JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Otse vastupidi, suurem osa kulturiste ajabki ennast üles mittefunktsionaalse ja sportlase jaoks suhteliselt kasutu sarkoplasmaatilise hüpertroofia arvelt. Funktsionaalne hüpertroofia ongi müofibrillide suurenemise ja arvukuse kasvamise arvelt tulenev hüpertroofia.
Sarkoplasmaatiline hüpertroofia on üks võimalikke looduslikke reaktsioone teatud omadustega koormusele. Looduse poolt ei ole olemas kahjulikke või kasutuid reaktsioone. Lihas reageerib vastavalt koormuse iseloomule optimaalsemat saavutusvõimet tagava kohanemisega. Üks neist on sarkoplasmaatiline hüpertroofia. Juhul, kui spordiala spetsiifika eeldab, siis tulebki vajadusel saavutada treenitus just sel viisil.
1. Kui te olete oma lihasmassi ainult sarkoplasma mahu arvelt üles löönud, siis selliselt kasvatatud mass püsib väga vähe aega. Oluliselt vähem, kui müofibrillaarse hüpertroofiaga saavutatud mass.2. Oleks rumal treenida ainult pika seeria ja kerge raskusega, jättes müofibrillaarse hüpertroofia potentsiaali täiesti kasutamata. Ka kulturistile on kasulikud nii sarkoplasmaatiline kui müofibrillarne hüpertroofia.
2. Kui te tegutsete vähegi ka mõnel spordialal, siis ainult sellise pika ajalise seeria pealt ja sarkoplasma mahu arvelt kasvatatud mass on teile ainult kahjuks. See on teile ainult liigseks koormaks, kusjuures sooritusvõimele ei anna see midagi, teeb isegi suurt kahju. Võtke raske kükk ja tõmme kavast välja, tehke pikki kaheminutitlisi seeriaid ja te näete, kuid kiirus, plahvatus ja hüpe kaovad.
Päris nii must-valge asi ei ole. Fitness.ee on muidugi üldiselt kulturismi ja jõualade poole “kaldu”. Kuid lihas ei kasvata sarkplasmat mitte sugugi asjatult ja sarkoplasmaatiline kasv ei ole sugugi halb. Muidugi, kulturism on üks väheseid alasid, kus on primaarne mittefunktsionaalse lihasmassi kasvatamine – st. ei ole mõeldud omakorda mingi kompleksse liigutusvõimekuse või tehnika arendamiseks. Sestap on ilmselt kulturistide poolt tõesti eelistatud müofibrillaarne hüpertroofia.
Samas, on olemas alasid, kus on oluline jõuvastupidavus ja seda toetav toitaineid rikkalikult mahutav lihas. Ehk, lihas reageerib keskkonna vajadustele (treening). Kõik sõltub sellest, mis on eesmärk.
Minu jaoks oligi kõige huvitavam tulemus sealt see, et lihasmassi kasvuga koos säilis või paranes lihase oksüdatiivne energia kasutamise võime.
Avan teadusuudiste portaali Novaator ja mis ma näen — teadlased on kindlaks teinud, et kulturistid on aastakümneid treeninud täiesti valesti! Ott peaks nüüd kähku uued kavad treima, kus on vähem rõhku raskel kükil ja jõutõmbel ning rohkem roosadel hantlitel.—
Kanadas asuva McMasteri ülikooli teadlased on otsustanud kuulutada müüdiks treeningmetoodika, mida kulturistid lihasmassi kasvatamiseks kasutavad.
Nimelt väidavad kraadiõppur Nicholas Burd ja tema juhendaja Stuart Phillips, et lihaste kasvu soodustavad kõige paremini kergete raskustega tehtavad jõuharjutused, mida on võimalik sooritada mitukümmend korda, kirjutas Physorg.
Novaator on ajakirjandus. Ajakirjanikel ei ole aega palju süveneda.
