JungaTroll
Forum Replies Created
-
Postitused
-
On ikka uuritud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vähemalt Wikipedia järgi: http://en.wikipedia.org/wiki/Paleolithic_religion ja http://en.wikipedia.org/wiki/Behavioral_modernitypaleoliitikum lõppes küll umbkaudu 10 000 aastat tagasi ja tule kasutamine ei ole paleoliitikumi kestvuse suhtes oluline.
Täiesti arusaamatu, mida sa öelda püüad. Vastupidi, paleoliitikumi tinglik lõpp ei oma praeguse ehk toitumise teema osas väga suurt tähtsust, kuivõrd kõige olulisemaks muutuseks toitumises peetakse tule kasutamist. Paleoliitikumi lõppedes algas inimese eluviisi muutumine kütist põllumeheks. Teine sama suurusjärgu drastiline muutus toitumises on toimunud viimase saja aasta jooksul, kus nt. suhkru kasutamine toidus on teinud suure hüppe. Sestap on mulle küll arusaamatud jutud just 10000 aasta piirist paleo toitumisest rääkijate poolt.
Kust see 10000 aastat? Arvatakse, et toitumine muutus laialdaselt 200000-400000, mõnede arvates isegi 600000 aastat tagasi. Esimesed märgid mingist tule kasutamisest on aga 1,6 milj. aastat vanad. Kuid 100000 aastat tagasi loetakse küll ajaks, kus olulised muutused toitumises (toidu küpsetamine) olid juba toimunud.
Ehk siis, tõelised paleo ja toortoidu fännid peaks minema tagasi mitte 10000 aasta kaugusele vaid 0,5 milj – 2 milj. aasta kaugusele.10000 aastat tagasi elasime sisuliselt juba kiirtoidu ajastul, kus iga viimane mats oskas juurika sütelt läbi lasta.
Mis tähendab, et kaua ei jaksa sellist kuiva lihast hoida?
Endal rasvaprotsent 13%, kehatüüp lihaseline… Treenin ja loen kaloreid. N48 algaja. Kas peab mingil hetkel midagi toitumises muutma? Tahaks nagu jätkata terve elu sellisena.. See pole ju iseenesest raske, lihtsalt rasva saan ainult pähklitest ja seemnetest. Liha ega loomseid rasvu ei tarvita.
Saan aru, et jälgides täpselt põletatud kaloreid ei kasva lihas ega tõuse kaal kuigi kaal on sama, aga lihas on küll kasvanud. Mille arvelt siis?
Aga kust sa võtad, et jälgid täpselt põletatud kaloreid? Siiani ei ole olemas vahendit, mis loomulikus keskkonnas igapäevase tegevuse juures suudaks täpselt kulutatud energia kokku lüüa. Ära ütle, et kella pealt vaatad. Need näitavad eriti naistel aiateibaid. Kui lihas on kasvanud, ju siis oled olnud vähemalt vahete-vahel ikka veidi ülejäägis.
Junga, kas Sa loomseid toite ei söö üldse?
Ei söö. Ei loomset valku ega piimatooteid ega muna. Ja mitte põhimõtte pärast (a la päästke delfiinid ja väikesed karvased loomad) vaid taimede valik on nii lai ja need maitsevad väga. Loomsele ei jää kohta ja ei tunne ka vajadust. Kuid ma ei ole aktiivne taimetoitlane selles mõttes, et püüan kedagi ümber pöörata, kirtsutan nina teiste söömise peale vms.
Ja kui kuskil seltskonnas on tükk kooki, milles on piimatooteid veidi või kodus tehakse nt. putru kus värvi jaoks paar spl piima on, siis ma skandaali ei tee ja pirtsutama ei hakka.
Nii et põhjus on puhtalt maitses. Võin vabalt ka sea kinni püüda, maha lüüa ja ära praadida kui vaja.
Ma olen alati küsinud selle peale – et mis töö selline on? Kosmonaudil ja tuukril on veidi raske üks väike karp enda toitu kaasa võtta töö juurde ja see ära süüa. Teistel töömeestel küll ei tohiks takistusi olla.
Selles mõttes on sul õigus, et pole vahet mitu aastat keegi kuidas söönud on. Isegi kogenud taimetoitlased võivad rumalad olla. Ma pole elus kunagi vegan olnud, kuid usun, et saaksin sellega väga hästi hakkama, aga lihtsalt see on minu jaoks ebamugav, sest ma ei viitsi aminohappeid kokku liita.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Palju lihtsam on loomset allikat tarbida, kus on kõik juba olemas.Ma ütleks nii (hakkasin ka taimi sööma), et üleüldse peab endale selgeks tegema, mida tahetakse. Taimetoidu jutlustajad toovad näiteid kulturistidest, kes on taimetoidul. Ma olen nõus, et see on võimalik. Kuid kas see vajalik on? Kahtlen. Kui su eesmärk on teha midagi ära laval, siis pühenda ikka kõik võtted seal edenemisele – sh. ka toitumine.
Mina hakkasin taimi sööma, sest vabanesin selle läbi pidevast arvutamisest. Tasakaalustasin oma liikumise, liikumise viisi ja soovi toituda. Ja vastavalt sellele kohandab mu keha ka end ümber. Su keha muutub selliseks, kuidas ta saab aru sinu soovidest. Seda väljendad sa kombinatsiooniga kogu oma eluviisist – treeningust, toitumisest jne.
Ma leppisin lõpuks 40 aastasena sellega, et Arnold Schwarzeneggeriks ma ei saa. Pole annet. Kuid Jason Stathami vorm sobib paremini. Vaja vaid pea kiilaks ajada.
