JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis oleks lahendus? Kelle poole pöörduda? Spordiarst, kiropraktik?
Olen väga mures.
Perearst->selja röntgen, sellega suunamine ortopeedia arstide juurde (http://www.ortopeediaarstid.ee) või Spordimeditsiini sihtasutusse (www.sportmed.ee)->kiroprakti, kirurg, taastusravi, ravimid.
Võid ka otse minna, kuid kallim.
nonii,saingi negatiivset tagasisidet- trenn ei ole kaalu alandamiseks. No kle mis mõtet on mul ainult toitumisega seda asja teha, kui tulemuseks on lotendav nahk ja ribid,natuke peaks midagi veel nagu olema, lihas näiteks või millest ma valesti olen aru saanud? BAV peaks olema mul kuskil 1600 ja natuke peale kcal. Nii nagu enne sõin oli mul päevane söök umbes 900kcal, mida on ilmselgelt vähe. Pealegi tervislik kaalulangetamine tähendab ka trenni,mitte ainult toitumist.Minu miinuseks ongi kogenematus ja teadmatus, kuid hetkel üritangi seda viga parandada. Sõbranna käest küsisin trenni ja toitumiskava kohta, tema tellis need mingi aasta tagasi. Tema väitis mulle tõsimeeli,et kõik käib kella järgi- seega vabandan. Arvasin tõesti, et kella järgi käivad need asjad. Ma ei pinguta ninast verd välja,ei näe sellel suurt mõtet, sest olen näinud mida see inimestega teeb, käin ikka sp, et see teeb tuju paremaks kõvasti ja üldse pärast hea olla.
Ära saa valesti aru. Mu tagasiside ei olnud negatiivne. Püüdsin vaid selgitada, et treening ja kaalu kontrolli all hoidmine on kaks eri asja. Mis ei tähenda, et neid ei saa koos teha. Põhimõte on lihtsalt selles, et treeningule mõeldes on mõtet keskenduda enda füüsise arendamisele ja unustada spordisaalis kehakaal. Muul ajal aga tegelda oma keha korraliku ja tasakaalustatud toitmisega.
Mida kindlasti öelda võib on see, et BAVi tasemel ära kindlasti toitu. Ammugi on 900kcal ilmselgelt vähe ja lõpeb (kui tõesti proovid seda jätkata) meditsiinilise sekkumisega elustamise näol.
Iseasi, kust ja kuidas see BAV saadud on. Kahjuks annavad paljud nn. veebikalkulaatorid BAVi mõõtude ja kaalu järgi eeldades, et inimene on normaalses konditsioonis ehk rasvaprotsent on eeldatavalt meestel 9-20, naistel 20-30. Reaalsus on aga, et enamik mehi on rasvas, naistest kaks kolmandikku. Ja veelgi enam, tavaliselt kasutavad selliseid kalkulaatoreid inimesed, kellel see protsent veel kõrgem. Tulemus – selle alusel koostatud dieet ei mõju.
Sestap ma kasutangi kehakoostise monitori, isiklikult Omron BF510, kuid on ka teisi. Kõikvõimalikke muid, vaid läbi jalgade või läbi käte mõõtvaid seadmeid ma ei soovita. Ainult mööndusel, et teed mõõtmisi alati samas olukorras ja samal ajal.
Sellisest kaalust saan keharasva protsendi ja aktiivse massi ehk skeletilihaste massi. Edasi leian nüüd inimese “ideaalse” kehakaalu, sellise, mis tal oleks normaalse keharasva taseme juures. See on tavaliselt veidi ülekaalulistel naistel 4-5kg väiksem, ülekaalulistel ka 9-10kg väiksem kui tegelik kaal.
Kahjuks sellisest erinevusest piisab, et kõikvõimalikud veebikalkulaatorid annavad juba dieedi, mis enam tõesti ei mõju.
Saadud andmete järgi arvutan väikese miinusega kalorite koguse, ca -300kcal – juhul, kui inimene soovib ka trenni teha. Sellest allapoole minna treeniva inimese puhul rikub juba igasuguse treeningu.
