JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ei sõltu jah jalgade pikkusest. Minul on keskmise suurusega, kuid kasvatada pole kunagi õnnestunud. Ükskõik kuidas proovida, lõpuks tapab lihtsalt jalad ära nii et magada ei saa kuid ei kasva. Ju siis on jooksujalad. See eest käed kasvavad kui tahan.
Kahtlustan, et ehk tegemist ikka lapsepõlvega ka – kui lapsepõlves nt. vähe liikusid, siis verevarustus jalgades ei arenenud ja nüüd on lihtne jalgu üle koormata kuid mitte kasvama saada? See eest maal tööd tehes rippus midagi rasket alati käte otsas.Tekib küsimus , et palju tuleks mul süüa päevas kaloreid ja palju päevas kaotada , et 1,5-2 kg läheks alguses nädalas ?
1,5 – 2kg nädalas??? Siin on ikka vist trükiviga, 1,5-2kg kuus, eks?
Alguses võib küll kiiremini minna, kuid üldiselt on 37kg maha saamine ikka 2 aasta projekt. 6 kuuga oleks küll ilus saada maha 37kg kuid see ei ole praktikas reaalne.
Isegi kui täieliku näljaga on, siis ei jõua nahk nii kiirelt kokku tõmbuda ja jääb lotendama. Teiseks korralik põnts toitainete puudusest tingituna kogu muule tervisele – juhul kui nälgid.
Harju keskmine on siiani olnud 1,5kg kuus neil, kes on võtnud eesmärgiks saavutada langus 2kg kuus ja teevad selle nimel enam-vähem väga korralikult tööd. Reaalsuses kujuneb välja 1,5 kg kuus, sest tavaline inimene päris mungadieedile ei lähe ja mõnel nädalavahetusel tuleb ikka ette mõni väiksem/suurem söömine sõpradega vms.
Ära üldse muretse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võin kangemat mürki võtta, et see pepu oli enne ka selline. Nüüd lihtsalt vaatasid, sest eks ikka tahaks kohe näha kas tulemusi on. Paari nädalaga ei juhtu suurt midagi, isegi kui meelega teha ainult ühel jalal kükke.
Kui veidi tõsisemalt öelda, äkki avastasid lihtsalt selle, et sul on üks jalg lühem kui teine, nii nagu paljudel inimestel? See avaldub samuti selles, et üks pool on veidi teistsugune.3×60 minutit ei oma mitte mingit märkimisväärset lihasmassi kasvu pärssivat või hävitavat mõju. Aeroobse ja jõutreeningu vastastikusest mõjust räägitakse ikkagi jõutreeningu ja märkimisväärselt kurnava ja intensiivse aeroobse treeningu üksteisele järgnema panekust. Võid rahulikult sörkida oma 3×60 minutit suht suvalisel ajal. Muidugi, ega 3×60 minutil väga suurt mõju ka rasvmassile ole, kuu kohta ehk 300-400g. Toitumise muutmisel on kordi suurem mõju. Aeroobse trenni eesmärk võiks olla eelkõige südame ja veresoonkonna tervis. Rasvade mõningane põlemine on boonus.
Üks asi on füsioloogia ja biokeemia, teine asi on puhtalt inimeste käitumine. Müüt on tekkinud ebakorrektsest asjaolude seostamisest. On tehtud hunnik uurimusi, mis käsitlevad inimeste söömisharjumusi ja teevad neist valesid järeldusi. Lihtsustatult seisnevad need enamasti selles, et küsitakse “Mis kell õhtul sööte?” ja “Kui palju kaalute?”. Ja siis on arve kokku lugedes tehtud järeldus et kellaaja ja kehakaalu vahel on põhjuslik seos. Tegelik põhjuslik seos oli selles, et õhtused hilised sööjad kippusid üleüldse kogu kalorinormi ületama ja õhtuni hiline söök oli lihtsalt üks ekstra toidukord mida poleks enam vaja olnud.
