JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Su trenn läheneb juba pigem lihasvastupidavustreeningule. Kui teeksid hoopis testi, kaua jaksad nüüd ja kaua jaksasid varem pumbata, siis siin näeksid arengut. Vaata ikka rohkem metoodika, korduste ja raskuste poole mida kasutavad jõutõstjad.
Tihti olen JungaTrolliga mõnedes asjades natuke eriarvamusel, aga viimasele postitusele küll pöidlad püsti nõus!
(Liigutamisega muidugi tasub ka mõelda, et valida ikka neid asju, millest mõnu tunned ja kehale liiga ei tasu teha… LIIGA otseseks ei tohiks see seos olla, et ma PEAN liigutama SELLEKS ET kompenseerida söödut … sellisest mõtlemisest söömishäireni on üsna pisike samm kahjuks)
Väga nõus! Ennast võib vigaseks treenida, kuid midagi ei muutu kui ihadele järgi anda. Ma tahangi tegelikult öelda vaid seda, et ärge ülehinnake ühe trenni mõju kaloribilansis. Mida intensiivsem on treening, seda rohkem kiputakse üle hindama, sest kalorikulu seostatakse tajutava pingutuse määraga. Isegi kui see pingutus kestab suht lühikest aega.
Tere!
Olen ülekaalus 17 aastane poiss.Palun mitte naerda siin juures(128kg/1.95m).Mu vaim ja keha on valmis nüüd kõvasti kaalu langetama!
1)Mis oleks parim trenn millega saaks kohe kiiresti kaloreid kaotada?
2)Kas on võimalik et trenn mida ma teen muudab peki lihaseks
3)Oleks vaja kellegi abi, kes aitaks või nõustaks mind.
Ma pole nõus rasvaimule.
4)Mis tuleb teha kui peaaegu iga päev on selline asi et paneks kasvõi tahvel šokolaadi nahka
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?5)Käin nädalas 3 korda jõusaalis- kas see on ikka õige asi ? või peaks mingit muud trenni tegema?
Äkki kellegil on toidumenüü mida ma saaksin kasutada, ma ei tea täpselt mida ma ei tohi süüa et kaal langeks
Huvitav, mul on endal kodus pea sama vana poiss, kellel samasugused mured. Vastuseks ka teistele siinsetele kirjutajatele – probleem ei sõltu sellest, kas vanemad ostavad või ei osta koju tervislikku toitu. Me ostame koju ainult tervislikku toitu, püüame poissi abistada, motiveerida. Kuigi ma tean näiteks, et poiss peab järjekordsest toitumiskavast kinni heal juhul 3 päeva, teen ma neid ikka. Et ei saaks öelda – teda ei aidata. Kuna olen ise BP, BC treener, oman klubi, siis kõik trennid on talle tasuta. Jõusaal oleks tasuta, olemas on rattad jms. Kuid miski ei aita – ka normaalsest toidust saab end suureks süüa (või vähemalt ei võta alla) seni, kuni istuda vaid kodus arvuti taga ja muudkui süüa. Ja kui veel lisaks omada ka veidi taskuraha, saab alati haarata poest lisaks krõpsupaki ja coca-cola. Või pizza. Kätt ette ei pane.
Perioodiliselt leiab ta siis internetist ka uusi dieete ja püüab neid alustada. Me ei narri teda nende tõttu, kuigi mõne ekstreemsema puhul püüame ikka veidi nõu anda – nt. täiesti rasvu välistav või veedieet ei pruugi kasvava keha puhul kõige mõistlikum olla …
Trennist kaalu alandamise eesmärgil. Usu, kuni söömise kogused ei ole paigas, võid end sõna otseses mõttes vigaseks treenida. Ei aita. Inimesel peab olema suurepärane füüsiline vorm, et suuta end toitu piiramata normaalkaalus olla. See nõuab sõna otseses mõttes päev otsa rabelemist.
Esimene asi, mida ma soovitaks. Mõtle ühele eesmärgile. Ja see eesmärk on – vähenda koguseid. Mida iganes sa sööd, vähenda koguseid. Sellest algab kõik. Pidurite peale saamine. Kui sa teadvustad ja oled võimeline kontrollima seda, PALJU sa sööd, siis järgmisena hakka mõtlema sellele, MIDA sa sööd. Alles siis võiksid tellida toitumiskava. Sest kuni sa ei suuda kontrollida “palju”, lendab igasugune toitumiskava peagi nurka.
Kui “palju” hakkab ilmet võtma, hakka valima “mida”. Siin ei ole tegelikult mitte mingit kunsti. Looduses on asi hämmastavalt lihtne – kuskil 100kcal/100g juures jookseb piir, kus mao suurus (täiskõhu tunne) on kooskõlas energia vajadusega. Ehk, võid korvi ja suhu loopida kõike, mille energia sisaldus jääb alla 100kcal/100g. Kui hakkad seda tegema, siis märkad iseenesest, mis sinna allapoole jääb … juurviljad, veidi puuvilja. Ja kõige ülejäänu puhul pead suutma vastata küsimusele – MIKS ma seda söön? Kui vastust pole – ära söö! Vastuseid saab aga põhiliselt olla kolm: valkude vajaduse katteks, rasvade vajaduse katteks, mõnu pärast.
