JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
1) pigem eraldi päevadel. Kui samal päeval, siis pigem jooks enne ja jõutreening otsa, mitte vastupidi:
http://podiatry.curtin.edu.au/resources/educational-resources/exphys/00/concurrent.cfm
Pikkuse järgi arvutamine lähtub teistpidi pööratud BMI põhimõttest. Sinu pikkuse ja vanuse puhul võiks sinu keskmiseks päevaseks energiatarbeks võtta jämedalt 2200 kcal, oletades, et tegemist on keskmiselt istuva eluviisiga (vihje andis lause – alustad 2x ndl jooksmisega 45 min). Soovi korral võid lasta määrata oma kehakoostise mõnes spordiklubis, siis saad täpsemad ennustused oma päevase ennustatava energiakulu kohta.
Edasi lähed http://www.toitumine.ee, loed sealt läbi põhitõed:
http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/
Seejärel hakkad läbi klikkima selle alapeatüki all olevaid linke ja arvutad kalkulaatoriga oma põhiliste toitainete vajadused, nt.
http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/
Kõik on näidetega varustatud ja põhjendatud.
Seejärel hakkad käima poes ja pakkidelt lugema toitainete sisaldusi ja neist omale menüüd kokku panema. Kõige lihtsam on seda teha nii, et leiad iga toitainerühma “esindaja”, millega katad põhilise osa oma vajadusest. Näiteks leiad, et valkude katmiseks võid valida kohupiima, liha. Süsivesikute katmiseks valid mõned juur-puuviljad. Rasvad – kala. Edasi tuleb neid lihtsalt sobitama hakata …
Selles aga seisnebki siitsamast ostetavate toitumiskavade sisu – ega muidu neid raha eest ei müüda, sest nende kokku panemisel on tuntav hulk tööd mängus. Võid selle ise ära teha, võid teha lasta.
Harju keskmisele mehele sõude-ergomeeter. Haarab kõige rohkem lihaseid ja ei vaeva jalgu. Sest rasvade põletamiseks ju pead seal ikka vähemalt tunnikese veetma.
Paar päeva tagasi sattusin jälle üllatuseks mehe otsa, kes nimetab BodyPumpi ja kõiki rühmatreeninguid erootikaks ja seal käivaid mehi “kargajateks”. Varem provotseeris selline jutt, nüüd – andku minna. Kuid ühisosa tundub küll olevat teatud vanuse-, haridus- ja jõukusgruppi kuuluvate meeste seas.
Kaloriarvutitega saad paika panna vaid umbkaudse lähtekoha edasiseks toitainete hulga määramiseks. Ja kaloriarvutid, mis küsivad vaid su kaalu, ei päde. Võimalusel määra oma keha rasvavaba mass. Kuid võid rusikareeglina lähtuda ka pikkusest, sest üldiselt on keskmise inimese luustiku mass sama pikkuse juures praktiliselt sama. Keskmise inimese lihasmassid on ka üldiselt suhteliselt sarnased. Seega võid oma BAVi tegelikult arvutada oma pikkuse järgi. Nüüd aga hakkab alles tõeline töö oma toitumiskavaga. Tuleb end jälgida, seejärel teha vajadusel muudatusi toitumises.
Suurem osa toitumiskavade koostajaid loodetavasti seda teevadki – koostavad sulle kava, seejärel monitoorivad su muutusi, korrigeerivad jne.
Ehk, kindlasti ei ole sul võimalik väga täpselt mõõta ära oma reaalset kalorite kulu iga päev (unusta ära kellad, mis püüavad seda näidata) vaid pead vaatama kaalu, peeglit ja enesetunnet.
Praegu on ju pidevalt kohupiim odavam kui mingi nuudel. Samuti on juurviljad odavamad kui pelmeenid. Kõiksugu nuudlite asemele leidub ju tervislikke teraviljatooteid? Päevas peaks eriti alla võtmise jaoks küll 3-4 euroga hakkama saama kui vähegi ise viitsid poest asju valida. Kui aega pole, keeda terve päeva toit valmis ja võta karbiga kaasa.
Mis on muidu üldse selle võrdlemissoovi taga – kas kulturistid on tugevamad kui jõutõstjad või mitte? Või kiiremad kui sprinterid? Või hüppavad kaugemale kui kaugushüppajad? Ilmselt alateadlik mõistmine, et lõppkokkuvõttes on iga füüsilise funktsiooni puhul paljut määramas jõud. Isegi kiiruslikel aladel on ju võimsus = jõud * kiirus. Ja kulturistid demonstreerivad kõige ilmekamalt oma keha kui “puhast” (kõik takistav, a la rasv) funktsionaalset vahendit. Ja siis läheb lahti – püütakse tõestada, et tegelikult ei olegi see keha igas suunas äärmuslikult funktsionaalne. Ei jookse maratoni pooleteise tunniga, ei hüppa teivast 7m, ei suru rinnalt 500kg. Eks vajab tõesti veidi mõtisklemist asjaolu, et kulturismivõistlustel toimub laval vaid vormistus, kogu sport toimub enne seda lava taga jõusaalis ja toidulaua taga, kus need kaks asja ongi äärmuslikud.
Kui ma ei eksi, siis on kuskil pakendi infol või kodukal neil näpukas. Poes on neil portsjoni info – 50g. Ja seal on tõesti 50g – 8g valku. Nii et 100g kohta ikka 16g.
