JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Perearstidega kipub jah olema see häda, et iga kaebuse peale soovitatakse kuu-kaks täielikult trennidest loobuda. Pidevalt saan klientidelt kirju a la “venitasin oma xyz lihast joostes/puid lõhkudes vms. palun tühistage mu treeningud terveks kuuks, arst ütles et tuleb puhata”.
0,5g kehakaalu kg kohta. Mehele siis 40-50g päevas. Saaks karm joomine olema
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tee soojendus, jookse rahulikult 10-15 minutit. Siis jookse 500m sellise tempoga, mis annaks sulle 3km soovitud aja. Kuid jookse see 500m võimalikult ühtlase tempoga. St. ära lõpus spurdi vms. et mahtuda aja sisse. Fikseeri pulss. Kui pulss jääb lõpus aeroobsesse tsooni, siis on lootus see 3km soovitud ajaga ära joosta. Kui ei jää, siis tuleb alustada baasvastupidavuse treenimisest esialgu. St. ei ole erilist mõtet hakata siis veel nn. tippu tegema.
Päris 15-ni ei pea ootama, et hakata kasutama lisaraskust. Kogu aeg võiks olla treeningus sees maksimaaljõu komponendina madalam korduste arv. 5st 15-ni võib kuluda suht pikk aeg. Kui tahad aga lisada funktsionaalsust, siis mõtle väljapoole dünaamiliste ja kulturistide poolt peavooluks muudetud harjutuste ja tempode kastist. Plüomeetrilised – hüpped. Isomeetrilised – hoidmised, erinevad nurgad. Tempo, HIIT.
Vastusevariante ei peagi olema rohkem, üle 42km. Kuid need pakutud võiks olla ju ikkagi kõik valitavad? Või on mõeldud seda, et igal aastal osalen küll mitmel jooksul kuid valin alati sama distantsi?
Ja jooksmisvarustuse jagaks ma tõesti kolmeks vähemalt – jalanõud, riietus, monitooring. Erinevad jooksjad suhtuvad ja kasutavad neisse erinevalt. Mõnele on oluline jalats, kuid kellasid ei kasutata.
Euroopas legaalsetel burneritel on efekt olemas, see annab võimaluse neid ka reklaamida ja müüa – “aitab kaasa”. Kuid efekti võib võrrelda sellega, kui püüad mutta kinni jäänud autot välja lükata. Võistlevad kulturistid, kes muuhulgas ka seda lisandit reklaamivad on siin pildis nagu Smartid, piisab vaid veidi lükata ja saad august välja ja meetri edasi. Keskmisele (ja ilmselt üle keskmisele) inimesele on see aga nagu palgirekka nügimine. Võid ju proovida, eks ta teoreetiliselt aitab ka (kui õiges suunas lükkad) kuid silmnähtavat tulemust ei ole. Sest lihtsalt laadung on niivõrd suur. Esimesed kilod kukuvadki kergelt kaalu langetuse alguses, sest muuhulgas vähenevad üldiselt organismi varud – mis siiani sõid pidevalt täis. Edasi peakski normaalse dieedi puhul langus olema väiksem ja 2kg kaupa enam ei lähe. Kuid need burnerid aitavad, kui lähed nende järgi joostes ja tagasi ka.
Ehitan kiviaeda vahelduseks, ripun ja tõmban lõuga libedatel torudel
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Haare tugevneb. Aga siinsete tõmbajate haardeni on ikkagi veel palju minna. 150-200kg võiks küll käsi kannatada ära ilma vahenditeta, sinnani võiks panustada ikka haarde tugevdamisse?Natuke vildakas küsimustik, hakkasin täitma ja jätsin pooleli, sest selliselt koostatud küsimustega saab ju viltuse pildi.
“Mitu korda plaanite osaleda?” … – kui juba nii küsida, siis eeldatavalt on ka vastuseks 1… mitu.Edasi aga järgmine – “Millisest võistlusest plaanite kindlasti osa võtta?” – kui ma eelmise vastuseks juba kirjutan rohkem kui 1, siis järelikult plaaningi mitmest osa võtta. Või siis on nii, et plaanimine ja osa võtmine on eri asjad? Plaanida võin seega 10-st. osa võtan ühest?
“Millise distantsi läbimiseks valiksite?” – jooksen seinast seina, 10-40km distantse. Sest lihtsalt meeldib joosta ja 10-40 km vahemikus pole ükski eriti midagi erilist. Miks viimane valik on aga vaid 42? Ultrajooksudest oled kuulnud?
“Kui tähtsaks peate korralikku jooksmisvarustust?” – mis see on? Väga erinevad asjad on jalanõud, riided, seisundi andurid. Ei tohiks küll panna kõiki neid ühe alla kokku.
Ei öelnud ju midagi valesti.
Kardiot tehes arendad vastupidavust, mitte lihaseid.
Ise olen selle faasi läbi elanud. Tegin aasta osta soojendust 15minutit jookuse 9kmh lindi peal. Oli kohe tunda kuidas jõud ja lihased kahanesid.