Edasi leian vajaliku valgu ja rasvade kogused, süsivesikud ja panen nende alusel kokku nn. “kontrollmenüü” kättesaadavatest, rangelt kontrollitud kogustega asjadest, mille pakendi maht on teada. Nii saab tagada, et inimene ka reaalselt ettenähtud kogused ära sööb – ei rohkem ega vähem.
Ma nimetan seda kontrollmenüüks, sest tegelikult kukub selline menüü suhteliselt igav välja. Ja lõppeesmärk on tegelikult ikka see, et inimene hakkaks ise enda toitumist kontrollima ja läheks tasapisi üle mitmekesisemale toitumisele, nüüd juba loodetavasti paremini teades, millised kogused talle parajad on.
Pikk jutt. Kuid kõike seda saab saavutada ka ilma arvutusi ja mõõtmisi tegemata järgides kahte põhiprintsiipi:
1. Ära väida, et sööd niigi vähe. Kui kaal ei lange, sööd palju. Punkt. Vähenda koguseid.
2. Ära looda kiiretele tulemustele või imedieetidele. Korralik toitumine on eluviis, mitte ühekordne üritus.
Kui soovid rohkem infot, kirjuta mulle otse foorumi kaudu.
Tere.Kas rattasõit peale jalalihaste treenib ka veel mingeid teisi lihaseid? Endale tundub, et treeninks nagu selga ja kõhtu kah natuka aga kas ka mujalt?
Oleks veel ka selline küsimus, et miks rattaga sõites varbad tõmbavad pidevalt krampi? See ei ole selline tugev ja valus kramp, vaid nõrgem ja kõik varbad korraga.
Sõitmas püüan käia korra päevas, vahepeal iga päev ei jõua. Korraga sõidan u. 25 km, kõva tuule ja külma ilmaga poole sellest maast.
Tänud, kes viitsib vastata
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jalalaba “vajub” suuremal või vähemal määral alati pedaali vajutades “läbi”. Sestap kasutavad ratturid ka spetsiaalseid, kõvema tallaga jalanõusid.
Selja ja kõhu “treenimiseks” läheb aga enamasti siis, kui jalalihaste väsides hakkab keha kompenseerima teiste lihastega ka ja keha hakkab sadulas pendeldama. Rohkem või vähem. Või siis on ratta mõõdud sõitjale sobimatud.
Infoks veel nii palju,et 5a vahepeal ma ei teinud suurt midagi. Paluks nüüd targemate abi miks, kui palju ja mida. KAs mul on üldse mõtet seal jõusaalis käia kui midagi ei muutu (ei tahaks nagu ära eriti jätta,sest nagu üks päev vahele jääb olen kõigil hammastega kõri kallal,kes ette jäävad). Kui leidub mõni abivalmim inimene,kes soovib nõu ja jõuga aidata võib mulle postkasti kirjutada. Appi, motivatsioon hakkab kaduma. Minu vormi juures pole vast mõtet mingeid pulbreid ka sisse ajada. Kindlasti jäi midagi kirjutamata ka.Jõusaal ja üldse treening ei ole kehakaalu alandamiseks vaid oma füüsilise vormi eest hoolitsemiseks. Kehakaalu saad normi ainult toitumist korrigeerides. Trenn aitab siin vaid niivõrd, et võimaldab toituda mitmekesisemalt, sest selle võrra on energiakadu suurem. Samas pannes kogu lootuse kaalu alandamisel treeningule lõpeb see halval juhul ülekoormuse ja vigastustega, sest iga hinna eest püütakse iga päev trenni teha nii et veri ninast väljas.