Uuring ise: http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%…al.pone.0012033
Kui see uuring tähelepanelikult läbi lugeda, ka sisu ja vaadata graafikuid, lugeda lõppanalüüsi, siis tegelikult ei öelda üldsegi seda, mida sensatsioonijanus reporter väidab (veidi teid irriteerides). Uuringu sisu kokku võttes aga sensatsiooni niiväga pole – nad ütlevad, et:
1. Väiksemate raskustega suutlikkuseni tehtavad jõuharjutused võivad olla lihaste kasvatamisel SAMA efektiivsed kui suurte raskustega. NB! Just see viimane on oluline. Nimelt kasutati katses 90% maksimumist, millega sunniti katseisikuid tegema kordusi KIIRES tempos (1sek üles, 1sek alla). Sestap jõuti teha vaid 5 kordust, lihast mõjutati 16 sekundit. Versus 30% puhul 46 sekundit. Mõelge, millises tempos aga kulturistid teevad? Ehk – 30% raskusega MAHUKAS treening võib olla lihase kasvu seisukohalt sama efektiivne – kuid vaadake, millega võrreldes! Ehk, ei võrreldud omavahel klassikalist hüpertroofiakorduste arvu (8-12).
2. Mõõdeti lihaste valgusünteesi näitajaid. Kuid ei mõõdetud reaalset lihasmassi juurdekasvu, mis ei olnudki katse eesmärk. Nii et reaalselt sentimeetreid keegi ei mõõtnud.
3. Tulemus võib olla oluline näiteks vanemate inimeste ja algajate treenimisel, kus suuri raskusi on ohtlik kasutada.
4. 30% metoodikat EI võrreldud klassikalise kulturismitreeninguga, kus korduste arv on 8-12, mõjutamise aeg on samuti 46 sek.
Tere,Kui kaua peaks algajate kava järgima? Millised on need märgid, mis näitavad, et nüüd oleks aeg kava poolitada?
Kas esimene kord jõusaalis ongi selline katse-eksitus-meetodil põhinev? Ei tea ju milliste raskustega jõuan teha 3×15…alguses siis teen täiesti umbes kuni jõun maksimaalse raskuseni, millega olen võimeline tegema 3×15? Ja kas siis edaspidi kui raskused pinget enam ei paku, siis tõstan raskuseid ja korduste arvu jätan samaks (kui eesmärgiks pole lihase kasvatamine)?
1. Algajate kavalt minnakse üle sedamööda, kuidas on soov/tahtmine mahtu kasvatada. Ja treening jagatakse siis lihasgruppide vahel ära seetõttu, et üks treening ei veniks mahu kasvamise tõttu tundidepikkuseks. Juhul, kui aga ei ole plaan treeningute mahtu väga suureks ajada siis võibki jääda igavesti algajate kava juurde. Midagi halba selles pole. Muidugi, teine eeldus üle minekul on, et keha tõesti on võimeline suuremat koormust juba taluma.
2. Üldiselt jah. Edasijõudnud määravad treeningtsüklite vahel uusi raskuste tasemeid ühekordse maksimumi abil, kuid algajate puhul ei anna see oluliselt paremat pilti (tehnika puudulik jms.) kui ise endale teie poolt näidatud viisil sobivad raskused leida.
Oioi, naisterahval seda 27-28% ma väga ei usu… paljuvõitu ikka.Ma räägingi piirist, kus hakkab midagi ilmuma. Mitte aga sellest, kus mees näeb välja juba nagu solaariumi reklaamkeha. 27% on ülemine piir naistel, kus kõhulihase jooned hakkavad välja tulema. Meestel 9-11 juures. Kuid sealt on võistlusvormini omakorda pikk maa minna.
Teen küll kõvasti trenni, aga kõhulihast millegipärast eriti ei näe. Lihas on tegleikult ka päris tugev. Mis muud kui asi on toitumises.Soovin teada saada mis rasva % ja mis kaalu juures üldse kõhulihas nähtavale saab tulla? Kas selle kohta on mingit head valemit ise arvutamiseks (vanus/pikkus/kaal -u järgi)?
Nii arvutaksin välja kaalu eesmärgi ja siis … dieeti pidama, ega muud varianti vist pole.
Sõltub, kuhu rasv geneetiliselt koguneb. Kui kõhu peale esimesena, siis kaob sealt ka viimasena. Kuid üldiselt meestel 9-10% juures hakkab midagi tulema. Naistel 27-28% juures. Mina pean nt. 8%-ni võtma, et asi enam-vähem oleks, naisel aga on juba kõik 27% juures näha, sest põhiline rasvadepoo puusadel ja reitel.