Nüüd teen 5minutit jooksu ja jõud tuleb tagasi. Samas võib asi toitumises olla, sest kindlat dieeti mul ei ole ja söön tunde järgi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siis just vastupidi, tuleks mõelda üldise töövõime ja vastupidavuse tõstmisele, kui juba 15 minutit rahulikku jooksu niimoodi töövõimele mõjub.
Loodetavasti sinul pole olukord selline veel, kuid olen näinud “jõusaalihunte”, kellel peale biitsepsi seeriat lööb juba pulsi 140 peale. Kükke enam ei tee, sest siis lendab üldse pulss juba lakke. Aeroobne puudub aga trenniplaanist üldse. Ja jutt ei käi tegijatest, kelle biitsepsi raskus on mõne mehe kükk. Ei, täiesti tavaline depressiivse väikelinna harjukeskmine meeskodanik.
Huvitaks ka mispoolest jooksmine parem on kui mõni muu rasvapõletus treening?
Ei olegi seni kuni joostakse tunnikese ringis. Kui aga viitsid asjaga tegelda nt. 2-3 tundi, siis on jooksmine küll üldiselt teistest parem kalorite põletamiseks. Hinna, vahendite jms. mõttes ka. Tossud jalga ja lippa 3 tundi. 3 tundi kuskil saalis läheb kalliks.
Võid proovida suurendada üldist jõuressurssi. Sest muidu roteeruvad ikka needsamad lihaskiud ja lõpuks väsivad. Proovi lisada mõned maksimaaljõu harjutused. Nt. rinnalt surumine 4-5x seeriad. Ja siis kasuta ka lisaraskusi.
Jah, suurt mõtet pole pidevalt kellalt numbreid lugeda ja neid siis Excelisse panna. Ja teise veergu siis vastu panna igat grammi kaalu pealt. Ja kui siis Excelis bilanss klapib aga kaalult tulemust ei tule hakata kahtlustama mingit saladuslikku erilist põhjust. Tuleb aktsepteerida fakti, et inimesed on erinevad ja kui ühele on loodus andnud ainevahetuse nagu kajakal ja teisele nagu tammepuul, siis pole midagi teha.
Teema alustajale soovitaks siiski esmajärjekorras vaadata pigem liikumisvõimaluste poole. Aga ma ei pea silmas trennikordade suurendamist. Küll aga võiks mõne praeguse “rasvapõletustrenni” vahetada välja millegi intensiivsema vastu. Või siis teha see mõni aeroobika mitte kella jälgides vaid enesetunde järgi nii, et ikka pingutaks ka. Lõppsummas on kalorikulu suurem. Ja teise poole elust võiks suurendada kogukulu suurema aktiivsusega kogu päeva jooksul. Ehk teha vastupidi Churchillile – mitte kunagi istuda, kui on võimalik seista. Mitte kunagi seista kui on võimalik liikuda.
Kuid seda kõike saab teha piirini, kus elu endale vastikuks ei lähe.
Siiski tuleb teha valik – kumb stress on suurem – kas rahulolematus oma praeguse kehakaaluga või pidev mõtlemine vajadusele kaloreid põletada. Ja siis otsustada ja tegeleda asjaga.Inimeste baasainevahetuse tase võib erineda isegi 20%. Kuna sa oma andmeid ei avalda, siis võttes näitena lihtsalt aluseks ca 33 a naise, kehakaaluga ca 65-68 kg (sest ilmselt 50 kilo pealt enam väga suurt soovi poleks alla saada), on keskmine BAV ca 1500 kcal. Kuid kuna see võib erineda ka kuni 20%, siis võib BAV olla ka 1250. Kirjeldatud treeningud kulutavad päevas nädala peale jagatult keskmiselt 250 kcal rohkem. Ja nii võibki nibin-nabin olla, et 1500-1600kcal päevas puhul võid olla hetkel miinuses vaid ca 200kcal. See annabki kuus ca 500-750 grammi kaalukadu rasva arvelt – mida alguses aga lihtsalt veel ei märka. Nii et mingit müstikat ei pruugi olla.
10km kõndides 1000kcal on täiesti ebareaalne. Ma olen 85 kg kaaluv mees rasvaprotsendiga 8-9 vahel (ehk siis 44% kehast on lihas) ja ma kulutan 1000kcal kui ma _jooksen_ 15km. 10km kiirkõnni reaalne kalorikulu võiks olla ca 500kcal, mitte rohkem.
Olen ise BodyPump instruktor ja ka siin kulutan tunnis heal juhul 600kcal, Kuid näited mu raskustest – kükk 45kg, rind 35-38kg, selg 40kg jne.
On tehtud uurimusi, mis näitavad et Polari pulsikellad valetavad eriti naistele suht häbitult kalorikulu kohta – pakkudes ca 1/3 üle.
Ehk võiks siit pihta hakata? Võta oma jalutuskäigu kalorikuluks 500, sealjuures LISAkuluks tegelikult 350 (ära unusta, et mitte midagi tehes kuluks ikkagi vähemalt 80kcal/t). Nii et kui on valida istumise asemel kiirkõnd, siis ei saa seda lisada päevasele kalorikulule, vaid tuleb baasainevahetus lahutada.