Lihtsalt öeldes, kui su kaal ei lange, siis on toitu palju. Mitte mingit muud põhjust ei ole mõtet otsida. Võta vähemaks. Ma olen oma klientide puhul arvutanud eeldatava normi välja kasutades kehakoostise monitori ja sealt saadud aktiivse kehamassi järgi. Koostanud kontrollmenüü. Ja mitte ühegi kliendi puhul ei ole seejärel veel juhtunud seda, et kaal (st. rasvaprotsent) ei hakkaks langema. Isegi neil, kes ütlevad, et nad söövad ju nii vähe. Pärast on alati selgunud lihtne tõde, et ei olnudki nii vähe …
Lihtne küsimus — kas lülisamba vigastusi (või nende puudumist) suudetakse kindlaks teha tavalise röntgeniga või lüüakse ikkagi jäme kontrastainega süstal selgroogu?Taust: poolteist-kaks aastat tagasi, kui õigest tehnikast veel aimu polnud, tegin endale küki või tõmbega miskitmoodi haiget, igatahes alaselg hakkas sestpeale tihti valutama (isegi istudes ja lihtsalt natuke seistes). Ka tõmbega on praegu nii, et isegi pärast üldist seljasoojendust näruse 80 kg-ga soojendusseeriat tehes hakkab pärast tõmbamist alaselg teravalt valutama. Sama valu lööb välja ka kereringe tehes või ennast tahapoole painutades. Ei teagi, mis oleks õige strateegia, kas jätkata tõmmete, keretõstete jms tegemist lootuses, et alaselg muutub tugevamaks ja paraneb, või lülituda ümber näiteks ainult süvalihaste trennile.
Ei ühte ega teist. Röntgen kui kõvade kudede-pehmete kudede eristamist võimaldav vahend aitab diagnoosida ainult mõningaid võimalikke põhjusi. Selliseid, kus põhjuseks on nt. lülidevahelise ketta deformatsioonid, lülisamba moodustiste killunemised jms. Ja sellised, mis nähtavad püsttelje ümber. Sestap kasutatakse aga ka MRI-d, mis ei eelda süstla löömist selgroogu. Lisaks on ka terve rida muid vahendeid. Et aimu saada, kui keeruline teema on, vt. näiteks raamat “100 challenging back pain syndromes”
Sain endale lõpuks ratt ja tahaks sellega trenni tegema hakata. Soovin võhma juurde saada ja kaalu alandada.Korraks filosofeerisin enda ette teemal “võhma juurde ja kaalu maha jalgrattasõiduga”. Ühest küljest, kuna rattasõit on küllalt tehniline ala, püüdlevad sõitjad võimalikult ökonoomse tehnika juurde, et kogu võhma saaks tulemuseks vormistada. Ehk kiiremini kaugemale. Samas kui eesmärk on kaalu alandada, siis peaks justkui vastupidi, sadulas siia-sinna rabelema, küljelt küljele pendeldama jms. moel energiat raiskama nagu algajad ratturid teevad. Siiski vist kokkuvõttes on eelpoolnimetatud lingil kõik kehtiv ka lihtsalt rasvapõletaja jaoks. Pigem ikkagi korralik tehnika algusest peale.
eee.. oleneb ikka treeningu intensiivsusest, treenituse astmest ja inimesest enesest. Kui mina tund aega järjest teen intensiivset treeningut ja vahele lonksu ei võta, tõmbavad jalad krampi juba. Füüsiline vorm on väga hea
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Räägingi üldiselt võttes. Kui su treening ja tingimused on sellised, siis muidugi pead jooma. Ma räägin neist, keda võib tihti spordisaalides näha iga seeria vahepeal rüüpamas, kuigi vajadust pole.
Millised on head süvalihaste harjutused?ehk sobib: http://sportsmedicine.about.com/od/abdomin…1/a/NewCore.htm
Muidugi siis mitte. Aga nagu ma kirjeldusest loen välja, siis hommikusöök puudu, seejärel trenn, seejärel ei paista ka midagi tulevat …*Ta pole lihtsalt midagi muud kirjutanud, loogikale tuginedes julgen väita, et ta ikka sööb peale trenni! Seega sinu aju fail
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Õhtul sv-de sisse lahmimine enam ei loe, ükskõik kui pikalt lagunevaid. Sest öö jooksul on need suure tõenäosusega seeditud
*ja haihtunud õhku?!
ja üleliigne veresuhkur transformeerunud juba naha alla pekiks
*just sel põhjusel polegi mõtet end sv yle täita, kui varud on täis siis on täis ja kui täidad siis nad täituvad ja peale trenni täituvad eriti hästi! Magamine pole trenn nagu sa tead ja mida sa siis täidad jälle kui õhtul/peale trenni hommikul täitsid juba?!