Eriti lihane snäkk
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult ei ole siin mitte midagi valet. Nii ongi. Asi lihtsalt selles, et vastavalt reeglitele mõõdetakse sisse pandud toore liha kogust grammides, tehakse toode ja seejärel mõõdetakse väljatulnud toote kaal grammides. Ja siis leitakse protsendid. Kui nüüd osa vett toote tegemise käigus välja aetakse, siis saadaksegi sellised tulemused, kus üksikute summa on suurem kui tervik. Aga nii see vastavalt reeglitele käib – toote paki peal peab olema märgitud algainete suhe lõpptoodangusse.
Olevat olnud ka pikem periood, kus ta sõi ~1600 cal ja sõitis 20 km ratast päevas (intensiivses tempos). Ainevahetusele see ei mõjunud — kaal seisis samamoodi paigal. Veri on korras, kilpnääre on korras jne, lihtsalt üliaeglane ainevahetus. Kalorite korrektses arvutamises ma ei kahtle, ta loeb köögikaaluga gramme ja sv/v/r väga punktuaalselt.Selles vastavalt uurimustele asi ongi, et mõnda asja ei pandagi üldse kaalu peale. Ja seda, et ei panda isegi ei tajuta. Ülejäänud asjad loetakse punktuaalselt ja sellest tekibki ekslik järeldus, et kõik käib kaalu pealt üle. Ehk, kaalub täpselt -> järelikult kaalub kõike. Siin on aga loogikaviga. Üks ei järeldu teisest nagu selgus.
Muidugi on mingi tõenäosus, et ta tõesti kaalub kõike täpselt. Samas peab siiski arvestama faktiga, et leidub inimesi, kes ei kaalu kõike.
Üliaeglane ainevahetus samas ei seleta seda, et inimene suudaks 20km ratast pikka aega intensiivses tempos sõita 1600kcal-iga. Kehtivad lihtsad füüsikareeglid võimsuse ja töömahu suhtes. Lihased peavad konkreetse massiga ratta edasi viimiseks konkreetse kiirusega tegema konkreetsel hulgal tööd, milleks kulub konkreetsel hulgal ATP-d. Jah, mõnel inimesel on liikumine ökonoomsem, mõnel on kergem ratas.
Ja tõesti, nagu siin mitmed soovitanud on – kui selline ainevahetus vastab tõele, siis on ta ju teretulnud mõnda rattatiimi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Plaanis on hoida üks ööpäev. Hetkel on möödunud 7h38min kaloraazi näit on 2309kcalori pealPulss on madalate näitajate puhul tõesti ebaadekvaatne, kui ei ole a) kella sisestatud täpseid näitajaid hapnikutarbimise kohta, min. pulssi, max pulssi JA
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kell on mõeldud ka madalate pulsside puhul midagi näitama. Kahtlen b-s, sest madalate pulsside puhul on suur osakaal kõikvõimalikel muudel põhjustel, miks pulss korraks muutub. Eriti treenitud inimesel. Läheb blondiin mööda, pulss tõuseb. Treenitud tervel mehel eriti kiirelt. Karjud kellegi peale, jälle tõuseb – kas ka energiakulu? Kui aga min pulss on täpselt määramata, on olukord veel hullem.
Siiski, äkki ongi olemas kellad, mis ka madalate pulsside juures annavad täpseid tulemusi?
HeiPaluks natuke abi.
On üks (täiskasvanud) neiu, 168/59, kes tahab veel paar-kolm kilo rasva arvelt alla võtta. Selleks otstarbeks läks ta ketogeensele dieedile, s.t süsivesikuid alla 20g päevas, ülejäänust 2/3 rasv ja 1/3 valk. Tema baasainevahetus (BAV/BMR) on ~1300 cal päevas ja kaalu hoidmise norm ~1600 cal päevas — aga et alla võtta, pidi ta juba dieedi alguses sööma väga BAV lähedaselt, mis tähendab põhimõtteliselt 100-grammiseid lõunasööke.
