JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
No aga saates kaalust alla sõid kõik eluvähe ning tegid trenni seal ja kaal langes .
Selliste kaalusaadete süüdimatu lollus läheneb juba kuritegelikule. Ja saate tegelik mõte ei ole üldse kaaluprobleem vaid üks järjekordne võimalus telekanalil raha teha. Sest kellegi üle irvitada on parim.
Ma olen väga verine selliste saadete vastu ka seetõttu, et need saated tsementeerivad seost trennist ja kaalu alandamisest. Mõtle endast koosnevast kahest osast – sinu ilus keha ja selle peal asuvad seda peitvad rasvavarud. Selle kihi all oleme kõik ühtemoodi ilusad (tegelikult ka, keskmise inimese lihaste ja luude massid sama pikkuse juures erinevad väga vähe).
Mida noorem oled, seda suuremad võimalused on sul kulutada kogu liigne energia end treenides. Sul peab olema vaid kannatust ja näiteks aasta pärast oled palju paremas vormis, põletad kaloreid nagu ahi ja märkamatult on kadunud ka naha alt liigne rasv. Või valides vaid näljadieedi, oled aasta pärast kaotanud koos rasvadega mitu kilo aktiivset lihasmassi, tühjendanud oma skeleti mineraalainete varudest ja viinud kogu keha tiksuma võimalikult madalatele pööretele. Ja mida vanemaks saad, seda halvem lähtekoht on sul eluks, mis saabub 50-nendatest ja millele mitte keegi alla 30 mõelda ei taha.
Nii et pigem soovitaks mina varuda veidi tahtejõudu, elada päevhaaval end korralikult treenides ja hoida toitumine kontrolli all. Iga päev. Ja aasta pärast märkad, et su unistus on täitunud.
Ise mõtlesin selle menüü välja, arvasin ,et mida vähem sööd seda parem ja kui süüa siis tervislikult, mul on vist tõesti söömine paigast ära. Sooviksin teada mida võib süüa trenni tegev inimene ning kuidas oleks võimalik kaalust ka alla saada. Aitäh!
Aktiivselt trenni tehes on sinu päevane energia vajadus ca 2200kcal. Kui soovid alla võtta, siis lahuta sellest max 300kcal, muidu saad näljadieedi. Edasi mine http://www.toitumine.ee/ ja loe läbi, mida tähendab toitupüramiid – kohe avalehel. Sirvi seda lehte veel veidi ja sa suudad endale asjaliku menüü paika panna.
Ja lõpuks – unusta ära trenn kaalu alandamiseks. Trenn on sinu keha arendamiseks ja vormis hoidmiseks, toitumine on su nahaaluse rasvavaru kontrolli all hoidmiseks. Ilmselt kirjeldatud menüüga tiksud vaevu-vaevu seal masina peal ja trenniks seda nimetada eriti ei saa. Sinu vanuses peaks olema trenni eesmärk ehitada endale võimalikult hea füüsiline pagas vanaduspäevadeks. See aga tähendab trennis korralikku pingutust. Mis omakorda tähendab kõike muud kui näljutamist.
Jõudu!
Kuidas saada valgusünteesi tõhusamaks, kiiremaks , et lihaskasv oleks võimalikult suur ? Mis vitamiine ? http://www.stronger.ee/est/tooted/vitamiin…ss-daily-multi/ , kas see toode sisaldab piisavalt vitamiine ?Suured tänud !
Raul
Valgusüntees lihaste kasvu mõttes sõltub suurel määral geneetilisest baasist, millest omakorda sõltuvad hormonaalne süsteem (nt. testosterooni tootmine), seedimine (võime tõhusalt lõhustada toitu ja omastada valke) ja keha reaktsioon treeningule. Mingit lihtsat ja universaalset viisi paari tableti (khm…) abil lihaskasvu mõjutada ei eksisteeri. Kui sa vähegi legaalselt ja tervisele ohutult soovid oma lihast kasvatada, pööra tähelepanu kõigile kolmele, ehk anna enda kehale võimalus ja põhjus neid lihaseid kasvatada. Korralik, tasakaalustatud ja sinu geneetilisele tüübile sobiv toit ja optimaalselt mõjuv suur koormus ning piisav puhkus. Sa võid süüa peoga vitamiine, kuid kui treeningu maht on väike, ei ole kehal mingit põhjust neid lihaseid kasvatada. Ja vastupidi samuti.
