JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas ma pean mitte trenni päeval ka sööma sama palju kui ma siis trenni päeval söön? Pähkleid hakkan jah varuma siis ei pea väga palju pingutama et kaloreid täis saaks:) Aga kuidas kastmed mõjuvad. Nt ketšup,majonees ja veel igasugused sellised????
Loe pakilt rasvade, süsivesikute, valkude kogused? Ketsup nt. tüüpiliselt suhkrupomm.
Pulsikella panen ikka niiskele ihule, tõmbasin ka rihma rohkem pingule ja täna viskas vaid 1 korra seda hullu numbrit
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil on mõlemal Sigma pulsikellad, kuid erinevat marki. Mul PC9 ja mehel PC15.11, kas tõesti lähestikku jookstes võivad nad sassi minna?
Minu teada lastakse pulsivööd ikka lausa kraani alt läbi enne peale panemist. Polaril on vähemalt pulsivööl lausa kraani pilt peal – et kasta märjaks lugemisandurid.
PS. Nädal-paar on küll väga lühike aeg, mil hakata lootma kohe pikemaid distantse. Ära jookse asja endale vastikuks või tekita depressiooni. Paar nädalat on liiga lühike aeg, et südamega midagi muutuks.
Tere on siis selline probleem et olen koolispoiss ja pole raha toitumiskava tellimiseks. Oleksin väga tänulik kui keegi annaks mulle minigi näidise mille järgi saaksin hakata toituma.
Miks ise siis ei tee? Sest ega toitumiskava tegijad peamiselt muu eest raha küsigi, kui sinu eest kombinatoorikaülesande lahendamise eest. Valgu, rasvade ja süsivesikute norm ette ja siis muudkui kombineerima Exceli abiga toite. Seni kuni kõik arvud enam-vähem klappima saavad, hind vastuvõetav ja toit meeldiv. Kui igaüks tegelikult selle ise läbi teeks, avaneks oma toidulauast hoobilt uus pilt.
Suureks probleemiks on siinkohal kindlasti ka väga kitsad raamid, mille piires uurijad suudavad või julgevad mõelda, ja ka kõrvalmõjude määratlemine ja prioritiseerimine. Meditsiiniinimesed ja -ametnikud prioritiseerivad kõrvalmõjusid, mis patsiendi seisukohast on mõttetud ja tühised, ning peavad ebaoluliseks neid, mis patsiendi jaoks on eluliselt olulised.
Pubmedi kokkuvõtet võib võtta ka nii: on olemas preparaadid, mida müüakse avalikes ja soliidsetes poodides toidulisandina. Aga neil puudub samas märkimisväärne või üldse igasugune mõju rasvapõletusele. Kuid puuduvad ka märgatavad kõrvalmõjud. Ja on preparaadid, mis tõepoolest annavad tulemusi, kuid mida ei saa jällegi kõrvalmõjude pärast tavalistest poodidest kätte või ei tohi seal müüa.
St. kokkuvõtvalt ei väideta, et rasvapõletus preparaatide abil on müüt. Öeldakse, et rasvapõletus laiatarbekaubana on müüt.
Pulsikell võib näidata valesti kui pulsivöö ei saa hästi kontakti. Võib näidata ka valesti, kui südamerütm ei ole selgelt loetav ehk juhul, millele ise ka vihjad.
Joostes on pulssi nii madalal võimalik hoida, kui juba rahuoleku pulss on piisavalt madal ehk süda on heas konditsioonis aeroobse tegevuse jaoks. Teiseks peavad lihased olema piisavalt hästi ette valmistatud aeroobseks tööks ehk kapillariseeritud. Kolmandaks peab jooksutehnika olema piisavalt ökonoomne, et lihastel ei oleks vaja mõttetut energiat juurde saada. Neljandaks peab lihaste energiatootmine olema võimalikult rasvade põhine. Neid komponente arendataksegi erinevate treeningutega ja erineval viisil. Kergejõustikust võib kõrgus-kaugushüppe küll jooksu mõttes maha kanda. BodyPump arendab aga hästi lihaste verega varustatust.