Esimene nädal asi toimis, kaal langes selle nimetatud numbrini, aga siis jäi kaal seisma või isegi hakkas natuke tõusma. Kogu aeg on kõht tühi, totaalne lihasnõrkus jne. Ketostix samas näitab, et ketoos toimib ja rasv *nagu* peaks põlema — aga miks kaal seda ei väljenda, ei tea.
Igatahes kuna nädalaid midagi ei toimu, siis tema arvates paistab olevat ainus võimalus süüa alla baasainevahetuse normi, s.t 1200 cal ringis, võib-olla isegi 1100. Paluks asjatundjatelt kommentaare või nõu, sest mulle endale tundub alla BAV söömine ohtlik, aga kui tõesti inimesel on super-üli-aeglane ainevahetus, mis siis üle jääb…? Ahjah, sporti ta ei tee, v.a natuke kõndimist stiilis poeskäik vms.
Tegu on äärmusliku dieediga. Enne kui üldse alustada, lugege väga tähelepanelikult läbi ühe kodaniku kirjutis, kes selle ise teaduslikust huvist kaks korda läbi teinud: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2
Olen sellest ise ka kirjutanud mujal kokkuvõttena:
Tegemist on nn. ketogeense dieediga, kus keha sunnitakse järsult vahetama oma energiaallikat ja kasutama peamiselt keharasva. See fenomen on tegelikult tuntud ja dokumenteeritud juba ammu, isegi terved rahvad on elanud sellistes oludes (inuiidid). Paleoliitikumis toimus aga kogu elu tingimustes, kus pika aja jooksul sai toituda vaid lihast ja rasvast. Ehk, dieedist lülitatakse välja praktiliselt süsivesikud. Mõned versioonid on tuntud ka Atkinsi dieedina. Iseenesest (selle originaalkujul, mitte paljud tänapäevased versioonid) ei ole selles dieedis midagi ohtlikku, küll on aga mitmed interpreteerijad unustanud või ignoreerinud sellise dieedi mõningaid olulisi aspekte:
— dieeti sisenemine kestab vähemalt 3-4 nädalat. Sellel ajal vähimgi süsivesikutega “patustamine” rikub kõik. Veel enam, just siit on saadud väga negatiivsed ja äärmuslikud mõjud tervisele.
— dieedil olles tuleb tagada piisav mineraalainete, eriti kaaliumi ja naatriumi olemasolu toidus. Seda rikkudes on tulemuseks kiired ja drastilised terviserikked. Inuiidid jõid selleks ohtralt põdraverd, edukad katsetajad sõid mineraalaineid pulbritena.
— dieedil olles ei ole (erinevalt mõnedest allikatest) vaja vältida füüsilist tööd. Mööndusena – spordialad, mis nõuavad vältimatult lihastes glükogeenivarusid, nt. jõualad, sprint.
— põhjalikult on uurimata dieedi mõju organismi muudele elundkondadele, eriti nt. luud-liigesed. Eelajalooliselt seda probleemi ei esinenud, elu lõppes enamasti enne kui vanadus saabus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja kui selline dieet panna “tänapäevastesse” numbritesse, saab väga huvitava, kuid samas kokkulangeva tulemuse: päeva toit on 2 sõrmejämedust viilu pekist soolaliha. Lisaks ohtralt mineraalaineid või loomaverd.
Palun ärge soovitage sellise dieedi puhul mingeid SV-sid, vastavalt artiklile lõpeb see fataalselt.
Te ise saate ka aru ju, et läbi alkoholi sureb meeletu hulk inimesi aga ikka vaidlete. Üks asi on see, et inimene joob ise ennast surnuks, teine asi on see mida ta teistele inimestele põhjustab – lõhutud abielud, teiste surnuks sõitmine, mõrvad, röövid jne. Tervikuna on see ühiskonnale meeletu kaos võrreldes muude keelatud pahedega. Ma ei õigusta siin keelatud ainete tarbimist vaid selgitan mastaabide vahet mida põhjustab üks või teine pahe.Samas, kas alkoholi ja steroidide tarbmimise võrdlemine puhtalt selle mingil hetkel fataalse väljundi alusel ei ole pisut meelevaldne? Põhjused alkoholi ja steroidide tarbimiseks on ju väga erinevad. Väga vähe on isegi paadunud alkohoolikuid, kes selle üle uhked on ja püsiv alkoholijoove ei ole ka midagi, mida pideva seisundina keegi eesmärgiks seaks.
