JungaTroll
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
JungaTroll
MemberJa nii ongi- sain kehakaalu täna õhtuks täpselt 85 kg! Pole paha!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Käid iga loo vahepeal “väljas”?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samamoodi saan päeva jooksul kaalu kõigutada vabalt 4-5kg – kuid selleks pean 25km jooksma ja siis kõhu täis sööma – min ja max vahe tuleb siis 5kg sama päeva sees.
JungaTroll
MemberTere!
Kuna mul vereanalüüsid on näidanud, et hemoglobiin on madal, siis olen teinud 1x päevas nögeseteed. Kui kaua võib seda teed teha, ehk kuurina ?
Aitäh
Mida tähendab, et hemoglobiin on “madal”? Kas lihtsalt võeti vereproov suvalises kohas (st. mitte sihtotstarbel vaid nt. doonoriverd andes) ja öeldi mokaotsast, et “on alumise piiri lähedal”? Inimestel võibki hemoglobiini tase olla veidi erinev ja kui ta jääb normide piiresse, siis on enamasti organism harjunud sellise tasemega hakkama saama ja kompenseerib seda. Lihtsalt selle pärast, et taset üles ajada üles ajamise pärast ei ole küll hea idee juua pidevalt nõgeseteed.
JungaTroll
MemberIgasugust saasta saadetakse mulle pidevalt. No mis nüüd viga kui ühe kuuga kulturistiks saab mingi imetootega!
http://www.menfitnessnews.com/ee2/
Jaak Mändmaa Raplast rääkis, et ta on vähendanud hulgaliselt rasva suurendades samas lihasmassi XtremeGain abil 5 nädalaga 6,5 kg.
No mida veel?
JungaTroll
MemberKui oled keskmise pikkusega keskmine naisterahvas ja teed jõusaalis “keskmiste” koormustega trenni, siis võid jämedalt võtta, et ühe trennikorraga põletad umbes 20-30g rasva kehalt. Eeldusel, et enne trenni kõht just väga täis pole söödud. Siit võid teha oma kalkulatsioonid, mitu trennikorda oleks suveni vaja, et nt. 3-4 kg trenni abil kaotada …
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii et pigem ikka kööki …
JungaTroll
MemberMa arvasin ka kunagi pikka aega (samamoodi nagu arvasin, et olen heas vormis) et mul ongi kõrgem keskmine pulss ja surusin joosta pulsiga 180. Tegelikult ei ole. Minu pulsi ja vererõhu tõi alla ilmselt 4 aastat regulaarset lihasvastupidavustreeningut BodyPump näol, mis peaks tugevalt mõjutama ka lihaste kapillarisatsiooni. Hetkel pulss 10km/h joostes 130-140. Rahuolekus 40-42. Kunagi võis sellest vaid unistada.
JungaTroll
MemberProbleem selles, et pulss läheb väga kergelt üles. Näiteks, suusatades juba 10min jooksul hakkan hingeldama, kuigi olen pikka aega juba treeninud ning käin ka jooksmas. Üritan alati pulssi jälgida ning võtta rahulikuma tempo, kui üles läheb, aga suusatades asi eriti hull, pean täitsa seisma jääma, et langeks. Viimane kord jõusaalis jooksulindil oli pulss pidevalt 160-170, isegi normaalse tempoga. Kas on asi ikkagi väheses treenituses, peaksin rohkem vastupidavust treenima?
Ega sul “normaalse” tempo osas mingeid ebarealistlikke ootusi ole? Et kui kõrval keegi mööda vuhiseb, siis seda pead normaalseks tempoks? Ja mida tähendab “pikka aega treeninud”? Kui see on 1-2 kuud, siis see on ju imevähe. Ma ei nori niisama, see “juba treeninud” tähendab enamasti, et treeningutega alustati alles mõnda aega tagasi. Ja kui seni on oldud suhteliselt passiivne ja ka lapsepõlvest ei ole tagataskust võtta head vormi mälestust, siis võivadki oodatav ja tegelikult võimalik tempo konflikti sattuda.
Kui ei ole tegemist raske ülekoormusega vms. terviserikkega, siis tuleb asja võtta nii nagu on. Südame-veresoonkonna treenituse tõusuks läheb pikk aeg. Kui ajaloost trennitausta pole, siis läheb aastaid.
JungaTroll
MemberBodyPump on väga ok trenn tegelikult rasvapõletuseks. Tund aega jagatud ära erinevate lihaste vahel. Tingimusel, et teed midagi ka keskmise pulsiga (kuhu BP peaks üldiselt jääma), võid varieerimiseks lisada veidi pikemat aeglasemat tööd (nt. jooks) või intensiivsemat – BodyPumpiga klapib hästi BodyCombat nt. Ilmselt kui sul klubis on BP, siis on ka BC. Kuid ainult intensiivsesse otsa ei maksa trenne ajada, see ei mõju lõppkokkuvõttes hästi.
Kuid sinu praegune probleem on kindlasti suutmatus järgida toitumiskava. Põhjused võivad tõesti olla toitumiskavas.
Kuid NB! – kindlasti ei saa sellest, et su emale saadeti sama kava, järeldada et SULLE saadetud kava SULLE ei sobi. Võib vabalt olla, et su emale saadetud kava ei sobi hoopis temale – sinu oma võib aga ju ok olla!
