JungaTroll

Tjah, olen pikalt vaeva näinud, aga tulemust ei tule kuidagi… Toitumiskava ka ei töötanud – kogused olid suuremad kui harjunud olin + sisaldasid asju, mis kindlasti on väga kasulikud, kuid minu puhul absoluutselt ei tööta (nt muna). Ainevahetus on aeglane, kipun kole kergesti juurde võtma. Enamvähem normis suudan ennast hoida sellega, et hoida söömist peaaegunäljapiirimail. No aga niimoodi pikalt ei suuda… Nii kui vabamalt võtan (isegi trevislikku toitu), nii kohe ka salvestan (ja mitte lihasena;). On kaks valikut: kas olla kogu aeg näljane või paks. No ja nende kahega ma siis mängingi;) Ei ole veel leidnud süsteemi, kus näljatunnet ei oleks, söök oleks tasakaaluks, rasva ei koguneks.

Enamasti saab toitumiskava koostajale ju teada anda, mis töötab, mis mitte. Mida sisse panna, mida mitte. Selle ümber tehaksegi sulle personaalne kava. Mina tean näiteks, et minu puhul kõige paremini töötav viis kõhule nädalaks prunt ette saada on paar keedemuna ära süüa.

Aeglast ainevahetust ei ole olemas. Vastupidi, suurema kaaluga inimestel on see isegi veidi kiirem. Kuid ainevahetuse aeglustumise müüt on tekkinud katsetest, kus nälgiti pikka aega (1 kuu ja üle selle) ja rasvaprotsent langes juba 3-4 peale.

Esimesi päevi nälgides aga ainevahetus, vastupidi kiireneb 3-10%. Asja seletus on see, et kui on oht näljasurmaks, siis esmalt pannakse su keha kiiremate tuuridega tööle ja aetakse pigem ringi jooksma ja toitu otsima. Kui aga selgub, et toitu leida ei õnnestu ja rasvad hakkavad nulli kukkuma, viiakse tõesti ainevahetus tunduvalt aeglasemaks, ehk on lootus see tundmatu ja pikalt kestev näljahäda üle elada.

Kirjutad, et mängid pidevalt nälja piirimail. Ehk käib siiski jutt normaalsest tühja kõhu tundest, st. mõnus on tunda söömist, söömisest tekkivat täiskõhutunnet ja ka seedimise tunne on veel mõnus. Kui aga kõht hakkab teatama et oleks põhimõtteliselt valmis uut laadungit vastu võtma, siis sellele ei pea kohe küll järgi andma. Veidi jaksad ikka tagasi hoida. Eks selle tundega tuleb õppida hakkama saama.

Üks variant on proovida sättida söögikordi ja koguseid nii, et kõige väiksemad satuvad ajale, kus näljatunne ei tule meeldegi või õnnestub lihtsamalt üle elada. Näiteks ajale, kus muud tegevust on niigi. Piisab, kui sellega õnnestub veidi kaloraazi langetada või siis vähemalt miinuses olek lihtsamalt üle elada.

Selles aga, kui täpselt see määrab, ma küll kindel olla ei saa. Selle kodujuustuga on lugu selline, et ma lihtsalt sel päeval ei söönud tervet karpi ära, vaid natukene. Ning pähkleid kulub selle näksimise käigus küll kindlalt vähem kui 100g. Samas osadel päevadel, kus toitumine umbes sama, aga smuuti jääb ära, arvutab see mu kalorikuluks vaid 800 kcal, mis tundub naeruvärselt väike arv. Aga tore teada, et norm peaks ikkagi täidetud olema.

Ka ilma smuutita tulid mul kalorid üle 1500. Lisaks andsid veel põhiliselt pähklid. Juba peotäis pähkleid annab 200-300kcal. 100g pähkleid on suht väike kogus juba niigi, alla selle tuleb juba süüa neid näppudel lugedes.

Kui ütled, et sõid “natuke” kodujuustu, st. mitte karbitäit, siis 45+45g on alla kolmandiku karbist. Kui sõid aga pool ära ikka, siis kogus juba 150g.

Kala 50g? Kas ikka täiesti ausalt lased kogused köögikaalu pealt läbi?

Ikka nii, et näiteks kui taldrikut täidad, siis teine taldrik kaalule, kaal nulli, toit peale. Kaal kirja. Seejärel toit kaalumistaldriku pealt söögitaldrikule. Kala kaalumistaldrikule, üle kaalu ja söögitaldrikule. Kala/kana küpsetamisel ja salati tegemisel samuti kõik asjad viimseni üle kaalu samamoodi.

Alguses jube mässamine, kuid annab kiirelt ettekujutuse, mida tähendab tegelikult 50g kala – selle, et see on suurema mehe üks kahvlitäis.

Kuid kokkuvõtteks – ära väga muretse BAV kalkulaatorite jms. pärast. Kui kaal ei lange, siis on kaks võimalust – oled kannatamatu või sööd liiga palju. Mida iganes kalkulaatorid näitavad. Kannatamatu selles mõttes, et erinevad toidud püsivad erinevalt sees, võivad panna keha vett rohkem või vähem kinni hoidma jne. Ja keha kaalumine võib seetõttu veel “peita” ära tegelikud kaalumuutused.