Tuttav tunne. Kui pidasin/pean ka siin foorumites juba veidi kirjeldatud dieeti, siis seni on kõik korras, kuni üldse mitte mingit magusat ei söö. Kohe, kui aga süüa ära väikegi tükk šokolaadi, kooki vms. siis läheb ajus möll lahti. Kogu keha kargaks justkui tiiger ülejäänu kallale. Kuid õnneks olen õppinud ka tahtejõuga pidurid täiesti põhja vajutama. Aga seda on lausa füüsiliselt tunda küll, kuidas jalad tuleb maha suruda et mitte kaasa lohiseda.
Minu soovitused, mis võib-olla on ebatraditsioonilisemad:1. Õpi tundma mõnu ka sellest, kui suudad end ohjeldada. Enese üle võimu saavutamise tunne on suurepärane! Teadvusta ja naudi seda tunnet.
2. Analüüsi end, milline komponent patustatavast materjalist on see, mis tegelikult meeldib. Püüa asendada kõik muu “täidisega”. Meeldib kreem koogi peal? Tee kook siis valge jahu asemel millestki muust, kuid naudi kreemi.
3. Suurenda oma füüsilist koormust niivõrd, et võid süüa rohkem kui mahub ja võtad ikka alla. Üks trenn päevas on tegelikult imevähe sellise “patustamise” kompenseerimiseks. Inimesed keskenduvad trennis kulutatud kaloreid arvestades absoluutarvudele. Kuid unustavad ära selle, et isegi istudes kulutad 80-100kcal/t, jalutades või kodutöid tehes aga juba julgel 200kcal/t. Nüüd nt. BodyCombat kulutab 400-500kcal/t. KUID, võrreldes jalutamisega teeb sama välja kas jalutada 2t või teha üks BC.
Praegu ju päike tõuseb kell 4. Mine kell 5 välja, mölla päikeseloojanguni väljas ja õhtul võid endale laduda lõhkemiseni sisse.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hetkel mitte väga rangelt. Hommikuti söön veidi, minimaalselt. Otsustasin suvi otsa hoida sama kaalu, sest 8. mail murdsin rangluu õlast lahti ja paar kuud ülakeha väga tugevalt treenida ei saa. Aga nälja talumine on jah pigem füüsiline, mentaalsele poolele väga mõju ei avalda. Füüsiliselt on aga küll tunda, kui hommikul mitte süüa, päev otsa ringi joosta. Näiteks nüüd nädalavahetuseti tõusen ka 5:15 ja lähen oma maamajja tööle. Päev otsa pidevalt liigutades on õhtuks tunda kuidas jalad hakkavad nõrgaks jääma, võtab lausa põlved nõtkuma. Aga närvikavale ja tujudele ei mõju sentigi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda need veinimüüjad räägivad jah. Kuid nad ei ütle sulle, et kõik need head ained, mis on veinis, on olemas ka viinamarjamahlas. Veinis on muidugi suhkur käärinud alkoholiks, ehk üks on vahetanud teise, kuid mingeid antioksüdante vms. mida veinimüüjad kiidavad juurde ei tule.
Rangluu ja abaluu 100% nihestatud, st. rangluu ots sisuliselt lahtiselt õhku turritamas. Ravi? Öeldi, et määri Lioton geeli ja söö Ibumetiini. Käisin ka ortopeedil. Öeldi, et on võimalus ka opereerida kuid operatsioon Eestis seisneb rangluu ja abaluu titaanklambriga kokku tõmbamises. Saab küll luude otsad paika, kuid jäävad kõik opi riskid + see klamber sinna sisse. Mis paratamatult muudab kogu õla jäigemaks. Opi eelis on aga see, et õlalihase jõud jääb alles kuna lihaste nurk jääb alles. Mulle on aga olulisem õlaliigese liikuvus ja pigem otsustasin veidi elada sellise õlaga, sest väidetavalt sarnase trauma (aikido, ülepuusaheites kukkumine õlaga matti) puhul paikapandud rangluu eelist ei anna. Soovi korral jõuab aga opi ikka teha, ajal kui ehk on võimalik sidemed asendada mingi klooniga. St. ei mitte panna kontidesse metalljurakaid.
Hetkel tundub aga, et paraneb iga päevaga. Püüan kogu muud keha aktiivselt liigutada, sest ükski geel ei aktiviseeri verevarustust läbi naha nii nagu liikumine teeb. Kuid õlale kukkumine tuleb trennis mõneks ajaks ära unustada. Hea vabandus teha ise teistele puusaheiteid ja ise mitte teha lasta.
Ühel jalal kükid. Tee peale jooksuringi. Neid saab laduda igal pool. Kaks nädalat tagasi purustasin trennis oma õla, rangluu abaluu küljest lahti ja saan teha hetkel tõsiselt vaid jalgu. Ja ennäe imet, ühel jalal hunnikute viise kükke omab juba paari nädalaga silmnähtavat mõju jalgadele.