Tugeva füüsilise “põhjaga” alkoholi tarbija tervis suudab vastu panna isegi väga ekstreemsetele kogustele ja sagedustele. Steroidide tarbimisega rikutakse ära aga see põhi ise. Ja mille nimel? Alkohol ja steroidid oleks ehk selles kontekstis võrreldavad kui sotsiaalne vahend. Tuled kokku, joote. Miks mitte. Vaevalt, et ükski 12-16 aastane nooruk väga kadestaks, nähes lääbakil seltskonda kaine pilguga. Jah, eks ise ka vahel joob mõnikord oma sõpradega. Lakku täis ja ropsivaid kodanikke ei pane keegi kaanepildile. Kuid 12-16 aastase nooruki jaoks on steroidide abil kolm trepiastet korraga üles astunu ikka väga suur ahvatlus. Eriti, kui endal veel isegi looduse poolt antud testosterooni vähe.
Nii et minu arvates on siin ikka tohutu kvalitatiivne erinevus.
Kõigile kellel on huvi hakata selle alaga tegelema.Võtke ühendust Martiniga või minuga maili teel athletic@fitness.ee
Kas sinna athletic@fitness.ee peale saadetud emailid ka läbi tulevad? Saatsin, kuid vaikus.
oh, aitäh, jrx
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
pigem suvaloen kaloreid, st mingi nihe võib sees olla sellest, et ma ei tea kõikide asjade täpseid koguseid, aga viga ei ole kindlasti ainult allapoole ning ilmselt mitte nii suur, et tegeliku 1500 asemel saan 1000.
päris hea hirmutamistaktika teil siin käimas
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga aitäh, olen selle probleemi enda jaoks enam-vähem ära lahendanud.
Uurimused näitavad, et leidub inimesi, kes isegi kaal käes ei suuda kirja panna kõiki asju, mida nad päevas söövad. Tegemist täiesti reaalse ja mingil hetkel toitumisteadlasi üllatanud asjaoluga.
Küll aga ei ole teada ühtki tõsiseltvõetavat fakti inimesest, kes elaks pikka aega alla reaalse BAVi energiat saades. St. ei ole teada inimest, keda ei saaks surnuks näljutada. Seega, kui püsid hea tervise juures alla oma reaalse BAVi, siis ilmselt on mõni asi kahe silma vahele jäänud. Piisab juba 200-300kcal erinevusest.
Kui võtta puhtalt selle loogika järgi:
1. sport ja tervislik liikumine on kaks täiesti erinevat asja. Sport on reeglitele allutatud, üht kindlat funktsiooni või funktsioonide hulka äärmuseni arendav, kus põhivõtteks on arendada maksimumini kindel kitsas geneetiline vms. eelis. Tervislik liikumine keskendub aga keha harmoonilisele arendamisele, kus eesmärk on vastupidine – järele aidata mahajäänud osi, tagada keha ühtlane ja pikaajaline areng ja kõrge saavutusvõime hoidmine.
2. Seega, kui sport, siis on steroidide näol tegemist puhtalt ebaausa eelisega, kus võistlevad omavahel juba keemikud, mitte inimesed
3. Seega, kui liikumine, enese arendamine, siis on steroidide näol tegemist selle mõttele – harmoonia, elu pikaajalisus, täisväärtuslikkus vastuolus oleva asjaga.
1. Kuidas arendada jooksmist(mitte võhma), Kiirust!!!!!!! (sääred??????Millist kiirust????? Võimalik on arendada:
1. Aeroobse läve kiirust (millise kiirusega saad joosta et pulss tiksuks 130-140 peal) (maraton)
2. Anaeroobse läve kiirust (millise kiirusega saad joosta, et pulss püsiks alla 170) (keskmaajooks)
3. Laktaatne ja alaktaatne kiirus (400m, 800m)
4. Alaktaatne kiirus (400m, 100m, sprint)
5. Lähtekiirendus
Ma ei targuta, kuid erinevate distantside kiirelt läbimiseks on treeningmetoodikad täiesti erinevad. Seega ei saa keegi sulle anda ühest soovitust “kiiruse” arendamiseks.
