JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
IMHO tavapärane jõusaali lihasmassi kasvatamise treening siin küll palju kaasa ei aita. Peaks ehk olema midagi, mis on rohkem orienteeritud plahvatuslikule jõule, võimsusele, vastupidavusele. Plahvatuslikud ja plüomeetrilised harjutused keharaskusega. Rebimised jms. keskmise raskusega kangiga jne.
Mõned leiud
1. Avalehe bänneril olev link http://www.viimsisport.ee/b/fitness/treeningstiilid/ ei tööta
2. Mina saan kokku 9 LesMillsi treeningut, mitte 10?
Seda ma silmas peangi, et ei maksa treeneris kahelda. Seega võikski ilmselt väita, et ei ole põhjust küll juba ühe kuu pärast midagi vahetama hakata.
Kõik harjutused on masinatel. Ilmselt treeneril oli siis põhjust jätta välja kõik vabade raskustega harjutused? Enne mingit jaotamist võiks läbi käia ka vabade raskustega tehnika omandamise etapi? Päris hea idee ei ole hüpata algajate trenazöörikavast edasijõudnute trenazöörikavasse? Kuu aega 2-3x trenni on algaja puhul ka suht napp aeg, et üleüldse mingi kohanemine veel toimuks.
Nii palju kui neid tosse on uuritud, siis on tossude maksimaalse pehmuse ja põrutuskindluse ja jalavigastuste vältimise vahel siiani olnud ikka negatiivsed seosed. Ükski tossutootja ei tee põrutuskindluse katseid inimkeha raskusega, selleks kasutati paarikilost kuulikest. Kuid inimkeha langeb vale jooksutehnika puhul kannaga sellele vahtkummile ikka mitmesaja kilose raskusega. Ja ükski vahtkumm siis midagi korda saata ei suuda pikemalt joostes.
Sestap tossutootjad siis hiilivad vaikselt jälle napima tallaga tossude juurde – sarnased nagu siin teemaski viidatud.
Does Cushioning In Running Shoes Prevent Injuries? Study Says Extra-Padded Sneakers Make No Difference
Sa ei ole ju nuumal
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aeroobsel treeningul on ikka teisi eesmärke ka kui vaid rasvapõletus – erinevalt sellest, milleks teda tihti tarbitakse. Veidi värskes õhus rahulikku, mõõdukat ja kiiret liikumist võiks olla sõltumata eesmärgist lihasmassi kasvatada. Kuid eraldi kardiopäev ei pea see tingimata olema. Pigem vastupidi – kardiopäevi võiks ikka rohkemgi olla. jungatroll, kui kaua sa oled taimetoidul olnud?
ma oma pikkade otsingute käigus (terviseprobleemid) jõudsin kunagi taimetoitluseni ja olin 5 a taimetoitlane (kusjuures ma ei sundinud ennast, s.t. ma ei tahtnud liha v kala). erinevalt sinust võtsin ma kaalus ikka oluliselt juurde. lõpuks tekkis lihaisu ja siis hakkasin uuesti sööma. huvitav oli siis see, et kuigi ma liha tahtsin, siis oli algul seda väga raske seedida.
Puhtalt mitte väga kaua veel. Kuid see protsess on minu puhul läinud väga sujuvalt ja aastate jooksul (6-7a) muutudes. Lihatoodete kogused vähenesid aegamööda, suhkrukogused vähenesid aegamööda. Tulid samasugused “mis pulbrit nüüd peaks sööma” perioodid. Tuli rohkem juurikaid. Lihatooted, piimatooted asendusid järjest naturaalsematega. Kadus valge sai. Lõpuks hakkasid vähenema ka need viimased piimatooted ja lihad. Ja juurviljade ja rohelise valik laienes järjest enam. Ja nii ta on edasi läinud.