Kui oled isegi 500kcal-ga päevas miinuses, siis tegelik rasvakadu on päevas heal juhul 30-40g kehalt. Nädalaga kuni 0,5kg. Piisab aga kui sööd ära ühe korraliku tüki soolast või jääb kõht kinni ja kaal “peidab” vabalt seda 30g haaval kaduvat rasva vähemalt nädala.

Neid andmeid kalkulaatorisse sisse lüües saan ma julgelt üle 2000 kcal. Kust see arvutus, et 1200kcal sööd?

1. Kodujuust – mis imelik pakk see on, 90 grammine? Või 45 grammine? Tavaliselt on kodujuustukarbid 200, 300g. Mitu päeva sa seda sööd siis?

2. See smuuti on ilmselt üks kaloripommidest päevas, mille arvutamisel jääb sul midagi kahe silma vahele. Isegi kui võtan vaid klaasitäie ja 60kcal/100g, annab see päris palju.

3. Ka kõige väiksem jogurt annab 120kcal ikka.

4. Näksimiseks pähklid on suht kerge muutuma kaloripommiks. 100g pähkleid on väga väike pakike. Kuid 100g pähkleid on 600kcal.

Mina hindaks, et sa sööd vabalt oma normi päevas täis. 1200 kcal-st pole küll juttugi.

Mis puutub IF kasutamisse massiperioodil või lihaste kasvatamisse, siis ehk oskab siin kommenteerida keegi, kes selle peal elab ka muul ajal kui alla võtmiseks. Minul on suund hetkel “allapoole”.

Hea on aga lugeda läbi http://www.leangains.com/2010/10/top-ten-fasting-myths-debunked.html

Eriti punkti

5. Myth: Maintain a steady supply of amino acids by eating protein every 2-3 hours. The body can only absorb 30 grams of protein in one sitting.

Ja sealt viiteid uurimustele valkude kasutamise kohta.

Jah, tundubki et see IF variant tuleb ise leida. Enne seda mässasin terve aasta sama kaaluga. Ma ei ole võistlev kulturist, kuid minu huvi on teha asi ise läbi paar korda. Sest mida sa teistele ikka raamatutarkusi räägid kui asja pole kogenud.

Mulle näib aga sobivat 24/2, õhtuse söömise ajaga – sest trenn lõpeb ca 21:00 – paratamatus. Ja õhtul on alati meeldinud ka süüa. Päeval ei ole seevastu mingi probleem toidust eemale hoida.

Hommik algab 3x ndl. aga jooksuga + mõned jõuharjutused. Õhtul aga teine trenn – annan ise BPd, BC-d. Peale seda kiirelt mõned keharaskusega jõuharjutused – lõuatõmbed, kükid ühel jalal, kätekõverdused ühel käel. Kaks korda nädalas aga jõusaalikava, mis koosneb peamiselt 3 harjutusest – sügav kükk, jõutõmme ja rinnalt surumine. Laupäeviti hommikul pikem 10km jooks 9kg raskusvestiga, õhtul jõusaal.

Ilmselt ongi suur aeroobse maht aastate jooksul muutnud rasvade põletuse liikudes efektiivseks ja erilist näljatunnet ei teki isegi laupäeval.

IF võimaldas aga mul hakata ületama seni tahtejõu katsumuseks olnud nädalavahetusi, kus päevaplaan polnud regulaarne ja toidust oli päeval raske eemal hoida.

Õhtune napp söök aga peale trenni varem ajas täiesti hulluks, öösiti ei saanud enam magadagi.

Ma leidsin vana aasta õhtul lõpuks pidevate otsingute käigus (käin perioodiliselt ikka netti üle, et leida uusi materjale) teema, mis ringleb juba tegelikult aastaid – “intermittent fasting” kui Googlest otsimisfraasi vaja.

Alustasin kohe 24/1 versiooniga 2. jaanuarist ja tundub, et toimib perfektselt. Senini püsinud kaalult tuleb alla nädalas 0,5 kg, rasva arvelt kadumist kinnitab kaal ja ka peegelpilt. Järjekindlalt joonistub kõik välja.

Toimub kõik aga täpselt nii nagu kirjeldatakse.

Although the lipolytic rate remains relatively high with increasing exercise intensity, the release of fatty acids into the circulation declines

(measured as the rate of appearance of fatty acids in plasma). This might seem counterproductive, reducing the availability of an energy-rich source of fuel at a time when energy demands are reaching their maximum but, during high-intensity exercise, muscles rely predominantly on intramuscular stores of carbohydrate and fat. In fact, even when lipids were infused intravenously during high-intensity exercise to increase plasma fatty

acid concentrations to very high levels (1–2 mM), the rate of fat oxidation was still less than that seen at lower exercise intensities [5]. The mechanism responsible for this reduction in fatty acid mobilization is not known. However, because plasma fatty acid concentrations increase dramatically immediately after intense exercise, it has been hypothesized that the reduction in fatty acid release into the circulation might result from a restriction in adipose tissue blood flow, mediated by catecholamine-stimulated vasoconstriction in adipose tissue blood vessels.