Muidugi oleks ideaalne, kui suudaksid lõpuks ise hakata toitumiskava kokku panema. Ega seal ju midagi keerukat ole. Muidu aga võta ühendust kava koostajaga ja koostöös saate kindlasti kava muudetud.
veebruar 28, 2013 at 3:04 p.l. in reply to: Millist füüsilist tegevust teha kardioks? (ei taha jooksumasinat) #337588JungaTroll
MemberSel juhul oleks tõesti mõni rühmatrenn parem. Ei lasta maas vedelda ja poole pealt minema ei jaluta. Tahtejõudu on vaja ainult saali uksest sisse astumiseni.
JungaTroll
MemberKui palavikku pole ja nina ikka päris ei jookse, pole nohu vabandus (kui sa ootasid, et kinnitataks sulle, et ei pea trenni tegema
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )JungaTroll
MemberVäga palju sõltub ka igapäevasest tegevusest. Lihaste atroofia on näiteks kipsi pandud jäseme puhul väga kiire. Öeldakse, et taastumine-kadu on isegi suhtes 3:1 ehk pärast läheb taastumiseks 3x rohkem aega. Kuid isegi väike liigutamine võib kadu tunduvalt aeglustada.
JungaTroll
MemberKasutan ise tehtud vesti, 9kg hommikuti jooksmisel ja lisaraskuseks lõuatõmmetel. K…t, lõuatõmbeid eriti juurde ei tule aga jalad on hakanud vestiga nii ära harjuma, et laupäeviti on juba 20km jooksuringid.
JungaTroll
MemberBodyPumpi kaitseks veidi. Tõepoolest tuharalihased rakenduvad vähe, kui reis ei tule vähemalt horisontaali. Horisontaali tulles ja alla selle pöördub vaagen veidi ja tööle rakenduvad aktiivselt ka tuharalihased.
Kuid kõik BodyPumpi treenerid – kas te ikka ise seletate klientidele, et parem kui suur raskus kangil on väiksem raskus kuid normaalse sügavusega kükk? Ma peast ei mäleta, kuid sellest oli ühel DVD-l lausa ka eraldi nn. education video.
Väärarusaamad hakkavad aga instruktoritest endist peale. LesMillsi soovitust “reis põrandaga paralleeli” võetakse veidi valesti. Paralleelseks lastakse heal juhul reie alumine osa – kuid reis on ju ülevalt jämedam! Sellisel juhul pole aga reieluu ise veel kaugeltki horisontaalis.
See tuli teemaks ka ühel koolitusel, kus mu peale karjuti, et mu kükk on liiga sügav. Kuid juhendaja võttis siis vildika, joonistas reiele luude jooned ja näitas, et tegelikult ongi selline “sügav” kükk miinimum.
Minge proovige õhtul, võtke kangilt 5kg maha ja tehke korralikud sügavad kükid BodyPumpis. Silmad lähevad punni ja homseks on haige tagumik garanteeritud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>JungaTroll
MemberEks nende toitumiskavade paika ajamine ongi katse-eksitus meetodil. Sisuliselt püüab keegi sinu sõnaliste kirjelduste järgi ära mõistatada, kui palju sul võiks su eesmärkide täitmiseks olla paras süüa. Kui alginfo on väär (midagi jäetakse rääkimata), muudatus on väga suur (toitumiskava ei arvesta üldse toitumise hetkeseisuga ja muudatus on järsk) või toitumiskava saaja on ütleme ausalt, tahtejõuetu, siis ongi seda raske paika saada.
Eeldame siiski, et päris käegalööja tüüp sa ei ole. Sel juhul soovitan kiirelt toitumiskava koostajaga ühendust võtta – mitte esmalt tulla foorumist küsima. Kindlasti saate koos kava korrigeeritud.
Teiseks aga – asi läheb lihtsamaks, kui püüad ise ka selgeks saada, mis on tegelik nälg ja mis lihtsalt isu millegi järele. Mis on tegelik sügav kaloraaži miinus ja mis kerge tühja kõhu tunne miinuses olles.
Tegelik nälg ja sügav miinus on väga reaalsed füüsilised tunded, kus sõna otseses mõttes hakkab tekkima füüsiline nõrkus, pilt hakkab ära minema eest. Sinnani ei tohiks laskuda. Kõik enne seda on aga lihtsalt varasema mugava elu järgi karjuv aju.
JungaTroll
MemberOlen üsna “fit” nagu kirjutad ja käin jõusaalides, kus käib ka “pakse”. Ausalt, minul tekib kahte tüüpi mõtteid selliseid inimesi nähes:
a) väga tubli, võttis asja käsile. veidi kannatust ja on ise ka juba “fit” – juhul, kui “paks” teeb silmnähtavalt tõsist tööd – korralikud baasharjutused, normaalne koormus
JungaTroll
MemberAeroobne ja anaeroobne pulsivahemik on esiteks igal inimesel individuaalne. Anaeroobseks nimetatakse pulsivahemikku, kus valdav osa energiast saadakse anaeroobselt. Mida paremini on inimene treenitud, seda suurema intensiivsusega on võimalik tööd teha, enne kui töö läheb üle anaeroobseks. Individuaalsed pulsivahemikud saad aga teada koormustesti tehes.
Anaeroobses pulsivahemikus aga ei ole väga kaua võimalik järjest tööd teha. Nii et rasvapõletus sinu küsimuse kontekstis (“suveks saledaks”) ei tule anaeroobses pulsivahemikus kindlasti kõne alla.
Ilma pulsivahemikke määramata on aga üldiselt võimatu sulle kellelgi siin foorumis nõu anda, kas a) tempo 7,4 km/h on sinu jaoks aeroobse töö jaoks optimaalne
AutorPostitused