ma tarvitan väga vähe teravilja, praktiliselt mitte. vahel riisi, vahel kaera. kui ma söön muud, siis olen pärast mitu päeva väsinud + ntx rukkist saan seedehäired. kui söön nisu, siis sisuliselt ainult vegeteerin, energiat ega jaksu millekski ei ole.
ma ei tarvita reeglina piimatooteid – tekitavad totaalse väsimuse + samuti seedehäired. ka läheb veresuhkur piimatoodete tarvitamisel üles. kuidas ma selle üldse leidsin, et piimatoodetel ja veresuhkrul seos oli, on omaette ooper. aga ntx glükomeetrite maaletooja ütles mulle, et jah, talle on paljud öelnud, et piimatoodetega läheb veresuhkur üles (ta küll ütles, et paljudel ka teraviljatoodetega). ka hakkavad pikema piimatoodete tarvitamise tulemusel liigesed märku andma.
ja mis huvitav, piimatooted ajavad mind paksuks. s.t. ma ei kaalu ennast, aga riietest on hästi tunda ja no näha on ka väga ilmekalt. selline “paistesoleku” väljanägemine tekib. samas ei saa seda ajada valgu kraesse, sest liha võin ma kilode viisi süüa ja ma ei lähe üleni “õhku täis”
liigne suhkur (sealh liiast puuvilju) mulle ka hästi ei mõju.
Täpselt siia olengi samuti jõudnud. Enamik söödavast on ise kasvatatud juurviljad, rohelised asjad. Teravilja väga vähe, peamiselt kliidena. Pähkleid. Merevetika salateid (oomega-3). Piimatooteid enam mitte, liha enam mitte. Ja midagi lugeda pole enam vaja (kaloreid).
Ma ei taju seda millegi erilisena. Mõtlen kasvõi omaenda vanematele maal. Nad käisid iga päev lapsest peale jala kooli 12km. Ja talvel hommikuti küll ei olnud garanteeritud et tee on siledaks lükatud. Tegid maal tööd nagunii lisaks.
Mu kogu muu päev on nagunii üks istumine. Ma ei arva, et päevas end 1,5 tundi jalgel liigutada + 1,5 tundi veidi rassimist midagi erilist oleks. See on vaid 3-4 tundi päevas.
Piisab minna ajas tagasi 100 aastat ja see kõik on täiesti norm.Enne kui edasi läheme, äkki ka veel siiski see:
Kui julged proovida ja usaldad selliseid vaateid valkudele toidus, siis võib see sind aidata: http://michaelbluejay.com/veg/protein.html
Mul toimis.
MIS SUL TOIMIS ?
Toimis see, et pärast samuti pikki imedieetide otsinguid jms. peale -40kg kätte saamist oli taimedele üle minek ja kahest peamisest müüdist “2g valku/kg kohta päevas või muidu kaotad lihased” ja “taimede valguline koostis ei ole täisväärtuslik” lahti laskmist ei ole eriti muret toidu jälgimisega. Midagi lugeda pole vaja, sest seni kuni normaalselt liikuda (nagu kirjutasin, meeste puhul siis ca 3000kcal, naistel 2500kcal) ei saa end taimsest toidust (välja arvatud puuviljad) ümaraks süüa.
Selle abil sain hakkama ka viimase 5 kiloga, mis lahutas mind rasvaprotsendist 8-9.
Teema algataja puhul julgen pakkuda, et seda kirjeldatud liikumist on siis vähe. Kui just töökoht ei ole 15km kaugusel, koeraga ei jalutata 5km ja trennis ei käida absoluutselt iga päev.
Ma ei irvita, mu minimaalne liikumine selline ongi. Tööpäevadel lõunapausi ajal kiire trenn (teen läbi BodyPump esimesed 5 lugu, kuid suurte raskustega – 30,60,50,50 kg). Õhtul on veel 1 korralike raskustega BodyPump + GRIT. (kang keskmiselt 40kg).