Siiski, miks eriti naised kiidavad, et kui õhtul ei õgi, siis võtavad alla? Ja miks eriti shapingus rõhutati, et peale trenni ei tohi enam süüa? Sest on teada, et kui õhtul juba külmkapp avada, siis enam pidama ei saa. Aega laialt käes, telekast filmid jooksevad ja kauss muudkui tühjeneb. Parem kohe koju tulles hambad ära pesta ja vara magama minna. Ja juba järgmisel hommikul on kaalul rõõmsam number. Mis sest, et see ei ole öö jooksul põlenud 1 kilo rasva vaid on 1 kilo söömata jäetud toitu.Ja olid kohevad ka? Ma proovisin vahepeal teha midagi Fasti Bake pulbriga. Kuid kui ei tahtnud just üle poole valget jahu panna, oli tulemuseks ikka lõpuks kokku vajunud plönn. Isegi pannkoogid olid keskelt nätsked lätakad.
Ma kardan, et nende noorte õunakujuliseks muutumisele on meie põlvkond (need sirgema keskealised, kes ka mina olen) ise kaasa aidanud. Meie põlvkond peaks ikka ise vastutuse võtma. Sest kust see suhtumine siis mujalt ikka tuleb? Ühest perest, teisest perest, kolmandast perest. Kui kõigist peredest tuleb sama signaal, siis muutubki see noorte hulgas ellusuhtumiseks.
Mul lihtsalt omast käest kodust näide võtta. Siit välja murda on hetkel raske, kuid mitte võimatu, aga alustama peame ise. Raske on see, et noortele on nüüd liikuma panekuks vajalik juba üsna tugevad näited. Ei piisa enam, kui vanemad lihtsalt lapsi ööseks tuppa ei karjata nagu meie põlvkonnal. Nüüd peavad vanemad ise iga jumala päev õhtul peale kontoritööd võtma trennikoti ja end liigutama. Kui vanemad liigutavad end iga päev ribadeks, siis heal juhul lapsed võtavad ka paar kord nädalas vedu. Kui vanemad kimavad iga päev 100km rattaga, siis võsuke läheb ka sõidab mõnel korral nädalas oma tiiru.
Aga kui vanemad vajuvad õhtuti kodus diivanile ja söövad “kõhu täis eesti moodi” siis ei ole sealt midagi tulemas.Kui räägid käte tööst, siis ilmselt pead ikka silmas nn. treadmill masinaid. Mida odavam masin, seda erinevam on loomulikult liikumine tavalisest jooksmisest. Kuid kalorikulutamise kontekstis ei ole selle üle mõtet küll suurt pead vaevata.
Kalorikulu sõltub vahetult ja ainult sellest, kui palju sa lõppkokkuvõttes end liigutad. Üldistatult võib öelda, et kõigil sellistel jooksusarnastel aladel sõltub kalorikulu otseselt distantsi pikkusest, mitte läbimise kiirusest. Jooksu puhul on uuritud selle mehhaanikat ja jõutud tulemusteni, et energiakulu sõltub ainult maa pikkusest (sama inimese puhul). Mitte tempost – sest kiirema tempo puhul on kalorikulu tunni kohta suurem, kuid maa läbimise aeg kiirem. Aeglasema jooksu puhul on kalorikulu ajahetkes väiksem, kuid see-eest liigutakse kauem. Ehk siis pole vahet, kui kiiresti jooksed 10km. Energiakulu on (aeroobses pulsivahemikus) sama. Sättides masinale iga kord sama koormuse, kehtivad seal jämedalt samad põhimõtted. Hea indikaator on pulsikell. Jookse testiks korra läbi (ühe korra ikka veel saad ehk) oma tavaline distants. Ja siis vaata spordisaalis, kaua ja mis koormusega pead seda stepperit väntama, et saada ette sama number.
Mitte keegi ei oska foorumi kaudu seda sinu eest ennustada. Kõik sõltub kasvõi sellest, kas sa ka tegelikkuses selle masina peal käsi rakendad. Võib-olla teevad käed pool tööd, võib-olla mitte. Aga sellel pole ka suurt tähtsust jällegi – kalorikulu sõltub lihaste summaarsest tööst, see omakorda sellest, kuidas su süda ja veresoonkond ja hingamiselundid on arenenud.
