooliajal paisusin üsna pontsakaks ja eks selles oli suur roll rohkel alkoholil ja mõtlematul ning ebakorrapärasel toitumisel, liigutamine mulle ka ei meeldinud, diivanil snäkke süüa oli palju mugavam. Siis tuli ülikooliaeg ja peale esimest kursust hakkasin aina rohkem oma tervise peale mõtlema. Hakkasin rulluisutamas käima ja muidu rohkem liikuma, seega paar kilo läks ka sealt juba maha. Aeg läks edasi ning teise kursuse keskel võtsin end kokku ja hakkasin spordiklubis käima ning jooksmisega tegelema, kaal läks kiirelt alla ja lõpuks kui tõmbasin ka toidulaua koomale, hakkas kaal veelgi kiiremini kukkuma, palju läks ka lihaste arvelt, sest toitumisest teadsin tollel hetkel veel vähe. Siis elasin mõnda aega niisama skinny tüdruku elu, kuni sinnamaani, et avastasin fitness.ee ja sealt endale treeningkavad, mida hakkasin jõusaalis näpuga järge ajades täitma ja oh üllatust- meeldima hakkas see saalis kangutamine ja rassimine. Lisaks sellele hakkasin aina rohkem pöörama tähelepanu toitumisele. Siis hakkaski juba tekkima väike soov tegeleda fitnessiga. Selle spordimaailma pöördumises on kindlasti suuresti süüdi minu elukaaslane, kes tasa kuid targu vaikselt suunas mind sellele teele ja pidevalt mind positiivselt toetas.

Lavale astumise mõtted said alguse eelmise aasta kevadel, siis võtsin ka Otiga ühendust (tänu Liis-Kristiin Vaherile) ja hakkasime koos plaani pidama. Ott tegi mulle mikrotsüklitega treeningplaani ja selle järgi treenin siiani, sest see on mitmekülgne ja vaheldusrikas. Toitumist jälgisin tollel ajal ikka, et keha saaks vajaliku kätte ja et 5-6 toidukorda oleks päeva peale ära jaotatud. Mis seal salata, vahepeal ka natuke patustasin ja maiustasin, eriti kui koolis olid pingelised ajad.

Tuli detsember ja vastavalt soovile nüüd kevadel võistelda tuli dieedile minna. Alla sai võetud pea 8 kg. Dieedi perioodi lõpul oli tunne juba päris uimane ja väsinud, energiat polnud. Lisaks sellele sain poolteist nädalat enne Reval Cupi võistlust jalavigastuse ja sellest tingituna oli trenni tegemine raskendatud, sain treenida ainult ülakeha ja aeroobset ei saanud üldse teha. Tuli leppida, sellega, mis oli ja selles olukorras endast parim anda.

Reval Cup oli minu elu esimene võistlus ja tegelikult läks see suurepäraselt- Bodyfitness juuniorites I koht, samuti Bodyfitness absoluutne võit. Väga hästi korraldatud võistlus ja kõik sujus täpselt plaanipäraselt, lava taga oli koguaeg teada, millal peab lavale minema ja üldine organiseerimine oli super! Kindlasti ei jäänud rahule enda poseerimisega, lavanärv lõi ikkagi sisse ega suutnud üldse keskenduda. Peale seda sai pikemalt poseerimist harjutatud. Peale Reval Cupi sai juba vaikselt, aga vähe siiski aeroobset, keharaskusega kükke ja erinevaid asteid teha.

Nädal hiljem sai käidud Lõuna-Eesti Lahtistel Karikavõistlustel, seal pandi mind juba edasijõudnute kategooriasse ja sain III koha. Jällegist kogemuse võrra rikkam, mis andis julgust ja enesekindlust juurde. Poseerimine läks sealgi metsa ja ka T-walki esitus oleks võinud pikem/huvitavam olla. Vigadest õpitakse ja peale Tartu võistlusi hakkasin iga päev korralikult poseerimist harjutama. Tegin täpselt nii nagu Liis soovitas – film käima ja siis selle ees poseerisin, nägin oma head ja vead sealt ära ja ega muud, kui et koguaeg tuli ainult harjutada ja harjutada.

Eesti Karikavõistluste hommikuks olin suutnud jääda tõbiseks ja enesetunne oli päris halb. Katsusin siiski võistlustele keskenduda ja endast parima anda. Juuniorite kategoorias pidin kahjuks üksi võistlemas, seega olin automaatselt I koha omanik. Üllatusena pandi mind ka Balti Matšile võistlema, seal oli tase üsna kõrge ning tuli leppida VII kohaga. Poseerimine oli EKV-l ja Balti Matšil juba parem, aga alati annab asja paremaks muuta.

Üldiselt on see teekond olnud väga huvitav ja õpetav kogemus mu elus. Võistlustega jäin väga rahule, enda vorm oli enda arvates päris hea, aga kui ikka laval seista ja ennast võrrelda teistega, siis sain tegelikult aru, et tuleb veelgi paremaks saada. Ma soovin ennast kindlasti edasi arendada ja paremaks muuta. Selle nimel tuleb tööd teha ja vaeva näha.

Siinkohal tahan tänada kõiki, kes on mind sellel teekonnal aidanud ja olnud minu vastu mõistev ning lugupidav! Eriti tänulik olen oma elukaaslasele, kes on olnud väga kannatlik, rahulik ja toetav.

Samuti tänan suuresti Ott Kiivikat- oma treenerit, kes oli nõus mind oma õpetava tiiva alla võtma ja jagama oma nõuandeid ning õpetusi. Suur suur aitäh Sulle, Ott! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Loodan, et see postitus aitab kasvõi natukenegi motiveerida kedagi, kes tahaks ennast kätte võtta või hoopis kahtleb, kas alustada võistlemisega või mitte, siis ma julgustaks igatahes! Kõik saab alguse meie endi seest, inimene teeb ja saavutab kõik, kui ta ainult ise sellesse täie pühendumusega usub ja selle nimel vaeva näeb! Igaühe enda valik, kas ta leiab mingi viisi asjade lahenduseks või leiab ta lihtsalt vabanduse.

Paar pilti ka paari aasta tagustest aegadest ja praegusest:

Egle on nii tubli! ÕNNITLUSED EGLELE ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Maitse asi, aga üks parimaid Hera80 ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Peale trenni Hera koos puuviljaga või niisama vahepalana + teda saab lisada putrudesse, smuutidesse ja küpsetistesse ehk üsna mitmekülgne ja maitsete valik on ka lai ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ott, ma küll nägin Sin eile hommikul Terevisioonis. Tegin just samal ajal trennis aeroobset ja kui korraks ekraani peale vaatasin, siis ohoo üllatust- treener saalis kohal ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ega siis muud üle jäänud, vihtusin veel 30 minti otsa ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Trennis on ju muusika must be ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Oleneb maitsest, aga sellega oli küll päris korralik seljapäev

Äratan natuke teemat ehk Team Kiivikase tüdrukud loorberitel ei puhka ning jõusaal, aeroobne ja dieet käivad käsikäes ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eile õhtul tegime Elo ja Piretiga kõik koos trenni (Kirbu lemmikklubis MyFitnessis ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) ning katsusin ka oma seebikaga midagi jäädvustada-iseasi, kuidas see välja kukkus ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tubli Krissu!!! Palju õnne! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>