JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tundub natuke kahtlane see burkside ja koola jutt. Inimene, kes püsib vormis, päris meelevaldselt endale kõike sisse ei aja. Kuid samas – ega neil burksidel, friikatel ja koolal midagi suurt häda ei ole. Lihtsalt energia ja keha taastamiseks vajalike ainete (mineraalained, vitamiinid) suhe on halvem. Kuid mida suurem on liikumise osakaal, siis seda rohkem ongi vaja ja saab lubada nn. tühja energiat. Mingit suurt pointi ei ole joosta maratoni ja siis katta seda energiavajadust kallite ja perfektselt tasakaalustatud valgubatoonidega. Tavaline leib-sai toimivad joostes pareminigi. Vt. ka näiteks profiratturid, kes vastupidiselt pühademunadena kirjute pühapäevasõitjatega toituvad suuresti putrudest ja võileibadest.
Ma olen ise täiesti seda tüüpi, nagu kirjeldad neid õgardeid. Olgu, mul on selliseid sõpradega söömispäevi 1 kord kuus ehk. Ja ka siis ei söö ma krõpse ja limonaadi. Kuid tavaline pizza – miks mitte. Erinevus neist paksudest on aga see, et ma annan endale väga selgelt aru, palju ma sellise orgiaga endale sisse ajan. Ja reguleerin siis kõik liikumise ja eelneva ja järgneva toitumisega.
Kuna ma ei ole laval võistlev fitnessist, siis on see minu jaoks ok. Ja loomulikult tuleb päeva jooksul pidevalt kokku korjata kõik võimalikud liigutamisvõimalused. Hommikul varasema rongiga tööle, et saaks peatus varem maha tulla. Lõunapausi ajal võimlemine või rattaring. Õhtul jala kaugemasse peatusse. Ainuüksi nii koguneb ka halval päeval 8-10km liikumist. Kuid sinna otsa veel muu trenn, iga päev erinev. Päevase energiakulu püüan hoida ikka seal 3000-3500 juures, liikumisest siis 1000-1200kcal. Ja ka selle puhul ei mingit valget saia vms.
Kuid tegelik pilt, mis avaneb nende teiste kirjeldatud paksukeste puhul on selline, et astuvad hommikul autost välja, 20m ukseni ja siis liftijärjekorda – et sõita 2. korrusele. Seejärel istuvad lõunani toolil, kuid vahepeal käib käsi sahtlis paari kommi järel. Kassalindile rändavad neil tüüpiliselt hommikuhelbed, jogurtid, kohukesed, võisaia materjal, mahlad ja magusad joogid. Ja neid ei peagi palju sööma, isegi kord päevas ja oledki ja jäädki paksuks.
Ise vastad omale. Kui su liikumine päevas on nii vähene nagu kirjutad, siis tulebki su kirjeldatud toidust piisav kogus täis, et kaal enam ei muutuks. Nii vähese liikumise puhul pole suurt pointi enam toitu vähendada (muidugi, ilmselt hakkaks midagi juhtuma kui sa need kohukesed, saia ja jäätised täielikult välistaks – aga seda sa ei taha). Pead siis selle energia ära kulutama.
Sellise kehakaaluga jooksmise puhul sõltub palju sellest, milline on su geneetiline baas ehk mis seisukorras ja millisena kaasa antud luud-liigesed, sidemed ja lihased. Mõnel on baas nii hea, et peavad vastu. Sa ei tea enne, kui ei proovi. Kilomeeter-paar alustamiseks ei tohiks küll midagi halba teha. Sinu kaalu puhul aga lubab 2km jooksu isegi juba ühe kohukese ära süüa. Või väiksema pulgajäätise.
Kõndida võid ka, kuid siis pead kohukese eest juba ca 2x pikema maaga maksma.
Aga kui elad oma töökohast õnnelikult 5-10km raadiuses, siis jäta auto koju ja ära bussi peale roni. Saadki oma kohukest süüa ja kaal võiks ka langeda, kui liigud selle maa jala. Või rattaga.
