JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Loogikaviga. Tomateid ei ole tõesti võimalik füüsiliselt süüa kogustes, mis tõstaks veres järsult aminohapete taset. Kõikvõimalikke pulbreid on. Siit aga ei järeldu, et neid peaks lihtsalt sööma sellises koguses. Siit ei järeldu, et need ei oleks “naturaalsed”. Sest “naturaalsuse” definitsioon ei ole nagunii 100% paigas. Iseasi on see, et kõik lisandid ongi mõeldud selleks, et tõsta mingi aine taset kiiremini ja rohkem kui seda oleks võimalik teha “looduslike” vahenditega. Sellise toitumise mitmekülgsus on samuti iseasi – ehk kas inimene oskab ise endale toidulisanditest panna kokku menüü, mis oleks “optimaalne”. Sest siiani ei ole tegelikult lõpuni selge “igapäevatoidus” sisalduvate kõikide koostisosade kompleksne toime. Paljalt toidulisandite või asendajate söömine võib tõesti viia, kuid ei pea, mingite häireteni. Kuid see ei tulene aine enda “ebanaturaalsusest” vaid selle kasutaja oskuste puudumisest.
Talleggi broileri lihasmagu, maks ja südamed 500g on endiselt konkurentsivõimelise hinnaga. Ja ei ole seal veel kohanud mingeid muid kõrvalisi elemente.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oh, muidugi söövad. Kuid neist väga paljudel on kas väga hea eneseregulatsioon, tahtejõud või elu koosneb ka muudest asjadest kui igapäevasest kaalu üle muretsemisest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina pean aga ikkagi silmas “keskmist” inimest, kes tegeleb meeleheitlikult oma kaaluga iga päev. Usu mind, kogemus paljude klientidega näiteb, et 99% juhtudest lõpeb kaalutõusu (või mittelangemise põhjus) täpselt samades märksõnades “ja siis ma söön õhtuti kausitäie puuvilju”, “möödaminnes pistan iga kord laualt kommi põske”, “ei suuda lihtsalt loobuda saiakesest”, “kord nädalas luban endale tahvli šokolaadi” jne. Ja kui olen küsinud omakorda teistelt, kes on saanud asjad kontrolli alla, siis vastused on 90% juhtudest samad: “viskasin menüüst välja saiad, hunnikud puuvilju, magustatud mahlad jne.”.
Ehk, first things first. Kui võimalik, soovitangi alati alustada kõige lihtsamate asjade paika panekust. Ehk menüüst rämps välja. Edasi võib hakata juurdlema ja mängima muude vahenditega.
fitshopist või paki pealt – Reco2 370kcal/100g. 65g seega 240kcal. Puuviljade fruktoos või hape võib olla see, mis su seedimist rikub. Võid katsetada mõnda teist puuvilja või siis juurvilju. Ehk siis ca 1500+240=1740 kcal. See võib olla juba piisav. Aga lisaks tekitasid tähelepanu muud asjad. Oled kindel, et oled kõik need asjad üle kaalu lasknud? Sest kui oleks, siis oleksid ilmselt siia ka kirjutanud praktiliselt grammipealt, mitte “natuke maitseks forelli” või “suhkruhernekaunad”. 75g sea sisefileed? Nii väikes tükki tavaliselt ei serveerita kuskil. Üks tavaline praekarp sisaldab fileed 550g, 150g tükk on sellest klassikaline praeports. 75g on juba kribal
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma lõin kiirelt su kalorid kokku, võttes arvesse, et midagi ikka salatisse pannakse – päris kuivad ei ole need kunagi. Sain koos Recoga kokku julgelt 2000kcal/päev.
No aga kuidas keegi teine oskab midagi su kohta öelda, kui sa ise ka ei tea, palju sa seda Reco2-t sööd? Ja sel juhul tekib küsimus, miks sa seda üldse sööd? Nii harvad treeningud (üle päeva) ei vaja kindlasti mingit erilist taastumisjooki, pealegi sellist, mille kohta sa tegelikult ei teagi, palju sa seda sööd.
