JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kellele on jalajälg oluline, kellele mitte. Kuid tänapäeval ju võiks vähemalt meie ühiskondades olla, kus toit on niigi laialt kättesaadav. Ilmselt kuskil Aafrikas jah ei oleks mõtet minna misjonäri mängima ja jalajäljest rääkima.
Kust selline kõhulihaste jaotus? Kui pead silmas sixpacki, siis see on üks lihas, mis on jagatud sidekoeviirgudega osadeks. Ei saa treenida eraldi ala-, kesk- ja ülaosa nagu ei saa eraldi treenida biitsepsi ala- ja ülaosa.
Jah, see pakub küll mõtlemisainet, kui füsioterapeut hakkab järsku toitumisteadlaseks ja paleoantropoloogiks. Välja arvatud padu (ja pato-) taimetoitlased, ei väidagi ju keegi et inimene peaks 100% rohtu (ok, töötlemata toortoitu) sööma hakkama. Ja ma ei saagi aru, milliseid proportsioone ta siis lõpuks silmas peab? Hea on panna kellelegi malakaga, kes aga ette jääb. Nagu laps, peaasi et kisa oleks, ükskõik kes pihta saab.
Kuskil on öeldud, et 10% arengut aastas on juba üpris hea. Sa tahad nädalaga areneda 1000%
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ta ju kirjutab, et magusaisudele annab ka reaalselt järgi ja siis läheb kaloraaz tegelikkuses 2200 ja rohkemagi peale. Rühmatrenn samas ei kulutagi 60kg kehakaalu puhul palju rohkem kui 400 kcal.
Ma pakun, et see magusaisu on mõtlemises kinni. Sa oled ilmselt teinud omale mingil hetkel kardinaalse muutuse a la “nüüd hakkan korralikuks ja kevadeks saan saledaks”. Ja ootad kannatamatult tulemusi ja tunned, et ohverdad palju ja oled kõigest heast loobunud (saiakesed). Ja siis see loobumise tunne tekitab omakorda isu.
Väga palju siin abi peale tahtejõu ei ole.
Midagi saad teha, kui suurendad oma energiakulutust, et need maiustamised ei ajaks kaloraazi lõhki. Trenni palju rohkem teha ilmselt ei saa, kuid püüa päeva jooksul teine 400-500kcal kulutust kokku saada – liigu näiteks 8-10km kõndides.
Ja eelpool kirjutavad ka – kui erilist põhjust ei ole neid 5 pähklit vahepalaks süüa, jäta need vahele – ja söö pigem siis ajal, kui tekib see maiustamise isu.Nii tehes võid saada muuta pilti energiabilansis tunduvalt.
Ega suhkrut ka ei pea kasutama. Igal toiduainel/viljal on oma maitse, ole mees ja lepi siis sellega. Või a) ole piisavalt aktiivne, et see suhkur sulle liiga ei teeks, b ) ole rasvunud. Iga üks teeb, just, ise oma valiku.
See on hea. Jõudsin ka ise siiani. Seni kuni kasutasin suhkruasendajaid, käisid edasi ka neelud tõelise suhkru järele. Pikas perspektiivis oleks ehk tõesti lihtsam nautida toitude loomulikku maitset ja lõpetada ka selle suhkruasendajaga. Või siis nii vähe kui saab. Siis väheneb ka loomuliku suhkru tarbimine iseenesest.
Sörkimise kohta tõesti kõrge. Kunagi kui mul oli ka vorm veel väga hull, jooksin ka pidevalt 180 pulsiga, samas ei saanud ise arugi, et midagi valesti. Mingit erilist tunnet teistmoodi ei olnud, vähemalt ei mäleta. Arvasin, et nii peabki olema ja ju mul on siis “loomulikult” kõrge pulss. Tegelikult aga vormi paraneded on rahuoleku pulss langenud 40 peale ja joostes ka keskmisest kiirema tempoga 140. Nii et sellele peaks tähelepanu pöörama küll.