Ja ei ole õige, et pead 10min vähemalt liikuma korraga, muidu pole mõtet. Igal sammul on mõtet.
Mulle on kogu aeg vastu hakanud ökohullude “päh, poola keemia” vms. suhtumine ja seejärel kihutamine linna teise otsa ökomarketisse tiibeti seemneid ostma. Jalajälje teema on oluline sõltumata toitumisviisist. Siiski, fakt on see, et toitumisahelas kõrgema olendi üles kasvatamiseks läheb rohkem ressurssi kui madalama taime kohta. Kuid kumb on suurema jalajäljega – kas eestis kasvatatud kana söömine või hiina goij marjade … ei tea täpselt. Selge aga see, et eestis kasvatatud teravili vs. eesti kasvatatud kana puhul on esimese jalajälg väiksem.
Hakkasin ise taimi sööma analoogsetel põhjusel nagu Rivo. Kuid lihtsalt ka seetõttu, et mul on praktiliselt kogu toit olemas, kasvatan seda ise, labidaga maad kaevates. Ja siinpuhul küll ei saa keegi väita, et sellest väiksema jalajäljega saab hakkama.
Kui ma elaks linnas, siis ilmselt oleks tõesti otstarbekam veidi teine variatsioon. Pigem veidi rohkem supermarketi liha versus kihutada Tallinnast korvitäie kartulite päras Võrumaale.
Mõned sümptomid siiski on sarnased võrreldes ajaga kui sõin rohkem liha ja piima. Samasugused tulemused vastupidavuse, taastumise, tervise osas.
Samas on arusaadav – see foorum on enamkasutatav lihasekasvatajate poolt ja kõigile siin ainult hautatud kaalikat pakkuda ei maksa.Kuskil miskis samasuguses olukorras olen ma kommenteerinud, et pigem aitab lapsi liikuma suunata eeskuju, mitte niivõrd koos tegemine. Põhjus on lihtne. Enamasti on vanematel ja lastel erinevad päevakavad ja graafikud. Kui siis üritada leida ühine aeg et minna koos “laupäeval isaga” rulluisutama jääbki see liikumine kord nädalas (heal juhul) toimuvaks.
Oma last täiesealiseni kasvatades võin öelda, et kuni varajase puberteedini toimib koos tegemine. Laps tuleb (või võetakse) kaasa igale poole. Kuid alates puberteedist enam mitte. Ma arvan, et kui sa oleks teinud küsitluse 15-16 aastaste seas, oleksid näinud kurvemat pilti. See on iga, kus ka taskuraha läheb pigem juba muude huvide peale ja trenni jaoks napib.Alates puberteedist aitab pigem isiklik eeskuju, näidates igal õhtul, et elunormiks on veidigi end liigutada. Kui siis nooruk näeb, et vanemad lähevad iga päev uksest välja et joosta, rattaga sõita vms. trenni teha leiab ka tema endale midagi. Visalt, kuid lõpuks juurdub arusaam, et pidevalt peab jälgima enda liikumisi ja seda, mis suust sisse läheb. Ja liigutada on vaja end ka oma keha korras hoidmiseks.
Sama mis eelmine küsija – mis on sellise tegevuse eesmärk? Osalen igal aastal nt. Scoutsrännakul, mis on 30km jooksmist 15 lisakiloga. Ja seetõttu harjutan pool aastast ka lisaraskustega jooksmist.
Kui oled naine (enamasti on nemad sellest huvitatud) ja püüad nii rohkem kaloreid põletada, siis unusta parem ära. Eriti just jooksmise puhul avaldab lisaraskus energiakulule marginaalset mõju. On leitud, et 1kg vähem kui 1kcal/km. Ehk kui isegi paned 10kg selga ja jooksed 10km, siis energiakulu on suurem vaid 10*10kcal ehk 100kcal. 30km 15 kiloga seega 450kcal. Nutune selles mõttes.