Tere!Tahaksin teada kuidas oma painduvust (just alakeha) parandada, jalajöökide ja asjade jaoks. Üldisele tuleb kasuks ju ka igal füüsilisel alal. Kas on vahet tavalisel venitamisel või on ka palju efektiivsemaid harjutus? Oleksin väga tänulik kui keegi oskaks aidata.
Tänud.
Jalalöökide jaoks aitavadki venitust teha jalalöögid ehk dünaamiline venitamine. Korralik soojendus ja siis muudkui lööma. Liigselt ja ainult staatilisi venitusi tehes, eriti vanemas eas (üle 20) saad lõpuks pigem asja, mida arstid nimetavad “loksuvad liigesed”, sest sidekoed hakkavad järjest enam läbi kasvama armeerivate kiududega.
Kogu siin olev diskussioon on risti ja põiki läbi mõeldud lehel http://www.nononsenseselfdefense.com/, kus asjast räägivad endised tänavakaklejad ja kriminogeensete keskkondade politseinikud. Seal jätkub lugemist ja mõtisklemist päevadeks. Muuhulgas on seal ka eraldi artikkel teemsl Krav Maga kui “ülim enesekaitsetehnika”. Kuid üldiselt võib seisukohad kokku võtta (kes ei viitsi kõike läbi närida):
Enesekaitse ja võitlus on täiesti erinevad asjad. Ja mitte põhjusel, et üks tehnika oleks parem või halvem kui teine. Muuhulgas, mida vabamaks lasta reeglid, seda ühesugusemaks muutuvad ka võitlused erinevate stiilide esindajate vahel kuni lõpuks lastakse käiku kõik mis kätte juhtub ja kõik taandub üheks ühtlaseks madistamiseks.
Vastase löömine on vaid üks kuuest võimalikust paljaste kätega mõjutamise viisist. Tõelisi enesekaitsesüsteeme ei ehitata kunagi üles strateegiale mille võib kokku võtta sõnadega “võidab see, kes lööb kõvemini ja kauem”. Sellise strateegia puhul lõpetavad mõlemad vastased ühel hetkel morgis.
Sõjavägi ka Krav Maga – seda õpetatakse sajas erinevas kombinatsioonis ja tasemel. Kindel on see, et “tõeliselt” õpetatakse seda tõesti vaid eriüksustele. “Tavasõjaväes” on kõikidel käsivõitluste stiilide õpetamise tagamõte hoopis teine. Anda suurele parvele suletud keskkonnas elavale testosterooni täis seltskonnale vahend üksteise ohutuks paika panemiseks. Et kui tekib omavaheline konflikt, siis lahendatagu seda parem üksteist “ohutute” võtete ja üldtunnustatud reeglite alusel. Vaenlase jaoks aga on ikka püss. Mitte keegi ei soovi sõjaväes esimesi kuid veetvale seltskonnale anda kätte üliohtlikuu vahendit või siis mis sama hull – jätta nad ilma vahendist, et nad siis haaraks esimese ettejuhtuva torujupi või mis veel hullem – patrulli sattudes üksteist maha laseks.
Samuti, mis puutub sõjaväkke ja sõjaväes õpetatavatesse võitlustehnikatesse enesekaitse kontektstis. Sõdurit loetakse sõjas asendatavaks, kuluartikliks. Üksiksõdur on ohverdatav ülejäänud rühma eest.
Kõige lähemal on reaalsele enesekaitsele aga kriminogeenses keskkonnas pikaajaliselt tegutsenud politseijõudude tehnikad. Politseinikku ei loeta ohverdatavaks, hõlpsalt asendatavaks. Politseiniku arsenali peavad kuuluma tehnikad, kus vastane neutraliseeritakse kiirelt, efektiivselt ja samas vastasele liigset kahju tekitamata. Ükski politseitehnika ei sisalda vastase oimetuks tampimist. Vajadusel neutraliseeritakse relvastatud vastane kuuliga silme vahele või vähem ekstreemsel juhul nuiaga. Kuid mitte kuskil ei õpetata politseinikke esmalt vastasega “ringi” moodustama et siis punkthaaval “võitu” saama.
Nii et mina vaataks kuskile sinnapoole.
Loomulikult ütles treener ka et kätekõverdusi võib teha pingi najal ja põlvedel, lihtsalt siin otsisin mingit muud moodust kuidas ikkagi suuta kätekõverdusi teha.Sel juhul veel enamgi – ons need kätekõverdused kohe lähem eesmärk? Kui edasi treenida, küll need kätekõverdused ka ise tulevad. Mingit “otseteed” nendeni ei ole. Ikka trenn ja trenn.