Nädalavahetusel alati rattaga suvilasse ja tagasi (34km) + päev otsa tööd. Kord nädalas õnnestub teha mõni suurem kalorikulutus ka – näiteks möödunud pühapäev koosnes 3 tundi trenni Tallinnas + kojusõit rattaga 100km. Paar nädalat tagasi nt. firma suvepäevadele ja tagasi rattaga 240km.
Nii et keskmine päev püüan hoida kulu 3000 kandis, heal päeval saab teha 5500kcal kulu, millest tagasi söön 4000. Ja halb päev on 2500 kuluga.
Mis nimelt sul toimis?
Et kui mehe päevakaloraaz keskmiselt ei ole 3000 ringis, siis ta teeb midagi valesti ?
Jah, siis ilmselt on füüsilist koormust vähevõitu, et hoida keha heas konditsioonis. Nt. 1,80m 80kg kaaluva 40 aastase mehe BAV on ca 1800kcal. Päev otsa istuvat tööd, autosse ja tagasi, ehk ka poes veidi ringi käies ja siis jälle kodus teleka ees istudes läheb sellele lisaks ca 600kcal. Nii et suht lebava eluviisiga mees kulutab päevas 2400kcal. Ilmselgelt aga jääb selle juures kängu. Kui lisada aga veidigi jalgsi käimist, üks trennike, siis tuleb ju 3000kcal täis. 60kg 40a naise BAV on ca 1400. Samamoodi passiivse eluviisi puhul lisandub siia päevas veidi juurde. Kuid kui keegi räägib, et sööb 1400kcal ja ei võta alla siis terve inimene petab toidust saadud energiat kokku lüües või siis tõesti ei liiguta end palju rohkem kui autosse istumiseks.
Kui julged proovida ja usaldad selliseid vaateid valkudele toidus, siis võib see sind aidata: http://michaelbluejay.com/veg/protein.html
Mul toimis.
Ehk siis, kõik hirmujutud juurikate söömisest päris tõele ei vasta.
Samamoodi ei ole tugevat alust juttudel veresuhkru kõikumisest puhtalt selle tõttu, et toidukordi on vähem. Veresuhkru saad üles lüüa (ja see lendab vastu maad) kui toitud maiustustest. Kui sööd kas 2 või 5 korda normaalseid toite, ei ole veresuhkur küll küsimus.
PS. Kui väidad, et päevane kaloraaz on 1400-1600 ja kui see on reaalselt tõsi (mitte kõhutunde järgi kokku löödud), siis peaksid suurendama oma energia kulutust. Normaalselt liikuval naisel võiks kulu olla 2500kcal ringis päevas, mehel 3000 ringis. Siis on tõenäoline, et füüsis on heas konditsioonis ja ei pea end näljutama, mis hakkaks mõju avaldama kogu kehale.
puuduvad võimalused tööle kaasa võtta sellises hunnikus manti.
Kosmonaut? Tuuker? Teiste erialade puhul on raske ette kujutada, et süüa ei saa kaasa võtta ja pole aega süüa.
Ainevahetuse kiirus ongi see, mida nimi ütleb – aine vahetuse kiirus. Ehk, võib ikkagi olla ka teistpidi – kui “arendad lihast” ja samas sööd rohkem kui tarbid, siis võtad rasva juurde ikka.
Siis sööd natuke vähem. Ja kaalud ja vaatad peeglist iga kuu. Ja teed kõvasti trenni. Sest pool sellel pildil olevast tuleb treeningust – arenenud lihaskond. Ja sõltuvalt vanusest ja lähtepositsioonist (kui palju on rasva, kui palju lihaseid) kestab projekt mõnest aastast paarikümne aastani. St. näiteks 16 aastaselt alustades võib pealt 20 saabudes juba sinna lähedale saada. Kuid 40-selt alustades ja omades paarkümmend kilo ülekaalu ei pruugi see enam kunagi võimalik olla.
