kaido leesmann
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma annan oma parima! Ma ei taha eputada või olla pidavalt kaanepoiss, minu jaoks on see töö ja suur elumuutus.
Panime Otiga maha tähtajad – 27.detsembriks 99 kilo.
Tänase seisuga olen ma jõutõstmisega teinud lõpparve.
Kui ma kunagi peaksin veel tõstma, siis rohkem for fun…
Kõikidele konkurentidele elan südamest kaasa – ma tean mida te tunnete:)
Jõutõstmise juurde jään edasi. Treenin noori ja vaatan, et raskejõustik Eestis areneks. Tegevust on küllaga.
Marek – eks see jõunäitajate langemine ongi suurim hirm. Ikkagi aastatega kogutud kilod, aga nagu ma aru saan oled sa 105 kilosena ikka rahul.
Kui ma olen 100 kilo, siis proovin mõelda sellele, kui kiiresti ma 5 km. jookseksin mitte sellele palju ma surun või tõmban:)
Alessandro – mul olid mõned sihid, mis sellel aastal täitusid (näit. kindel arv Eesti MV tiitleid). Aga see plaan küpses juba varem.
Ma vist võlgnen vähemalt selgituse…
Alustasin jõutõstmist ca 100 kilosena (madalaim kaal on võitlustel olnud 97,2).
Isu kasvas, ajasin taga suuremaid numbreid, kaal tõusis aastatega 122 kiloni (tõuseks veelgi). Jõutõstmist oli mõnus teha, kang muutus kergemaks.
Samas elukvaliteet langes. Üldine vastupidavus kannatas, on palju asju, mida ei saa teha või mis on rasked. Ka rasvaprotsent tõusis liiga suureks (28,4).
Kuna reisin palju, siis näiteks lennukis lendamine muutus minu jaoks täielikuks katsumuseks (kõrval reisijatele ruumi ei jää, endale ka mitte).
Mis saab jõutõstmisest?
Üks eesmärk korraga. Kõigepealt võtame ennast soovitud kaalu ja siis elame edasi. Kunagi võib-olla proovin veel tõsta. Aga kindlasti peab särk siis olema mitu numbrit väiksem.
Lisaks on mul praegu Revalis grupp jõutõstjaid keda treenin (20 inimest), saan rohkem neile pühenduda.
Püüan harjuda uue elurütmiga.
Otiga koos liigume nüüd uute eesmärkide poole. Ta aitab mind toitumisega ning on vaimselt toeks.
Trenni teen kergelt 5xnädalas, neist 2 päeva Bodypumpi. Natukene pabistan oma jõunäitajate langemise eest, aga midagi pole teha.
Annan teada oma edusammudest, paigalseisust või tagasiminekutest.
Ei ole päris nii.
Ma võin natukene kirjutada oma CV-st.
Ma olen surunud 230 ilma särgita, 270 võistlustel IPF-i reeglite järgi (see on Eesti absoluutne rekord ja kolm kohtunikku hindavad sind) ja 305kilo surunud saalis ilma reegliteta,
Särgiga surumised olen teinud IPF-i särkidega. Kehakaal on olnud nende tulemuste juures 115-118 kilo.
Steroide pole ma kunagi elus kasutanud (pole ka proovinud). Nii et need on puhtalt surutud tulemused.
Särgil ja särgil on suur vahe. Suur vahe on ka selles milliste reeglite järgi on surutud.
Ega ilmaasjata foorum ei nuta siin vahest, et Eesti meistrivõistlustel ollakse liiga ranged. IPF-i reeglid ongi ranged!
Kõigepealt – ükski saalis treeniv harrastaja ei ole minu jaoks mõtetu mees!
Mu oma teeeninggrupis on poisid, kes suruvad 50kilo ja ma kohtlen neid võrdselt nendega, kes suruvad 200kilo.
Iga inimene saab ise otsustada millise tee ta valib: kas teeb puhast sporti või mitte (kindlasti sõltub see palju sellest, milleses keskkonnas ta viibib ja kes on tema suurimad mõjutajad).
IPF (ja ka EJTL) ei taotle seda, et nende võistlustelt tuleksid kõige suuremad numbrid. Me järgime reegleid, võitleme selle eest, et sport oleks puhas ja võimalused kõigil võrdsed.
Ma seletan miks hakati Eestis suruma särkidega.
Maailmas on igasuguseid jõutõstmisega tegelavaid liigaseid, ROK-i poolt tunnustatud ainult üks – IPF.
Sama ka Eestis. Aretatakse eri liigasid, EOK poolt tunnustatud ainult üks – Eesti Jõutõsteliit (loodud Eesti NSV Tõsteföderatsiooni juurde sektsioonina 1979a., iseseisev alates 1993a.), kes on IPF-i liige ja järgib IPF-i reegleid.
90-aastate esimesel poolel lubas IPF hakata kasutama surumissärke (algeselt õlavigastuste vältimiseks). Miks nad seda tegid? Miks nad nii otsustasid? Kas oli surve tootjatelt? Ei tea…
IPF-il on kindlad reeglid, need puudutavad puhast sporti (Regulaarselt tehakse dopinguproove. Liiga puhtuse eest võideldakse tõsiselt, mitte ei teeselda seda nagu on kahjuks rahvusvahelisel areenil kulturismis), on kindlaid reeglid (nagu siit foorumitest kuulda on – suhteliselt karmid). Ühesõnaga iga samm on põhikirjaga sätestatud.