Kas on mingeid harjutusi, mis asendaks kätekõverdusi?Muide, veerandiku eesmärk ju ei ole kätekõverdused kui sellised, st. teha neid rohkem vaid vormi saamine. Kava sisaldab kätekõverdusi ühe osana vormi saavutamise füüsilisest koormusest. Iseasi on ka muidugi see, et kas see kava sai siis koostatud kuidagi kaugjuhtimise teel arvestamata reaalseid võimeid?
Loomulikult on ohutum teha kätekõverdusi kui kohe alguses vormist väljas inimesele anda kätte hantlid või kang ja jätta ta jõusaali üksi.
Juhul, kui jõusaal ei ole just mingil põhjusel ainuvõimalik, soovitaks ma vormi saamiseks pigem mõnda rühmatreeningut, antud juhul eelkõige lihasvastupidavuse treeningut, tuntuim neist on BodyPump. Kordused suured, raskuste diapasoon väga lai kuid enda poolt valitav, tempo kontrollitud ja poole pealt ei saa ära joosta ega alla anda
 või siis ülalpool viidatud kergemate variantidega. </p>
<p>Aga seda treenerit, kes niimoodi inimesega kohtumata kavasid teeb tahaks küll näha …</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kust saaks osta Bodypump DVDd ? Seda oleks hea kodus teha.Seda ei saa kuskilt osta. DVD-d on mõeldud instruktoritele uue kava õppimiseks. Kui mõni instruktor jagab DVD-d või kopeerib seda, kaotab ta oma litsentsi.
Ja muidugi, kui juba üksi kodus treenida, võib ju niisama hantleid tõsta?
Sest oletame, et saad selle DVD paarisaja krooniga, siis pumbi komplekt maksab ca 1200, stepipink ca 1200, matt 500 – need on kõik investeeringud, mida klubid teevad. Kui kõike seda träni ise osta, siis ei ole ka kokkuhoidu ju enam?
Oeh…ma usun, et kuuspaki tahtjaid on suuremalt jaolt ikka meeste seast. Nigut seeni pärast vihma……ja naised saavad veel kokkamisega hakkama, kuid meestega on asi vähe raskem.
Meestel on jah selle kuuspakiga ilmselt raskemgi. Kui tegemist perega, siis enamasti ikka süüakse ühtmoodi, sama toitu, sama suured taldrikud. Mehel natuke rohkem kui naisel, sest mees ju tugevam, suurem. Kuid mõlemal ühtmoodi seljas ca 20kg rasva. Naise puhul on selline kogus aga normaalne ja see rasv pesitseb puusadel ja on seal ilus vaadata. Vaesel mehel aga on see enamasti kõhu peal. Mehel on kuuspakini minna reeglina kaks korda pikem tee kui oleks naisel. Seega ilmselt võiks tõesti olla sellesse tugigruppi asja ka meestel
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen üritanud kaalust alla saada, mis on nii vahelduva eduga õnnestunud, kuid viimasel ajal eriti mitte.Juhindudes siinsetest foorumi teemadest, olen vähendanud just süsivesikute hulka. Kuid vähese süsivesikute hulgaga tekib ikkagi mõne päeva pärast suur süsivesikute vajadus, millele mina järele annan (tavaliselt umbes 4 päeva pärast). Kas see on normaalne või teen ma ikkagi midagi valesti? Just mõtlen, et äkki mul jääb tahtejõust puudu ning kui veel nädal suudaksin kaloridefitsiiti hoida, siis see suurem nälg kaoks ära?
Viimane katse oli selline: BAV on muidu 1435 kcal (pikkus 162 cm, kaal 59 kg, vanus 19 a).
Kust sellised normid? Nagu siin eelpool samuti mainitud, siis rasva osakaal suur, süsivesikute oma väike. Rasva miinimum on ca kehakaal kg-s (arvestatuna normaalse keharasva koguse peale). Seega võiks olla 60g/päev. Valku 75-90g/päev. Ülejäänud süsivesikud. Ja tuntav osa sv. jätta peale trenni tarbimiseks, siis ei ole näljatunne nii terav.
Nt.:
rasv: 60g
valk: 80g
sv.: 185g
kokku 1600kcal.
Kui kiiresti peaks peale jõusaali proteiinijoogi sisse sööma?Kas näiteks 15-20min peale saalis käiku on hiljaks jäädud maksimum tulemuste saavutamiseks?
Ei tahaks eriti enda piimasi ja asju saali kaasa võtta kuna seal ei saa seda soojaks kuskil lasta.