Ei olegi võimalik lihtsalt ja kiirelt. Lihtsalt ja kiirelt saab end vormist välja. Enda vormis hoidmine on eluviis, mitte kiire projekt. Samad võtted, mis aitavad vormis püsida, aitavad ka sinna saada.
Juhtusin hiljuti alustama kodus juba kaua aega vedelenud Andrus Kivirähu raamatu “Mees kes teadis ussisõnu”. Seal ainult üks hundipiima joomine ja põdraliha söömine käibki. Leib on aga asi, mida üks õige metsaeestlane suu sissegi ei võta. Kõikidele kulturistidele kohustuslik kirjandus.
Kas sellel vestil saab raskusi muuta-ringi tõsta ka? Olen ise endale õmmelnud 2 raskusvesti, 9+6 kg ja jooksin nendega Scoutsrännakul. 30kg vest on ilmselt raskuse muutmise võimaluseta väga karm. Eriti õlad paistavad olevat õhukesed ja kitsad. Võivad hakata soonima.
Hetkel pole linki käepärast, kuid üks sõber tellis kuskilt Euroopast teistsuguse vesti, millel sai raskusi muuta ka. Nägin seda vesti lähedalt ja paistis tugevam olevat.
Paar postitust ülalpool ongi kirjas, mida ja kui palju teen. Kuid kaloraazi hetkel väga täpselt ei jälgi. Lähtun mõneti paleodieedist (tegelikult mitte teadlikult, jõudsingi lihtsalt ise sinnasamma välja): piiramatult esmalt juurvilju, rohelist. Seejärel valgud: liha, kala, kohupiim. Teraviljatoodetest praktiliselt vaid nisukliid, kaerakliid, kaerahelbed, tatar. Ja ega muud ei saagi. Ja kui seda 1x päevas süüa, siis üle 2500kcal kõhtu ei mahugi. Lisaks tekitan täiendavalt 2 sügavama miinuse päeva teisipäeviti süües ca 1000kcal (siin loen kokku poest) ja laupäev, kus miinus tekib 25km 9kg vestiga joostes (ca 3t, täiendavalt -2000kcal) ehk siis 2x ndl täiendav lisamiinus ca 3000kcal.
Lubasin anda teada, mis sai 1. jaanuari alanud eksperimendist. Tulemus: -5kg rasva arvelt. Pilt siin:
Millest see organism koguma hakkab? See kogumise ja ainevahetuse aeglustumise jutt on müüt. Reaalne ainevahetuse aeglustumine tekib alles rasvaprotsendi jõudes väga madalale. Ka 24 tundi söömata olles ei teki veel mingit aeglustumist. Vastupidi, ainevahetus kiireneb 4-10% peale 36 tundi nälgimist. Mis on ka loomulik – kui väikese nälja puhul “mott maha” kukub, siis sureks kõik loomad ju sinnasamma metsa alla. Vastupidi, loodus paneb näljase hundi ringi jooksma. Ja kui juba pikka aega ei õnnestu toitu leida, siis hakatakse ainevahetust veidi tagasi tõmbama. Sest ilmselt on tõesti söök maailmast mõneks ajaks otsa saanud. Kuid ainevahetuse aeglustumine kohe peale seda kui kõht tühjaks läheb on naeruväärne. Esimene näljanäpistus ei ütle midagi muud kui kõht ütleb et ta on valmis järgmist laadungit vastu võtma. Ja siia müüaksegi kohe sulle toitutööstuse poolt reklaam “kõht täis Eesti moodi”.
Võib-olla ma söön liiga palju, sest ma liigun hetkel väga vähe.
Aga ju siis nii ongi? Kiire kalkulatsioon andis minul sinu menüü kaloraaziks ka veidi rohkem – ca 1500-1600kcal. Ja kui istuva töö puhul tegelikult on juures ka ehk mõni kohv-tee suhkru/piimaga, mõni väiksem muu näks, võib asi vabalt jõuda 2000-ni.
Aga vahet pole.
Unusta ära see number, mis on sulle arvutatud kalorinormiks. Sa pead aktsepteerima fakti, et sinu jaoks on sinu praegune menüü paras kaalu hoidmiseks. Pead lihtsalt vähendama veelgi neid koguseid.
Kui aus olla, siis minus tekitavad alati kahtlusi menüüd, kus on pakendite kogustega mitte “jaguvad” toitude kogused. Näiteks pähkleid 15g. Pakid on ju 100g? Ja nii siit-sealt tiksub neid juurde.
Aga, nagu ütlesin – ei ole vahet. Pead kulu viima suuremaks kui tulu.
Antud juhul nagu ise ütled – alusta siiski enda liigutamisest. Kui istuva eluviisiga püüda alla saada niigi napi menüüga, siis hakkab lõpuks kõike puudu jääma.
Kui ei leia motivatsiooni väljas liikuda, siis proovi mõnda rühmatrenni – kindel aeg, kindel päev. Ehk aitab natuke laiskusest jagu saada teadmine, et tuleks ikka õigeks ajaks kohale minna. See 300-400kcal alustuseks võib asjad liikuma panna.