Miks on just sellised reeglid, miks just niipalju ja mitte rohkem – selleks peab sügavuti minema ja uurima iga otsuse tausta.
Täna on Eesti Jõutõsteliidu jaoks just sellised reeglid!!
Lisaks sellele eksisteerivad maailmas ka muud liigad (ainuüksi USA-s on 21 erinevat liigat). Inimesed teevad seal oma reegleid ja nende eest me vastutada ei saa.
Kas nad panevad endale surumiseks paksud vaibad ümber, jälgivad reegleid või kasutavad keelatud aineid – see on nende teha!
Ma ei tea isiklikult ühtegi Eesti tippsurujat (kes võistleb EJTL võistlustel) , kelle tulemust ilma särgita surumisel peaks häbenema.
Särk on meie jaoks jaoks kohustuslik osa, mitte valikuline!
See, et siin avaldab oma arvamust mingi lühikese toruga tank on sama kui mõni 16a. Räpina koolipoiss ütleb, et tema arust pole hr.Ilves õige president.
Rammumehed kasutavad küki- ja tõmbetrikoosid, liime, vaiku ja palju asju veel, mida nad ise täpselt teavad. Kõik on reeglitepärane, see on neil lubatud ja tore!
Samuti kasutavad jõutõstjad varustust, mis neile on lubatud.
See on siin nii läbinäritud teema, et pole mõtet rohkem tolmu keerutada.
Doningukontrollid jõutõstmises!
DOPINGUKONTROLL
Eestis testitud sportlased:
2003 detsember Saue – Kaido Leesmann (negatiivne)
2004 november Saue – Kaido Leesmann (negatiivne)
2005 märts Tartu – Sergei Baumer (negatiivne), Margus Reek (negatiivne)
2005 august Tallinn – Sergei Baumer (võistlusväline test, negatiivne)
2005 september Saue – Margus Silbaum (negatiivne)
2006 märts Kõrveküla – Arvo Kaljapulk (negatiivne), Margus Silbaum (negatiivne)
2006 november Saue – Janno Jürgenson (negatiivne), Alo Kauber (negatiivne)
2007 märts Kunda – Janar Kummits (võistlusväline test, negatiivne), Rauno Heinla (võistlusväline test, negatiivne)
2007 november Saue – Margus Põldoja (negatiivne)
2008 märts Põltsamaa – Arvo Kaljapulk (võistlusväline test, negatiivne)
2008 november Tartu – Aivo Nurmine (negatiivne)
2009 märts – Tanel Mustasaar (võistlusväline test, negatiivne), Aivar Krupp (võistlusväline test, negatiivne)
2009 mai – Kaido Vahesalu (võistlusväline test, testitud 14.05 – vastus saabub 2 nädala jooksul)
Välisvõistlustel testitud sportlased:
2006 – Kaido Leesmann (negatiivne), Margus Silbaum (negatiivne)
2007 – Aivo Nurmine (negatiivne), Rait Sagor (negatiivne), Inna Terasmaa (negatiivne)
2008 – Tiiu Kimber (negatiivne), Kaido Leesmann (negatiivne), Rait Sagor (negatiivne), Aimar Kuusnõmm (negatiivne), Rait Sagor (negatiivne)
2009 – Kaido Leesmann (testitud 16.04 – vastus saabub 2 kuu jooksul alates testimisest)
Allikas: EJTL
Laupäeval, nädal aega enne võistlust teen viimase raske trenni.
Surun särgiga. Määran ära võistluste algraskuse ja ka võimaliku 2.katse raskuse (kolmanda katse raskust vaatan kohapeal).
Esmapäeval teen kergelt selga, alaselga ja biitsepsit (ca 60-70%).
Teisipäeval teen kergelt rinda (näit.4-5×1 40-50%-ga), triitsepsit ja õlga. Kõike hästi kergelt, et hoida sees toonust.
Teisipäeval võtan ka viimase massaazi.
Neljapäeval käin ennast kergelt venitamas (ca 30 min.), et keha laisaks ei muutuks.
Hoian tervist, söön vitamiine ja proovin liikuda suhteliselt vähe.
Selline ta on!
Palju õnne Margusele ja teistele poistele ka!
Marguselt kindlasti eluvõistlus!! Näha on, et kaotustest on järeldused tehtud ja need on meest ainult tugevamaks muutnud!
Ma usun, et ala tunnustamine peaks hakkama pihta teineteise tunnustamisest. Kui me ise ka üksteise heade tulemuste üle rõõmu ei tunne, siis miks peaks keegi kõrvaltvaataja seda tegema.
Palju õnne ka treenerile Marko Terasmaale!
Mul tekkis paar küsimust seoses kavaga.
3 päev-plahvatuslik poolkükid või puuris kükkimine (40-50% max)
Kui ma teen poolkükke, kas ma võtan poole poolküki raskusest(max) või 50% täisküki maksimumist?
Teine küsimus, kas on mõtet või kasu sellest, kui lisada õlapäevale “svung” või seda siis vastavalt vahetada teiste õlaharjutustega?
Tänan kava eest muidu!
Poolkükis tee 40-50% oma täisküki max-ist.
Õlapäevale võib vabalt lisada svungi!
Jarmo, ma olen meelega vältinud kavade avalikku ülespanemist.
Jõukava on niivõrd individuaalne asi, et seda kasutataks lihtsalt vääralt.
Panen inimestele otse meilile, kuna alati võib tekkida lisaküsimusi ning saan anda seal ka selgitusi.