“>Lihas taastub ikka mitme päeva jooksul peale trenni. Ühekordne proteiinilaks kohe peale trenni küll midagi suurelt ei mõjuta, pigem pidev ja stabiilne toitumine kogu aeg, iga päev. Pealegi, trenni ajal ja mõni aeg peale seda on kogu veri seedesüsteemist üldse minema pumbatud ja su soolestikus ulub vaid piltlikult öeldes tuul. Kehas on ca 35l jagu veresoonte mahtu ja vaid 7l verd, mida vastavalt olukorrale siia-sinna jagatakse. Pealegi ei suuda seedesüsteem selle paarikümne minutiga küll selle valguga midagi tarka veel pihta hakata et see mingit suurt vahet teeks.
Eesmärk oleks siis ikka lihasmassi kasvatada …. ning hea välja näha.Lihasmassi ei kasvata harjutus või korduste arv. Kasvatab teatud kindel koormus. Juhul, kui su lõuatõmmete maksimum on 12 ja sa teed neid 10, siis ilmselt saavutad sa mõneks ajaks lihaskasvu. Kui aga su maksimum on 30, siis tehes 10 lõuatõmmet mingit lihashüpertroofiat enam esile ei kutsu. Lõuatõmme oli vaid näide.
Mu vastuse mõte on selles, et kodus harjutamise puuduseks on vahendite piiratus, mõnikord ka ohtlikkus. Kui nt. triitseps on juba nii tugev, et kätekõverdustest suutlikkuseni jõudmiseks on vaja teha 50 kordust tuleks pigem teha kätekõverdusi koduste vahenditega pea peal seistes.
Ehk, kaval iseenesest ei ole viga midagi väga, kuid iseküsimus on, milline on su hetkeseis ja kas antud korduste arvud kasvu tagavad. Kükk hantliga … see hantel peaks siis olema 50kg vähemalt … Või siis tuleks seda teha ühel jalal – ohtlik.
Küsimus siis selline, et milline peab ühe aeroobikasaali tehniline varustus olema? Mis täpselt tehniliste osade nimetused(peamikrofonid, kõlarid jne). Mis firma pakub vastavat varustust ja mis hinnaga arvestada? Kas teate kontakte, kust muretseda?Mul aeroobikasaal 100 ruutu. Hankisin tehnika http://www.muusikariistad.ee. Kirjeldasin enne saali, mõõdud, materjalid jne. Ostsin saali Yamaha MSR 250 kõlarid, Yamaha MG10c mikserpuldi, lisaks Samson airline peakomplektid. Heli lasen sisse mikserpulti MP3 mängijast.
Kvaliteedilt sain küll väga hea komplekti, võrreldes paljude saalidega, kuhu on ostetud odavamad, üheribakõlarid on heli väga korralik. Ja peamine, treeneri diktsioon on väga selge, sest mikserpult võimaldab seda väga täpselt timmida – tämber, kompressioon jne.
Ainuke puudus on, et oleks võinud osta siiski pigem kahe võimsa 250 asemel neli 100 seeria oma. Siis oleks saanud veidi parema katvuse.
Kogu komplekt koos ühe peamikrofoniga maksis ca 30000.
Lihaste kasvatamiseks on kehale vajalikud mõlemad – vajadus ja võimalus. Vajadus – pikaajaline suurem füüsiline pingutus kui kehale tavapäraselt omane. Võimalus – piisavalt toitaineid, et pingutusele vastav lihas kasvaks.
Kui üks neist puudu, siis lihas ei kasva. Ja jutt ei käi jõust, vaid lihasmassist. Mingil perioodil on võimalik jõudu kasvatada ka negatiivses energiabilansis olles, eeldusel et tegu on algajaga. Jõud kasvab siis adaptsiooni tulemusena – kuid mitte lihasmass.
Manustades rohkem energiat kui vajalik, kuid ilma kehale stiimulit andmata läheb energia rasvaks. Edasi aga sõltub, mis toitainete näol see üleliigne energia saabub. Kui valgu näol, siis lisaks koormus maksale ja neerudele.
Ülatõmme trenazööril isegi oma keha raskusega ei ole päris sama mis lõuatõmme pidevalt rippes olles. Kui just trenazöör ei ole väga täpselt seadistatud nii, et ka raskust üles lastes jääks kogu raskus käte otsa. Ise teen keharaskusega ülatõmbeid 30 (kaal 85kg) kuid lõuga tõmban vaid 22 (puhtalt).