Kui pead silmas treenimist, siis kiiruslikele võimetele mõju praktiliselt puudub. Sa ei hakka kiiremini jooksma. Seetõttu ka jooksjad ei kasuta lisaraskusi. Kiiremini jooksmiseks on vaja arendada teisi näitajaid kui need, millele lisaraskus mõjub.
Veidi kergem on joosta mõni aeg vahetult pärast seda, kui oled lisaraskustega jooksnud. Kuid see vahe kaob üsna kähku. Keha harjub uuesti jälle väiksema raskusega.
Kui siiski soovid raskusi kasutada, siis mina soovitan raskusvesti. Püsib ümber keha. Kindlasti ei soovita ma raskusi jala ümber toppida, see lõhub jalgu ja rikub jooksumustri täielikult. See, et neid müüakse on minu arvates paras lollus, veel suurem nende ostmine. Ehk tõesti paar kilomeetrit kannatab joosta.
Mina tegin omale kaks vesti vanadest politsei kuulivestidest, mis kanti maha. Lõikasin 5mm metall-lehest ribad sisse. Üks on 6kg, teine 9kg. Ja saan nii kombineerida 15kiloni.
Ei lange. Kui järsult toitumist muuta (drastiliselt vähendada), tekib kiire kaalulangus esmalt organismis vähenenud vee kogusest, teiseks on vähem energiat lihastes (1g sv seob 4g vett), kolmandaks on sooled tühjemad. Selle arvele võib kanda mitu kilo. Üldiselt on väga lihtne kaalu mitme kilo võrra kõigutada. Kasvõi nt. joostes paar tundi, kohe paar kilo kergem.
Õpi tunnetama oma kehakaalu seost oma enestundega, siis ei teki nii suurt stressi sellest, kui mõnel päeval kaal ei lange või lausa tõuseb, kui ometi tead, et ei ole rohkem söönud. Näiteks jääb kõht kinni või on mingil päeval vett kehas rohkem. Eriti naised kilkavad rõõmust kui kaal langeb 300 grammi ja langevad depressiooni kui tõuseb 400 grammi.
Pea oma dieedist kinni, kuid hakka harjutama end mõtte ja eluviisiga, et peadki elu lõpuni nii toituma. Sest see toit ja kogus, mis toob sind 100kg juures alla nt. 60kg peale on ilmselt 60kg juures kaalu hoidmise kogus juba. Ehk siis, endise toitumise juurde sa tagasi tulla ei saa kunagi.Ketogeense dieedi ebatervislikkuse väide põhineb puhtalt sellel, et ei ole tehtud pikaajalisi põhjalikke katseid täiskasvanutel. Laste puhul on seda tõsi, katsetatud ja dokumenteeritud seoses haiguste raviga. Ja laste puhul on saadud selgelt negatiivsed tulemused tervisele, sest lapse puhul on tegemist kasvava organismiga. Nende puhul on olnud ainevahetuse sellise muutmise mõju selgelt negatiivne ja konkreetne.
Täiskasvanute puhul aga ei ole pikaajalisi katseid läbi viidud. Nii et väide põhineb hetkel puhtalt sellel, et oma olemuselt ei ole tegemist päris loomuliku ainevahetuse reziimiga. Seda võib ju tuletada puhtalt sellest, milline on meid ümbritsev keskkond ja millest see koosneb. Nt. meie mao maht, seedesüsteem ja kättesaadava toidu energiatihedus on omavahel kooskõlas. Tänapäeva rasvumisepideemia tuleneb ju puhtalt sellest, et loomulikul kujul ei ole kunagi sellise kontsentratsiooniga toitu sellises koguses olnud kättesaadav. Maakeeli, inimene pole saanud eales iga päev laadida kõhtu täis tordiga. Samal ajal isegi kuskile ronimata.