… sealt aga seda enam kõigeks vajalikuks kätte ei saa …
* kas pean mõistma, et naha alt rasva kätte ei saa energiaks?(never ever)
Loe korra uuesti mu postitust. Ma ei ütle, et õhtul tarbitud süsivesikud on haihtunud õhku. Ei. Küll aga ladustatakse üleliigne, st. teatud aja jooksul mitte põletamiseks minev kogus rasvkudedesse rasvana.
Ei, sa saad valesti aru, st. ei lugenud läbi mu postitust. Naha alt saab rasva loomulikult energiaks kätte. Kuid see energia, mis kord juba rasvaks on töödeldud, ei sobi enam paljudele organismi osadele. Näiteks aju ja närvid. Lihastele jah.
Jämedalt on nii, et üleliigsed süsivesikud siirduvad kergelt rasvadeks naha alla, kuid naha alt nende kätte saamiseks pead sa võtma jämedalt pool naha alt, pool aga süsivesikutena uuesti juurde sööma. Ehk, 1000kcal toiduna naha alla söödu kätte saamiseks pead sa uuesti juurde panema 1000kcal toidust saadud süsivesikuid. Parem siis mitte neid õhtul naha alla süüa.
Miks keha ei anna rasva sama kergelt ära kui seda ladestab. Esiteks ülalnimetatud põhjus, teiseks see, et keha kaitseb oma varusid. Kui keha lubaks olla seni söömata kuni naha alt on viimane rasv kadunud – kui see kõik oleks sama pööratavalt energiaks kasutatav, siis paneks näljatunne uuesti “jahile” minema alles siis, kui paak on täiesti tühi. Ja kui nüüd saaki kätte ei saa, kukuksid kokku.
Luesin ise ka hiljuti artikkelt selle kohta , et juues päevas 5L jahedat vett aitad kaasa rasvapõletusele.Kaasa aitamine seisnes artikli sõnul vee organismis soendamise ja selle läbilaskmises.Artiklis oli ka juttu sellest , et rasva põletamisele aitab ka kaasa külmemas temperatuuris aeroobne tegevus – kuna keha kulutab energiat kehatemperatuuri hoidmisele .Selle paarikümne kilokalori tõttu ei ole ju mõtet muuta keha boileriks? Kui emeriitprofessor Tiiu Olmi nimi ütleb kellelegi midagi, siis näiteks tema on selle seltskonna esindaja, kes on seisukohal et juua tuleb tavatingimustes vastavalt janule. St. ei tema ega mina väida, et vett ei pea tarbima. Vastupidi, juba paariprotsendine vedeliku taseme vähenemine kehas mõjub väga tugevalt kehalisele sooritusvõimele. Küll aga levib jälle pigem seisukoht, et mingeid absoluutseid numbreid kogusena ega isegi ml/kg kohta ei saa ega tohi üks pädev treener ega arst anda. Jah, kui võtta seltskond inimesi, panna kirja nende tarbitavad vedelikukogused ja jagada-liita-lahutada siis saab statistiliselt mingi keskväärtuse. Kuid seda ei ole õige tagasi korrutades anda ükskõik kellele jälle absoluutse tõena.
Selleks on inimeste ainevahetus, dieet ja vedelikuvajadus piisavalt erinevad. Kui kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente, siis on leitud, et summa summarum on optimaalseim toetuda oma janutundele – üllatus-üllatus!
Samuti on jällegi pöördumas seisukoht, et trenni ajal tuleks ka pidevalt pudeli juurde juua. Keskmiselt tund aega on veel treening, kus mingit vedelikku trenni ajal üldiselt vaja pole. Sealt edasi aga küll.