Tõepoolest, kui hetkel ei saa 130-140 pulsiga liikumist jooksuks nimetada, siis ei ole suurt abi kui püüda liikuda rangelt pulsi järgi selles vahemikus. Tulemuseks on nagu ütled, kiirkõnd. Jooksmise tõhustamiseks tuleb tööd teha kõikide elementidega. Kuid ega see ilmselt üleöö tule. Ise olen nüüdseks tegelenud aastaid samuti BodyPumpi, BodyCombati, jooksmise ja rattasõiduga. Lisaks ka jõutreening. Kuid lõpuks olen saanud hetkel pikamaajooksul kilomeetrit 5 minutiga joostes pulsiks max 150. Ajaga 4:30 joostes ei ole aga pulss palju kõrgem, ikkagi ca 155 peal. Samas rahuolekus pulss 43-45.
Ma alguses arvasin ka nii, aga tegelikult vähemalt üldfüüsilisele testile ei anna midagi juurde. Head jooksuaega muidu ei saa kui ei käi eraldi jooksmas ja kätekõverdusi teen ka rohkem korduseid siis kui harjutan lamades surumist suurte raskustega jõusaalis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei anna tõesti. Seni, kuni testis vms. on raskuseks suurem kaal kui bodypumbatud lihases. Bodypumbatud lihas õpetab lihase punased kiud efektiivselt rasva põletama. Kuid kuna korduste arv on nii suur, siis kiired kiud mängu ei tule, st. punased möllavad omavahel. Kohe kui raskus aktiveerib kiired kiud on ka lihasvastupidavusega kööga.
Ehk tõesti, kätekõverdustele annab juurde see kui lihase jõuressurss on suurem. Lõpuks, kui jõuad nt. pumpis rinda teha üle poolega oma keharaskusest, siis ilmselt hakkaks pump aktiivselt treenima ka kätekõverduste võimekust edasi. Seni aga on kätekõverdused ja pump eri maailmad.
Jõudsin ise ka selle kibeda tõdemuseni, kui lõpuks vehkisin teha üle 800 kätekõverduse 40 kaupa ehk maht läks üles aga üksiku seeria maksimum eriti ei tõusnud. Kõik hakkas edasi liikuma siis, kui kogu jõud kasvas. Nii et pump on pump ja kätekõverdus on kätekõverdus ja rinnalt surumine on rinnalt surumine. Eri asjad.
Aga sportlane ? Kas sportlane vajab rohkem ? Kas meie ise saame kõik vajalikud kogused toitaineid oma igapäevase toiduga ? Ilmselt mitte.
Olen kyäni tooteid tarbinud ja tarbin ka täna kõiki kolme toodet ning samuti olen lugenud palju erinevaid materjale.
Kui Kyäni toodetel on EU-s ja Eesti vastavates institutsioonides olemas sertifikaadid ja kooskõlastused, siis järelikult vastavad need tooted toitumisstandarditele ja kehtestatud normidele…. ja Kyäni toodetel on kõik need olemas.
Klassikalised loogikavead arutluses ja demagoogiavõtted.
1. “Kas saame kõik vajaliku oma igapäevatoiduga? Ilmselt mitte” – demagoogia. Vastupidi, inimorganism on kohandunud loodusega ja on täiesti võimeline saama kõike vajalikku tavalisest toidust. Mis kusjuures ei pea olema üldse hüper-super öko ja jõehobukogustes. Vastupidi, loodus on loonud KESKMISE inimese sobituma KESKMISE toitumisega. Ja ellu jääma ja edukalt tegutsema.
2. “Olen kyäni tooteid tarbinud ja tarbin ka täna kõiki kolme toodet ning samuti olen lugenud palju erinevaid materjale” – ja mis siis? Igaüks võib tarbida mida tahes. See ei tõesta midagi.
3. “Kui Kyäni toodetel on EU-s ja Eesti vastavates institutsioonides olemas sertifikaadid ja kooskõlastused, siis järelikult vastavad need tooted toitumisstandarditele ja kehtestatud normidele” – jah, neid on lubatud kasutada toidulisandina. Kuid toidulisandi nimetuse võid sa taotleda absoluutselt kõigele, mis EI OLE KAHJULIK. Kuid ravimiks saad sa asja kuulutada siis, kui sellel ON TÕESTATUD TOIME. Nende kahe vahele jääb aga tohutu hulk kombinatsioone, kus iga soovija võib kokku keerata ükskõik mida, võtta sellele kaubamärgi ja nimetada selle toidulisandiks. Võta jahu, lisa sellele soola, pressi tabletiks ja anna kõlav nimetus. 1g tablett on 1 päevas süües ohutu, selge see. Kas sellest ka kasu on millekski – tõestada ei suuda. Seega ravim pole.