Ehk siis, võib eeldada, et looduslikult oleme ikkagi suures osas kohanenud süsivesikuid sisaldavale toidule. Inuitid, kellele viidatakse, elasid edukalt verd ja liha süües kuid terviseandmed 70-80 aastastest on pehmelt öeldes üsna lünklikud. Kuid see on ju vanus milleni eeldatavasti soovid tervelt elada?Mis puutub isiklikku plaani, siis muutus asi otseselt ebatervislikuks sellest hetkest kui tahad samal ajal palju liikuda või on vaja teha rasket füüsilist tööd. Väga raske on hoida sellise dieediga üleval nt. lihasmassi ja samal ajal joosta maratoni. Isegi “normaalselt” söövatel profiratturitel läheb keha energiadefitsiidis lihaste kallale. Samal põhjusel ei ole ketogeensed dieedid ju väga levinud (pehmelt öeldes) kulturistide seas. Vt. siinsamas foorumites võistluseelseid pilte meie tippkulturistide söögilauast. Ma ei ole märganud, et seal oleks näiteks Ott Kiivikal vaid käntsakas liha 3x päevas.
Ilusa vormis keha saavutamine tervisliku toitumisega ja selle teaduslik alus? Seda ju väidad sina, küsides et kui lähed karmile ketogeensele dieedile (sest tunned, et praeguse tervisliku toitumisega seda ei saavuta) ja sealt tagasi tuled, et kas kaotad oma ilusa keha.
Selle peale mina ju ütlengi, et kahtlustan seda, et ehk on ootused liiga ebareaalsed? St. et pead ehk ilusaks seda, mida näed fitnessi võistlustel laval kuid soovid, et oleksid selline kogu aeg. Selline lavavorm ei ole aga ju funktsionaalselt optimaalsem – vt. näiteks tippsportlasi. Nende rasvaprotsent on seinast seina sõltuvalt alast. Sportlastel, kelle rasvaprotsent on väga madal, ei ole samas ka suurt lihasmassi.
Nii et teisest küljest, kui pead ilusa keha all silmas pigem vastupidavusalade esindajate välimust – sale keha, vähe rasva kuid ka mitte suurt lihasmassi siis ilmselt selline on küll saavutatav ka suht tavalise toiduga.
Ja lõpuks võid vaadata ka puhtalt taimetoitlasi, kes samal ajal palju end ei liiguta. Saad tulemuseks nii rasva kui ka lihaste puudumise.
Nii et sa pead ikka esmalt defineerima ilusa vormis keha enda jaoks.
Siis tuleb ikka üle lugema hakata. Minu pilt illustreeris seda, et võid end surnuks rabelda, kuid üsna lihtne on see kõik tagasi süüa. Nagu lugenud olen, siis isegi profiratturid pigem ei tarbi toidulisandeid ja söövad ka 5000-6000kcal kuluga päevadel putru ja võileibu. Ehk siis saavad oma energia kätte. Harrastajad seevastu lähevad juba 50km pealt pulbritele ja geelidele üle
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii et ka raske töö puhul, kui keskealisel mehel on laual midagi tahedamat kui vorstivõileib ja puder läheb kaaluga raskeks. Eriti kui õhtul teleka ees võetakse ette nt. pakk pähkleid ja õlu ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mida sa raske töö all mõtled? Kogu puhkuse aja kaevan kirkaga majale uut vundamenti, pildil on ühe päeva kirka ja labidaga möllamise tulemus. Lisaks rattaga maale ja tagasi, 32 km. Küsimus rasvapõletusest tekib sul ilmselt sellest, et ka raskema füüsilise töö puhul ei taha polster kaduda? Ma pakun, et siis ikkagi peaks toidulaua esmalt üle vaatama. Sest rasvapõletid ja rämpstoit on väga halb kombinatsioon.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Isegi väga raske füüsiline töö aga eriti lihasmassi kasvama ei pane, nii et lisandid on ka siin esialgu ülearused. Vaata ikka normaalse toidu poole esmalt.