Okei.. ma olen ikka suht sügavale teinud (vähemalt paralleelselt, aga nii sügavale nagu sa ütled mitte), kuid olen natuke segaduses, et kuidas siis peab tegema. Lugesin, et sügav kükk rikub liialt põlvi? Samas teisest kohast sain jälle infot, et just peab sügavale tegema, sest siis langeb koormus põlvedelt korraks ära vms.
Paralleelset kükki ei nimetata sügavaks.
3 müüti sügava küki kohta, mis ei taha kaduda: http://www.biomechfit.com/2012/02/09/3-squatting-myths-that-refuse-to-die
Ei, sügav kükk ei riku põlvi.
Sügavamal kükil muutub vaagna nurk ja sellega koos aktiveeruvad tuharalihased paremini. Väga pikk jutt: http://bretcontreras.com/best-squat-depth-for-glute-activation/
The researchers concluded that the gluteus maximus changes most in its activity levels according to depth. They also concluded that the activity of the vastus medialis and vastus lateralis was not affected by squat depth.
Noting that they only used sub-maximal weights and that their results may not therefore be applicable to heavy resistance training, they therefore suggest that the gluteus maximus is more active during deeper squats and that deeper squats could therefore be used for rehabilitative exercises requiring gluteal activation.
Küsiks veel sellist asja ka, et kas kükk raskustega arendab ka tuharalihast silmnähtavalt? Öeldakse, et kükk on üks parimaid harjutusi tagumikule, kuid kui ma kükke teen, siis tunnen pinget jalas, tuharalihases ei tunne sellist pingutust ja see pole ka valu teinud järgmine päev.
Mida siis pigem tasuks konkreetselt tuharalihasele teha? Puusatõsteid raskusega?
Tee kükk sügavamale. Kontrolliks nii sügavale, et saad suht sirge seljaga sõrmed põrandale maha panna. Ja ütle mida sa tunned homme ja ülehomme …
Ei olnud võimalik täita. Kaks küsimust ei ole kooskõlas küsimustiku skoobiga. “eesmärgiks on välja selgitada, milline on tarbija käitumine ostude planeerimisel ning ostuotsuse langetamisel.” Peaks aga olema “eesmärgiks on välja selgitada, milline on tarbija käitumine planeerimata ostude tegemisel” vms.
Ma ei saa vastata küsimustele:Planeerimata oste sooritan…
Tehes varasemalt planeerimata oste on mu meeleolu enamasti…Ma ei soorita juba pikka aega planeerimata oste. Seal ei ole aga vastavat varianti.
Küsimustiku täitmine jäi pooleli, sest mulle ei sobinud neil kahel küsimusel ükski variant.
Tänud. Kui ma teen nt. 100 tavalist kükki 4kg raskusega ja otsa 5*20 kükist üleshüppet – kas siis lihas kasvab? Või mis see kogus ja raskus ikkagi võiks olla näiteks, et Sa ütleksid, et potensiaali on, et sellise mahu juures lihas areneb ja kasvab?
Trenni jalgadele ma muidu teen kolm-neli korda nädalas.
Tegelikult ei ole vist vaja väga palju pead vaevata ja seada kahtluse alla aastakümneid tunnustatud ja järele proovitud metoodikaid. Kui eesmärk on lihaste kasv, siis pead leidma viisi kasutada raskusi, millega suudad teha 6-20 kordust. Seega 100 kordust lihasmassi osas eriti tulemusi ei anna. Mõnevõrra annab muidugi tulemusi igasugune koormus mis on piisavalt intensiivne, st. jõuad lihase töövõime piirini.
Kuid 100 küki puhul on seda raske saavutada sest lihast on vaja mõjutada mitu korda. Kerge raskusega 100 kükki tehes jõuad sa (oletame) sisuliselt vaid 1 korra suutlikkuseni. Lihasmassi arenguks (et oleks üldse mingit nähtavat progressi) peaks aga selliseid impulsse olema ühel treeningkorral mitu.
Seega kui tahad just 100 küki kaupa teha, peaksid tegema nt. 5×100 kükki. Sellist metoodikat aga eriti ei kasutata, sest üks trenn venib nii väga pikaks ja kui on soov treenida ka teisi kehaosi, tuleks trenniga tegelda pool päeva.