Väga palju tehakse loogikavigu või kasutatakse otsese demagoogiana ka televiisorist nähtud väiteid näiteks magneesiumi vms. tablettide kohta. Esitatakse kaks väidet, millest esimene on tõene, teine tingiv. Ja lastakse kuulajal luua nende vahele kehtetu seos ise. “Magneesium on organismis vajali selleks ja selleks” – tõsi ja tõestatud. “Meie magneesiumitabletid VÕIVAD sul aidata seda ja seda”. Mingit otsest tõestust ei ole aga paljude toidulisandite suhtes, et need a) ka üldse vajalikku kohta jõuaksid
 omaksid reklaamitud mõju d) et neist üldse PUUDUS on. Faktist, et nt. magneesium on vajalik EI JÄRELDU, et meil tingimata selle puudus oleks.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Selline värviline pilt siis tänasesse halli päeva!
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Vahele jäid. Need kolm punkti särgil on pärast paintiga juurde tehtud. Või on pliiatsikäsi erakordselt ümar
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas oled instruktorile kurtnud? Näidanud oma tehnikat? Sest ega seal üldiselt raketiteadust küll ei ole ja raskused on paratamatult loo pikkuse tõttu nii väikesed, et normaalolekus mingit ülekoormust ei saa tekkida kui jõuad harjutuse lõpuni teha. Põhjus on milleski muus. St. ma ennustan, et käe sättimisega 1-2cm siia-sinna asja ei paranda.
Randmetoestusega kinnastest abi ei ole, käed-jalad peaks endaga ise hakkama saama. Kindlasti ei tohiks nende peale oma elu üles ehitada. Põhjus tuleks välja selgitada. Kurda tundi läbi viivale instruktorile, kindlasti aitab või suunab.
Mida kaugemalt (suurest ülekaalust) tulla ja lähemale jõuda soovkaalule, seda aeglasemalt hakkab kaal ja rasvaprotsent alanema. Pea silmas, et näiteks rasvkude on kehas aktiivne kude ja osaleb ka hormoonsüsteemi töös. Selle rohkust kompenseeritakse ka kõikide muude süsteemide reguleerimisega (pannakse nt. vähem tootma või retseptorid muutuvad tundetumaks). Et asjad oleks tasakaalus. Nüüd alla tulles on vaja kompenseerida kõik süsteemid teises suunas. See võtab aega ja ei ole nii triviaalne, et rasv naha all on tühipaljas energia allikas, mille kaotamiseks piisab lihtsalt veidi rohkem liigutada ja nälgida. Kulturistidel, kes on jõudnud kaanepiltidele on reeglina selja taga aastatepikkune treening, võistlus- ja dieedikogemus. Ja dieeti alustatakse ka suhteliselt väikesest rasva tasemest juba.
Teiseks, ühes trennis võtab naine üldiselt rasva arvelt alla 20-30g rasva vaid. Nii et kui su soov on langetada kaalu nt. 1 kg, siis ainult trenne tehes kulub juba selleks 50 trennipäeva! Kui teed ka 5 trenni nädalas, siis 10 nädalat. 3 kuud! Enamasti ülehinnatakse trenni mõju tugevalt. Inimene on ääretult ökonoomne ja veidi kiirem liigutamine ei suurenda energiatarvet plahvatuslikult.
Kui lisad siia dieedi, on tulemused muidugi kiiremad. Kuid ühes eelmises postituses oli õige viide. Eesmärgile lähemale jõudes hakkavad muutused toimuma aeglasemalt. Tihti antakse alla ja lubatakse siis endale märkamatult “preemiaid” või lohutusi või lihtsalt on sõbra sünnipäev. Kui siis ausalt hakata kokku lugema päevi, millal ka tegelikult korralikult miinuses ollakse, jääb neid tavaliselt järgi napilt üle poole. Üks korralik torditükk võrdub paari päeva dieediga kaotatuga. Nii et enamasti võib dieedi osakaaluks võtta keskmisel inimesel 3 päeva nädalas, mil kaal langeb ka nt. 30-40g rasva arvelt.