Ja oled sa kindel, et sa ei jäta nutridatasse samal põhimõttel löömata sisse mõnda muud asja, mida suhu pistad? Põhimõttel, et “see oli vaid korraks” vms. Pead lõpuni aus olema.
Kaalu muutus 1kg ei anna alust väita, et on toimunud reaalselt mingi muutus. Kui oled muutmas oma toitumist ja kasutad kehakoostise monitore, siis kasuta seda järjepidevalt. Kehakoostise mõõtja ei mõõda rasvaprotsenti vaid mõõdab keha rasvavaba massi, mis sõltub suurel määral nt. lihaste vee sisaldusest. Piisab, kui tuled ühel päeval mõõtma ja oled sel päeval söönud nt. soolaheeringat ja joonud palju vett näitab aparaat justkui oled kilo lihast juurde võtnud. Teisel nädalal nälgid, rasv põleb kuid ka keha on energiast tühi. Kehakoostise monitor näitab aga, et justkui rasvaprotsendi on üles visanud. Kehakoostise monitori peab oskama lugeda ja analüüsida ning kõrvutada andmeid sellega, mida oled hiljuti teinud – kuidas söönud, kuidas joonud, kuidas trenni teinud. Kord paari kuu tagant tulla, mõõta ja siis 1kg erinevuse puhul midagi väita mina ei julge. Kui kasutan monitori, siis pidevalt ja viskan välja kõik ilmsed kõrvalekalded.
Mis puutub nutridata kalkulaatorisse, siis minu arvates on seal midagi viga. See karjub kõigi peale, kes koostavad endale toitumiskava mis ei oleks süsivesikuid täis ja kus on rasva ja valku rohkem kui sinna sisestatud toidupüramiid arvab. Kui sinna sisestaks oma toidud keskmine kulturist, siis ilmselt tuleks see nutridata kalkulaator neile näopeksu tegema juba.
Ja lõppude lõpuks – ei ole mõtet analüüsida viisil, “miks ma alla ei võta, kalkulaator ju ütles, et peaks võtma”. Simpel, kui ei tule kaal alla, siis tuleb ikkagi kriitiliselt vaadata üle oma toidusedel. Mingil hetkel on võimalikud juba muud asjaolud, kuid 30% keharasva juures suure tõenäosusega küll muuga tegemist pole kui liiga väikese miinusega.
Ehk on siis midagi paremat välja pakkuda nende asemel?
Simpel. Ilma igasuguste eranditeta jäta ostukorvist ja toidulaualt välja kõik, mille paki peal seisab kuskil koostises sõna “sugar”. Ehk siis mahlad, jogurtid (va. maitsestamata), saiad, hommikuhelbed jne. NB! Ma ei pea silmas seda, et uurid pakilt toitainete osa ehk “süsivesikud”. Neid leidub ikka ja peabki olema.
Puuviljadest pool asenda juurviljadega.
Kiirelt imenduvad süskarid naha vahele? Mis aastakümnes me nüüd oleme. 90-ndad kus kardeti süsikuid ja insuliini? Fuck… Ainuke asi mis juhtub on see, et glükogeenivarud aetakse nii täis, kui annab ning ülejäänud põletatakse energiaks. Keha hakkab ka veidi vett kinni hoidma. Ei muud.
Kui sa arvad, et need kiired süskarid sulle kuidagi koheselt ja püsivalt rasva juurde tekitavad siis osta endale bioloogiaõpik – soovitatavalt sellest sajandist.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga idealistlik ja lihtsustatud arusaam siis sul süsivesikutest. Nii rasvarakkudesse kui lihasrakkudesse siseneb glükoos täpselt samamoodi insuliini toimel. Võrdselt. Mööndustega lihasesse rohkem peale trenni kuna a) lihas on peale tööd insuliini suhtes tundlikum
verevarustus on peale füüsilist tööd lihases parem. Kuid seda lootust ära nüüd küll hellita, et mingi ime läbi glükoos kõigepealt lihased pilgeni täidab ja samal ajal tilkagi rasvarakkudesse ei lähe. Tõepoolest, osta palun füsioloogia õpik.