Ma pidasin silmas seda, et kodustes kätekõverdustes on palju olulisemaid teemasid, mis erineva kalde puhul mängu tulevad kui rinna eri osade teema. Ehk, see oleks sama mis küsida kas rinnalt surumise puhul areneb nelipealihase välis või sisekülg kui varbad keerata sissepoole või väljapoole.
Eeldatavalt on kodused kätekõverdused ikkagi nii suure korduste arvuga, et siin mingist tõsisest lihaskasvust juttu pole, kus rinna eri osade teema määravaks saaks.
Lihtne vastus – jah. Kuid ma ei tea, kas su küsimus oligi nii lihtne või ei. Minu meelest olulisem rinna osadest on koduses kätekõverduses teiste lihaste töö. Eeldusel, et positiivse kaldega kätekõverdustel (mis oleks siis tagurpidi pöörates justkui negatiivse kaldega surumine) ei ole sul seljas lausa 50kg, on ilma raskuseta sellised kätekõverdused juba suhteliselt väikese kasuteguriga.
Kui aga tõsta jalad üles, siis rinna osadest olulisemaks saab teiste lihaste töö, eriti õla esiosa. Ehk, mis on tegelikult su küsimuse mõte? Minu mõte on selles, et koduste kätekõverdustega mingit spetsiaalset kõrgema tasemega kulturistidele vajalikku rinnalihase jaotust luua ei saa.
Need pildid on õiged. Kuid … need kujutavad enesest keha energia allikaid võistlussituatsioonis ehk maksimaalsel pingutusel – “Energy sources for competitive sport”. Ehk seda, millist energiat tarvitatakse kui pingutus kestab 10,20,40 sekundit, 2 minutit, mitu tundi jne. Ehk kui jooksed 100m, teed kaugushüpet kuni selleni, et jooksed maratoni. Skeem ei kirjelda, mis ajal erinevad energiasüsteemid kasutusele võetakse _ühtlases_ tempos liikudes, vaid milline on energia allikate _osakaal_ olukordades, kus _maksimaalne_ pingutus kestab teatud aja. Ehk, kui jooks kestab maksimaalse tempoga 10 sekundit, siis peamine energia allikas on alaktaatne. Distantsidel, mida läbitakse ca 40 minutiga, hakkavad rasvad saama olulist osakaalu kogu energiatarbes. Kuid skeem ei kirjelda hoopiski seda, mis toimub, kui treeningaeg on 1 tund ja see tehakse nt. pulsiga 130-140 algusest peale ja lõpuni. Või veel enam, kui jooksete 100m sörkides, või jalutate 100m. Rasvad võetakse rakus ikka ja alati kasutusele koheselt. Kuid hormoonsüsteemi töö viite tõttu, pluss vajadusest rasvhapped maksa ja sealt edasi ümbertöödeldult lihasesse transportida läheb selleks aega ca 10 minutit. Selge, et kui jooksite 100m, siis ei toimugi veel mitte midagi. Kui aga jooksete rahulikus tempos 1 tund, siis juba ca 10. minutil hakkab toimuma tuntav liikumine rasvkude->lihas teel.
Tuntud spordiarst võiks läbi lugeda oma artiklid enne kui ajakirjanik need üles paneb ja kontrollida, et vaene ajakirjanik asjast täiesti valesti aru ei saanud. Sest mis nüüd siis spordisaalides toimub? Õnnetud inimesed lähevad täna oma stepperi otsa, hakkavad seal tiksuma ja vaatavad kella. Ja alles 40. minutil “hakkab rasv põlema”.
Eva Ottas – palun kirjelda mulle “inimesi, kes on valgujoogiga oma keha ära rikkunud”. Ma kirjeldan sulle seejärel inimesi, “kes ostsid Selverist paki kohupiima ja rikkusid oma keha ära”.
Kumb siis – 2000 või 4000kcal sööd? Suur vahe ju. Tee ise esmalt kodutöö ära, löö arvud kokku toidupakkidelt enne kui need prügikasti saadad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Spordiarst selgitas, et organism laeb energia saamiseks kõigepealt tühjaks süsivesikute varud ja alles 40-minutilise treeningu järel hakkab kasutama rasva põletamisest saadud energiat.
Jura. Organism ei ole nii loll, et kõigepealt tõmbab tühjaks kõige kallimad ja kiirelt kasutatavad energiavarud ja siis hakkab vaatama, et põletaks nüüd rasva ka. Rasvade põletus hakkab kohe ja kasutatakse vastavalt töö intensiivsusele.
http://legacy.kines.umich.edu/faculty/full-time/journals/jh/HorowitzTEMrev.pdf
Ma ei söö küpsiseid 3 kilo, vaid mul 300g pakk, need väiksed küpsised, (mul deegudele need, aga kuna laual siis kättesaadavad) , kui ma neid nosin siis vast mingi 50g õhtul neid. . No aga mida ma sööks siis vahepaladeks? Et suhkru kogust vähendada?Nosi nende küpsiste asemel vahepalana nt. Finn-Crisp 21% kiudainetega näkileiba? Kogus sama, kuid 1 sisaldab 40kcal. Süsivesikud samad, kuid imenduvad aeglaselt ja annavad ka kiudaineid.
“Hommikuks söön fitness helbeid puuviljadega, lõunaks midagi sooja, vahepaladeks on mul müslibatoonid. õhtuks puuviljad ja võileivad, vahepeal õhtuti (oli eksamisess) natuke magusat küpsist ka õppimise kõrvale” — menüü koosneb valdavalt kiirelt imenduvatest süsivesikutest ehk suhkrutest. Vaata fitness helveste karbi peal – seal peaks olema suhkrute arvuna päris suur number, ca 40-50.