Teiseks kulutatakse 100 küki puhul liiga palju energiat selleks, et üldse sinna viimase piirini jõuda.
Mõne inimese ilma raskusteta ,ILMA GRUPITA, tehtud “trenn” võib olla efektiivsem ja eelkõige temale sobivam , kui see kirjeldatud rühmatramp.
Huvitav lahmimine, suvaliselt üldistades.
Küsimus oli aga konkreetne, kava kirjeldus suht detailne. Ja minu vastus oli ka – sellise trenni maht ei ole märkimisväärne. Inimese tajutav subjektiivne intensiivsus ei loe siin midagi. Kuu aega lahases olnud jalad atrofeeruvad näiteks väga tuntaval määral ja sel juhul tundub ka 20 kükki meeletu pingutusena.
Küsitakse ju seda, et kas selline treening kasvatab lihaseid. Loomulikult, kui vorm praktiliselt puudub, siis ei saa sellest kohe üle hüpata ja hakata normaalse intensiivsusega treenima.
Kuid fakt on samas ka see, et füsioloogiliselt on lihased eri inimestel üsna ühesugused. Ja küsija peab vormis ja trimmis lihase all ikka silmas välja kujunenud stereotüüpilist pilti keskmisest fitnessajakirjast.
Seetõttu ma vastangi – selliste saamiseks 100 kükist ei piisa (teised kirjeldatud harjutused on veelgi väiksema mahuga). Loomulikult tuleb aga esmalt ka see 100 küki etapp läbida.
Ja siin kirjutatakse õigesti, et ei loe korduste arv vaid intensiivsus. Ei pea tingimata otsima lisaraskusi oma kükkide tegemiseks kuid võiks näiteks need 100 kükki jagada osadeks ja tõsta iga osa intensiivsust.
Näiteks teha 100 küki asemel 5×20 kükist üleshüpet.
100 jala sirutuse asemel 5×20 “mägironijat”.
100 jala kõrvale tõste asemel 5×20 jalalööki (sidekick).
Jne.
Palun:
“the net kilocalories per kilogram per kilometer values seem to be independent of speed and related only to the incline”Energetics of Walking and RunningVt. lk 36 – Metabolic cost of runningErinevus jooksmise ja kõndimise vahel“In other words, regardless of how fast you run, you use more or less the same volume of oxygen to run 1 kilometer!”See on ikka täiesti viltu .
Mis tempost alates algab “jooksmine” ? Kas kõndides 10km 2 tunniga, kulutad sama koguse energiat, kui joostes seda distantsi 1 tunniga? Kui distanst jääb samaks, aga selle läbimiseks kulutatud aeg väheneb (kiirus suureneb) – energiakulu jääb samaks? Või lausa väheneb – selle jutu põhjal.
Kusjuures nii ongi. Energiakulu jooksmisel on üsna lineaarne, üks lineaarsemaid füüsiliste tegevuste puhul. Kuid ta ei vähene siiski, Tempo kasvades energiakulu kilomeetri kohta mõnevõrra kasvab, kuid üsna vähe.
http://en.wikipedia.org/wiki/Running_energetics
Ja ärge ajage segi ega võrrelge jooksmist erinevates tingimustes ja eri inimeste vahel. Inimeste jooksmise biomehhaanika on veidi erinev, kehamass, pinnas samuti. Kuid SAMA inimese poolt samal pinnasel samades tingimustes jooksmise puhul pole energiakulu mõttes tõesti vahet, kui kiiresti joosta. Loeb distants.
Ja ärge ajage samuti segi energiakulu summaarselt ja treenivat efekti. See, kust erineva tempo puhul energia võetakse on tõesti veidi varieeruv ja sellest tulenevalt ka treeniv efekt. Kuid ka see väga erinevate tempode puhul. Ehk kui joosta täielikult anaeroobses tsoonis vs. pulsiga 110-120 näiteks. Siiski energiakulu on jällegi sama.
Uurige, lugege enne kui esitate “intuitsiooni” vastuväitena.