Mida suurem on toidu glükeemiline koormus, seda kiiremini tuleb suhkur verest ära koristada ja sa loodad, et glükoos ringleb veres põhimõttel “otsi kohta kus sa saad … ” nagu vanas laste mängus “kes aias” ja ootab, kuni leiab mõne lihasraku? Ja rasvarakust sõidab seni mööda? Et “teeme tiiru kehale peale, koputame kõigile lihasrakkude ustele ja kui ei vastata, astume rasvarakku”. No way ….
Burger oleks enam-vähem söök, kui sealt visata esmalt kastmed minema. Kuid edasi jääb ikkagi küllalt rasvarikas toit alles. Põhimõtteliselt saad sa sealt ülekaalukalt kiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis sul üsna kiirelt ka naha vahele jooksevad. Teine oluline osa on rasv, mis on kahjuks ilmselt enamasti küllastunud.
Burger ei olegi kiirtoidu puhul halvim. Asja teevad halvaks kõik lisandid, mida sinna juurde süüakse-juuakse. Kartulid – rasv + tärklis. Jook – suhkur. Ehk kui võtad ühe tüüpilise eine, oled saanud laadungi suhkrut ja küllastunud rasva.
Sain veel paar pilti valmis. Tänud kõikidele asjaosalistele!
Kahtlane värk
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kõikidel piltidel on poiste kangid töös, Imre kang aga põrandal. Tõeline tugitoolisport ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nüüd ma saan aru, kuidas saab teha 5 BodyPumpi päevas.Neil (esimestel) on õigus. 10000 sammu on miinimum, et olla tegelikult üldises heas vormis. Meil on igal kevadel ettevõttes sammuvõistlus. Esimest korda osa võttes arvasin, et ma liigun piisavalt ja 10000 sammu on lihtne. Tegelikult ei ole 10000 sammu palju ega vähe. Hoiab sind heas toonuses. Mingit erilist rasvapõletust nüüd ära küll looda (karda). Võistluse viimaseks nädalaks jõudsime tööpäeviti juba 24000 sammuni, nädalavahetusel sai minu rekordiks (ja läbi aegade rekordiks 52000 sammu. Neist 30km jagu reaalselt kaks 15km otsa, ülejäänud niisama siia-sinna. 24000 sammust alates tekkis alles tunne, et kalor põleb. 52000 sammu läks juba raskeks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kindel, et ainult ühe?
Ähh, muidugi ei mõeldnud ma lause esimest otsa kirjutades neid näppudel kokku lugeda. Mu rõhk oli lause teisel osal. Et HIIT ei asenda ekstensiivset vastupidavustreeningut.
See, et algaja ei jaksagi rohkem kui paar tsüklit HIITi teha ei muuda asja. Vastupidi. Tulemuseks on ju veel järsem ja ühekülgsem mõju?
Üks märkus ka juurde. Pead arvestama ka enda võimega lisaenergiat tarbida ja taastuda. Võid küll energiat juurde laduda, kuid ka taastumise kiirusel tuleb piir ette. Väsimus- või energiapuuduse tunne võib tekkida ka hoopis sealt. Paljud jõuavad treeningmahu osas (ise ka) lõpuks tõdemuseni, et mõnikord “less is more”.
Täpselt. HIIT on suunatud vaid ühe vastupidavuskomponendi arendamisele ja eriti noortel ei asenda see mitte mingil juhul südame, veresoonkonna ja hingamiselundite arendamist.
Kui treenid 2x nädalas, oled algaja, siis treeni pigem iga kord kogu keha läbi. Kasuta ainult baasharjutusi, mis haaraks rohkem lihaseid – kükid, jõutõmbed, surumised vabade raskustega. Ajakasutuse mõttes võiksid siis trennid teha ka ringtreeninguna – 1 harjutus, teine, kolmas, kuni lõpuni ja siis otsast peale. Reite lähendajad ja eemaldajad on väga väikesed lihased ja neid ei treeni isegi tippkulturistid eraldi vaid ikka koos mõne teise lihasega.