Kui räägid pikast perspektiivist ja kalorite põletamisest, siis võiksid teadlikult pühendada mõned trennid sellele, et tõsta üldist füüsilise töö võimet.
Lõppkokkuvõttes aga toimib kaalulangetusele ikkagi oma toitumise kontrolli alla saamine. Sa võid end poolsurnuks treenida, kuid suu jõuab alati sisse süüa rohkem kui lihased jõuavad põletada. Ei ole mõtet keha karistada selle eest, et aju ei suuda pidureid peale panna.Rakud ei tarbi suhkrut, lihas ei kasva valgu abil. Süsivesikud lagundatakse enne glükoosiks, valgud aminohapeteks. Riisivalgu aminohapped ei ole selles mõttes erinevad lihast saadavate samade aminohapetega. Glükoos ökomeest ei erine sugugi glükoosist, mille saad valgest suhkrust.
Kogu menüüd vaid loomsete valkude peale üles ehitada ei ole väga tervislik ei rahakotile ega ka kehale.
Mesi ja suhkur on glükoosi mõttes identsed, kuid igas toidus on hulk teisi aineid, mis on vajalikud. Taimsetes toiduainetes on palju, mida loomses valgus ei ole. Ja nagu eelpool öeldi, siis ka taimsetest valkudest saad kombineerida täisväärtusliku aminohapete komplekti.Mis on rasvapõletus?
Rasvapõletus- kui kaloraaž on veidi madalam kui muidu, kuid mitte liiga madal, et kehastressiga tekitaks rasva peale.
Minu teada mingit nn. kehastressi mis paneks keha rasva “kinni hoidma” või koguma mustadeks päevadeks pole olemas. St. otseselt madalal raku tasemel.
Kõik see toimub suuresti psüühika tasandil. Tühja kõhu tunne teeb inimesega imesid, muidu me alles ei olekski. Erinevad asjad hakkavad juhtuma. Inimene hakkab leidma erinevaid õigustusi enda premeerimiseks toiduga peale pikemat (nt. 8-10 tundi) söömata olekut. Füüsiline aktiivsus tõmmatakse märkamatult alla, jne. Sellest kõigest tekivad müüdid, et justkui ainevahetus aeglustuks. Sest süüakse ju vähem ja liigutakse rohkem, kuid kaal seisab – tegelikult aga on harjumuspärane liikumine asendunud vaevalise komberdamisega.
Roheline tee on ainete nimekirjas, millel on aga tõendatud toime olemas. Samas räägime siin ikkagi suurusjärk väiksemast mõjust kui üks korralik dieet.
Kofeiin jms ergutid – ma ütleks nii, et kõik sellised “piitsad” mõjuvad ikkagi siis, kui on, mida piitsutada. Keha peab suutma suuremat koormust välja kannatada ka. Enamasti võib näha aga vastupidist pilti – seni lebanud kehale pannakse kahelt poolt koormus peale – toitu vähemaks ja teisest otsast 5 aeroobikat nädalas.
Roheline tee jms. aitavad – nii kurb kui see pole – ikkagi neid, kellel neid tegelikult vajagi poleks.
Burksil ei ole midagi häda. Seal on liha, saia ja salatit. Kui sa sööd “korralikke” asju endiselt kaloraazilt rohkem kui energiat tarbid, siis ei avaldu see kaalus kuidagi teistmoodi. Näiteks kui sööd kasulikke pähkleid, kasulikku muna, kasulikku juurvilja, kasulikku täisteraleiba, kasulikku kala, kuid kui seda kõike on palju siis su kaal tõuseb endiselt.