Kui nii arvutada, siis tulebki kokku tulemus, et kaal küll langeb, aga enamasti ei suudeta tulemust ära oodata, sest sellised väikesed muutused peituvad esialgu tunduvalt suurematesse kaalu lainetustesse mille tingib tavaline kaalukõikumise tsüklilisus.
Seega on vaja aega, kannatust. Ja lasta tulla järgi kogu kehal, mitte ainult põletada rasva.
Et kust need väited – “ainevahetus on kiirenenud” – kuidas mõõdad ainevahetuse kiirust? Väga huvitaks. Siiani ei suudeta seda teha. Kofeiinil muidugi on ergutav mõju, ei ole kahtlustki. Samamoodi mõjuks aga suvalise muu kofeiini sisaldava sisse söömine enne trenni.
PS. kõiksugustel kofeiinilaksudel peab silmas pidama ka võõrutusnähtuste olemasoluga. Ergutite abil pingelisemaks aetud trenn tekitab kergemini ja eriti algajal ületreeningu. Pärastine “pohmakas”, kui võtmine lõpetada võib suht hull olla.
PS. Olen huvi pärast teinud enda peal paljude levinud ainetega loomkatseid, et klientidele muljeid rääkida. Sealhulgas ka nimetatud Grenade rasvapõletajaga. Ma küll ei ütleks, et tulemus (st. tulemuste puudus) millegi poolest erineks kõikidest teistest selliseid segusid sisaldavatest asjadest. Korralikult maha saab rasva ikka söögi paika panekuga.
Pool tundi enne Eesti meistrivõistluseid kulturismis tegin sügisel mingi 42 kordust vist. Kui kehakaal kergem oleks ja suurem võistlusvaim peal, siis ilmselt rohkem
Noh, siis veidi tehnikat lihvida ja lähed teed Ako Rahimile Athletic Fitnessis ära
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Hetkel käib keha klassikaliste dipside jaoks liiga edasi-tagasi aga ilmselt tuleks ka puhtalt muljetavaldav kogus neid ära.Kaalu numbreid ei saa pimesi uskuda. Esimene eksiarvamus – need kaalud ei mõõda keharasva vaid rasvavaba massi. Ehk keharasv = kaal – rasvavaba mass. Mitte vastupidi. Rasvavaba mass sõltub aga väga palju keha hetke olukorrast. Näiteks eelmine mõõtmine võis toimuda hästi veega varustatud keha puhul, praegune aga teises olukorras. Ja saadki küllalt suured erinevused. Kui kasutad neid kaalusid, siis kasuta pidevalt ja kirjuta näidud üles. Siis saad lõpuks välja visata ilmselged anomaaliad. Mis aga puutub jõunäitajatesse, siis niiväga suurt lihasmassi need ei vaja. Ilmselt ongi tõde seal vahepeal. Pakun, et lisandunud on reaalselt ca 2-2,5kg rasva, 1-1,5kg lihast ja vereplasma jms. füüsilise toonusega kaasnev on 0,5kg. Nii et reaalne lihasmassi juurdekasv võib olla seal 1,5kg kandis. Umbes sellise lihasmassiga teeb ilusti ära ka näidatud tõsted.
Ei tohiks küll suurt vahet olla. BodyPump, olgem ausad, on küllaltki aeroobne lihastreening. Pool tundi on ka üpris lühike aeg, et see midagi muudaks üldse. Aga kui nüansse pead oluliseks, oled tõsine pumpija, kes iga harjutuse puhul läheb päris lõpuni, nii et harjutused tekitavad juba ka minimaalse mõju nt. lihaskasvule, siis parem oleks teha jooks enne pumpi ja peale pumpi juua ära oma taastav šeik. Kui aga nagunii sööma lähed alles koju või on BodyPump trenn lihtsalt fun, siis ei ole küll mõtet asjast raketiteadust teha.
(BP instruktor ise).