Tahaks teada, millest sellised järeldused ?Need ei ole järeldused. Need on hetkel teadaolevad ja laiemalt meditsiiniringkondades aktsepteeritud seisukohad.
http://chemistry.about.com/cs/5/f/blwaterintox.htm
http://www.drbenkim.com/drink-too-much-water-dangerous.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Water_intoxication
ja nii nõrkemiseni. Vt. Google search “drinking too much water” ja saad 21 miljonit linki ….
Aga kui sv varud on juba kehas täis…Muidugi siis mitte. Aga nagu ma kirjeldusest loen välja, siis hommikusöök puudu, seejärel trenn, seejärel ei paista ka midagi tulevat …
Õhtul sv-de sisse lahmimine enam ei loe, ükskõik kui pikalt lagunevaid. Sest öö jooksul on need suure tõenäosusega seeditud ja üleliigne veresuhkur transformeerunud juba naha alla pekiks … sealt aga seda enam kõigeks vajalikuks kätte ei saa …
Tere,Tahaksin küsida kas vastab tõele, et umbes 1 gallon (~3,7 liitrit) vett tuleks päevas ikka ära juua, kui on tahtmine
rasva põletada?
Ei vasta. Kui jood rohkem kui vajadus, saad tulemuseks:
1. Neerude ülekoormuse
2. Võimalik mineraalainete puudus
3. Ajuturse, enne seda peavalud.
Kõik soovitused, kus antakse vee koguseid ilma arvesse võtmata isiku ainevahetust, kliimatingimusi, tööreziimi, toitumist jne. on pehmelt öeldes ebaõiged.
Tänapäeval on pigem seisukoht, et organismi enese janutunne on võimalikke komplikatsioone arvestades parim, mida kasutada. Välja arvatud ekstreemsed situatsioonid, kus janutunne liiga maha jääb.
Jah, on tõsi, et vee joomine, eriti külma vee joomine suurendab energia kulutamist. Kuid selle mõttega vett sisse lahmida ei ole kindlasti hea idee.
junga… Soovitas hommikul sv rikast toitu, sest see parim, miks?Põhjused on lihtsad:
1. Lihas suudab tarbida keharasvadest saadud energiat. Närvid ja aju mitte. Nende jaoks on vaja süsivesikutest toodetud energiat. Kui hommikusööki pole + trenn hommikul + seejärel esimene söök lõunal (eeldatavasti), on närvisüsteem ja aju suht nukras seisus.
2. Muidugi saab valkudest ka toota energiat ja toodetaksegi sel juhul. Kuid valkude kulutamine energia saamiseks on puhtrahaliselt kallim + nõuab maksalt rohkem tööd. Milleks, kui saab lihtsamalt?
Mis muidugi ei tähenda, et hommikusöök oleks valguvaba. Hommikusöök peaks tagama süsivesikute katte lõunani. Millest ei järeldu, et hommikusöök on valgu- või rasvavaba. Ilmselt olekski raske juba päevast valgu- ja rasvanormi täita, kui jätta nende laadimine vaid õhtuks.
Mis on teemaalgataja eesmärk oma keha suhtes? Sellele te pole mõelnud susivesikute soovitajad?Ilus oleks ju küll, kui keha annaks käsitleda kui mingit kotti, mis võtab täpselt selle kuju mis sinna sisse panna. Paned kandilise kasti, läheb kott kandiliseks. Paned ümmarguse kera, läheb ümmarguseks. Paned valku, kasvab lihas ilma rasvata, paned rasva, läheb ümaraks. Kahjuks on vaja kõiki toitaineid, sh. süsivesikuid, rasvu, valke ja neid ei ole võimalik üksteisega täielikult asendada.
Hommikul mitte söömine, selle otsa trenn ja siis lõunani kannatamine on ilmselt hullemaid, mida üldse teha saab.
Hommikul kõrgelt kontsentreeritud valku sisse ajada – parem kui eelmine variant kuid sel juhul peab osa valku lammutama ikkagi energiaks.
Hommikul võileibade söömine – juba parem, kui kõik toitained tasakaalus. Kui organism sel kellaajal ka valmis selleks – väga hea. Kui ei ole, nagu antud situatsioonis, siis parem ilmselt alustada vähem šokeeriva toiduportsu ette andmisest kehale.