Aeroobne treening ei ole vaid kaalu langetamiseks. Kuigi nii arvab miskipärast palju inimesi. Mis juhtub kui ei tee? Sõltub suuresti pigem hoopis sellest, kui palju teed jõusaali treeningut. Inimkeha on äärmiselt mõjutatav, kahjuks liigagi palju. Ja kui liigutad väga palju ühes suunas, siis teised omadused jäävad kängu. Nii et kui teed veidi jõusaalitreeningut harrastaja tasemel, kõnnid natuke ringi ka siis ei juhtugi midagi. Jõusaalitreening algtasemel annab mõnevõrra koormust tõesti ka südamele – rohkem, kui diivanil istudes. Vahed hakkavad tekkima siis, kui jõusaalitreening on väga suure mahuga. Samamoodi nagu kehalihased, hakkab hüpertrofeeruma süda ja tekivad samad mured nagu äärmuseni hüpertrofeerunud lihasel – neid on raske toitainete ja hapnikuga varustada. Südame puhul on tulemuse nimetus suht hästi teada.
Lihaste hüpertroofiale suunatud treening ja intensiivne aeroobse suunitlusega treening soovitatakse aga üksteisest kaugel hoida mitmel põhjusel. Üks on nt. nende vastandlik mõju. Mingid uurimused näitavad, et nt. pikal aeroobselt treeningul on negatiivne mõju lihashüpertroofiale. Ja muidugi ka keha võime tööd teha kui üksteise otsas on nt. mitmetunnine jõusaali trenn ja enne seda või pärast veel ka poolmaraton.
Ma kardan, et pean sind kurvastama. Kui sa vaatad oma trenniplaani ja seal ei ole 3-4x ndl otseselt ja vahetult lihasmassi kasvule orienteeritud korralikku jõutrenni, siis ilmselt ei asendu see rasv lihasega vaid kaal püsibki paigal lihtsalt. Korraliku jõutreeningu puhul, kus kasvab lihasmass, peaks ka jõunäitajad tegema tuntava tõusu. Ja seda sa ei saaks kindlasti kahe silma vahele jätta.
Voldikesed kehal on aga ikka üksüheses seoses kehakaaluga, st. nad kaaluvad ka ju midagi. Kui nad olemas on, siis rasva arvelt on ilmselt ruumi langeda.
Isegi kui toimub 1:1 asendus lihas rasva vastu, siis lihased on tihedamad ja vähemalt mõõdud peaks dieedi ajal vähenema.
Vaadates su näitajaid, võiks pakkuda, et ega seal samas väga palju muud üle ei ole tõesti kui mõned voldikesed. Mis võivad aga olla väga visad kaduma. Aitab siin aga otsustavus ka nendest viimastest lahti saamine. Minul on rasvaprotsent samuti üldiselt suht madal, kuid “ajaloost” on alaseljal ja kõhul rasva rohkem. Ma tean suurepäraselt, et nendest lahti saamiseks tuleks veel minna viimane samm. Aga pole otsustavust, sest samas tahaks end enam-vähem normaalselt tunda. Ja nii tulebki teha valikuid.
Aa, üks asi veel, mis mind segadusse ajab.. öeldakse, et rasva kaotamiseks pead olema miinustes kaloraažiga, aga lihaste jaoks plussis, et lihas saaks kasvada? Kas on siis üldse võimalik mõlemat korraga teha ja milline oleks see kuldne kesktee? Või on üldse see jutt puhas jama?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on küll fitnessi foorum, kuid enamasti tegutsevad siin kulturistid, kelle maailmast moodustab suur osa orienteeritud lihasmassile. Hobina või eesmärgina samasugune nagu garaazis nokitsemine või lillede kasvatamine aias või käsitöö. Kui sa ei ole kulturist, siis sinu jaoks on su keha ja lihaste jaoks palju teisi võimalusi ka kui vaid neid lihtsalt suureks kasvatada. Näiteks saada hoopis tugevamaks, võimsamaks, vastupidavamaks, kiiremaks. See lihasmass, millest räägitakse, ei ole naisterahva puhul tegelikult märkimisväärne kui ta ei pühenda sellega tegelemisele tervet elu. Orienteerumine teistele komponentidele mida ma eelpool mainisin annab koos dieediga tavainimesele sama tulemuse – saleda, trimmis, vormis keha. Selle saavutamiseks ei ole ainuke tee raskuste tõstmine 8-12 korda kontrollitud tempos. Ma ei halvusta sugugi kulturiste siin. Ma lihtsalt ütlen, et liigutuste, tempode, harjutuste skaala on palju laiem kui vaid midagi tõsta.