Vihjeks – luumurru puhul piisab lahases jäsemele ca 3 nädalast, et toimuks korralik lihaste kärbumine …
Luba esmalt off-topic märkus. Su soov oma välimust muuta on arusaadav, kuid kirjelduste järgi oled nõus tooma oma tervise ohvriks oma välimusele (ketogeenne dieet ja kardio vähendamine). Ketogeenne dieet on üsna tõhus, kuid siiski organismile laastav. Selle jutlustajad võivad rääkida mida iganes, kuid aju ja närvisüsteemi toitumine ketoonkehadest on siiski looduse poolt loodud ellujäämis-, mitte normaalse funktsioneerimise mehhanism. Möönan aga, et toimib väga hästi keha välimuse muutmisel. Olen ise katsetanud ja tulemused on puhtalt rasvaprotsendi alandamise mõttes head.
Kardio vähendamine selle eesmärgiga, et jääks puhtalt aega rohkem vaid raskusi tõsta ei ole ka just tervisesõbralik.Ilmselt oled enda suhtes üsna nõudlik ja/või rahulolematu. Pea silmas seda, et olles kord juba jõudnud selliste vahenditega kehani millest unistad, ei ole sealt tagasipöördumist “tervisliku” toitumise juurde. Sest see tervislik toitumine, mis on kehale loomulikum toob ka keha jälle tagasi normaalsemasse olekusse (vt. kulturiste hooajaväliselt) ja see toob sind omakorda tagasi rahulolematusse olekusse. Ja siis algab üks nõiaring. Kulturistid saavad oma tunded rahuldatud võisteldes, sina aga tahaks ilmselt kogu elu olla võistlusvormis ….
Hakkasin mõtlema … kui autor rõhub puhtalt füüsikale (vee soojenemiseks vajalik energia hulk), siis lihtsam on ju istuda 10 kraadise veega vanni ja oodata seni, kuni vesi soojeneb 36 kraadini. Kui lasta vanni 50 liitrit 10 kraadist vett ja ajada see soojaks, siis peaks olema energiakulu 1300 kcal?
Päris tore sait, kui mõned väiksed iluvead välja arvata (nt. artikli tekst ei mahu ära). Kuid mõni hooga avatud artikkel tekitab küll mõtte, et “hmmm……..”
Näiteks “Kuluta päevas 2300 lisakalorit”. http://naisedtrenni.ee/tervis-ilu/kuluta-paevas-2300-lisakalorit/Esiteks teeb autor seal jämedaid vigu arutledes, kui eeldab, et keskmise inimese keskmine päev seisneb täiesti liikumatult teki all lebades (ehk kalorikulu on baasainevahetuse tasemel).
Ilmselt huvitab keskmist inimest ikkagi juba “normaalse” päevaga võrreldes kalorikulu suurendamine 2300kcal võrra.
Samas mõned soovitused on pehmelt öeldes veidrad: “Kui jood 4,5 liitrit külma vett päevas, kulutab organism uurimuste kohaselt 120 kcal kehatemperatuuri tõstmiseks normaalsele tasemele.”
Juua pool ämbrit külma vett päevas???Kurb on lugeda, kuidas ikka ja jälle on eesmärgiks ainult välised kehavormid. Oma keha on justkui pidev vaenlane ja trenni ainus eesmärk tundub olevat mõne inimese jaoks see, milline peeglis välja näha. Ja treeningud valitakse selle järgi, mis välist kuju vastavalt soovitule muudaks. Kui ühel hetkel hakkab tervis ka oluliseks muutuma võib juba hilja olla.
Kas jooksmine treenib mingil määral jalgu ja tuharaid? Loomulikult, kui võtta küsimust üldisena. See on ju ilmne, sest jalgadega ju joostaksegi. Kuid aiman, et soovitud tulemus on midagi muud.
Olin kunagi veredoonor, kuid siis nägi üks verevõtja mu sentimeetriseid veene ja meelitas afereesidoonoriks. Käin iga kuu nüüd. Ja isiklikult võin öelda, et aferees sobib paremini, kuna võetakse plasmat. Esimesel korral arvasin, et on juhus end järgmisel päeval ja terve nädal palju paremini tunda. Kuid nüüd on selge, et pigem just 2-7 päeval peale doonoriks olemist on nt. joosta tunduvalt kergem. Lähed nagu noor põder.