Olen taas halb ja negatiivne , aga loe nüüd ise:
” Minu eesmärk on praegu kaalukaotus. “. Ja siis järgneb see loetelu, kus domineerivad väga suhkrurohked toiduained, rasva ka omajagu. Valk puudub – jtroll võib siin nüüd vaielda, et taimset on piisavalt.
EI oska vaielda või mitte vaielda. Aga mainisin ka enne, et isegi taimetoitlased ütlevad, et puuviljade puhul jääd küll valgupuudusse. Ehk siis kui sööd oma kaloraazi täis puuviljadest (või ülekaalukalt puuviljadest), siis teisi piisava valgusisaldusega toite menüüsse enam ei mahu – kui tahad, et kaal püsiks. Erandid on muidugi siis kui liikumist on nii palju, et võibki suurema energiavajaduse katta süsivesikutega. Aga see palju liikumine ei ole “rullitan ilusa ilmaga” vaid ikka sinna 4000-5000kcal kanti päevas. Keskmine aktiivne inimene, naised 2500 mehed 3000 kcal kulutav ei saa küll puuvilju piiramatult süüa. Eriti neid magusamaid, mille kaloraaz 100g kohta on üle 100kcal. 2-3 banaani ehk päevas, mõni õun. Üle selle, siis hakkab kuskilt mujalt midagi vajaka jääma.
Kui toidus on piisavalt juurikaid ja puuvilju, siis sellise koguse vee sisse lahmimine ajab tõesti hirmu nahka.
Ja mis on rämps? Ma julgeks sellise nime anda vaid mõnele asjale mida meie kaubandusvõrgust saab. Ülejäänud asjad on täiesti ok, seni kuni kogused on mõistlikud.Võib-olla vaid 1 eur/kg “*-laadsed” säästutooted käiks siia alla.
HIITi mõte peaks olema lihtsalt kõrge intensiivusega intervalltreening, nagu ka nimi ütleb.
Mis liigutusi tehes sa selle saavutad, ei tohiks üldse kellegi ette kirjutada olla.
Nõus. Kuid ilmselt on suht raske saavutada kardio-vaskulaarset intensiivsust isoleeritud harjutusi kasutades. Või siis selliseid harjutusi, kus vastupidi – lihas väsib enne kui saabub üldine piir. Näiteks on mõnes HIIT kavas sees ka kätekõverdused, kuid need on seal täielikkuse huvides. Suht vähe on inimesi, kes suudavad kätekõverdusi teha nii palju ja nii kiiresti, et hingeldama võtab.
Mida enam keha kohaneb ja areneb, seda komplekssemad harjutused järgi jäävad.
5 banaani ja apelsin on korralik kaloripomm õhtuks, ca 600-800kcal. Eriti banaan oma tuntava glükoosisisalduse tõttu.
Paistad olevat üsna taimetoidu poole. Puuviljad on aga taimtoidust rühm, milles on valku energiaühiku kohta kõige vähem. Nii et kui sul kogukaloraaz on normis, siis on suure puuviljade koguse puhul tõenäoline, et tekib valgu/rasva puudus.Kui sa just iga päev ei jookse poolt maratoni, siis üldiselt puuvilju, eriti lõuna pool kasvanud (süsivesikute rikkad) sa kahjuks piiramatult sisse ajada ei saa.
Üks näide minu eilsest HIIT treeningust (ei kirjelda soojendust):
1. harjutus. 30 sekundilised plokid: kükist hüpped lisaraskusega (10kg), maast tõukega kätekõverdused, hüpe külgsuunas ja seejärel üles. 20 sek pausi, 4 seeriat. Kokku 10 minutit.
2. harjutus. 10x käärkükist hüpet + 10x hüpet stepipingilt vaheldumisi erineva jalaga + 10x külghüpet – korrata kuni 2 minutit saab täis. 1 minut pausi, seejärel 10x kükist hüpped põlvetõstega + 10x mägironija + 10x edasihüpped 180 pöördega. 1 minut pausi ja mõlemad plokid läbi teha. Kokku 12 minutit.Aga on ka variatsioone, kus mängitakse pausidega – 60 sek liikumist, 30 sek pausi, seejärel 45 sek harjutust, 30 sek pausi. Siis 30 sek harjutust.
Või siis kumuleeritakse nt. piimhappe tekkimist (anaeroobne treening): 20 sek spurt + 10 sek paus + 20 sek spurt + 10 sek pausi + 20 sek spurti jne.Minu teada pole kuskil korduste arv primaarne selles mõttes, et teen 8 kordust ükskõik mida ja mis raskusega ja nt. lihas kasvab. Kuigi tunnistan, et täpselt nii paljud naisterahvad sellest aru saavadki – loevad kavast, et “harjutust X 8-12 korda”, haaravad suvalise hantli ja teevad 8 liigutust. Ja ütlevad, et kavas ju on öeldud, et tee 8x.
Ka lihastreeningu puhul on korduste arv sekundaarne, asja mõte on selles, et raskus on valitud selline, et jõuaks teha 8-10 kordust. Ja viimase korduse ajaks oleks jõuvarud enam-vähem ammendatud (mitte “läks raskemaks”).HIIT puhul ei saa samuti öelda, et piisab sellest kui lihtsalt teha 30-1 minutit ja pingutada. Sest ka 8-10 kordust jõutreeningus võtabki aega ca 30-45 sekundit.
HIIT puhul on ikkagi oluline intensiivsus mitte ühele lihasele kontsentreeritult vaid enamasti kogu kehale. Harjutused on üldiselt funktsionaalsed ja kogu keha haaravad. St. üldiselt ei peeta HIIT treeninguks näiteks biitsepsiga hantlite tõstmist 1 minuti jooksul, kuna see tõenäoliselt ei avalda mõju kardiovaskulaarsele aparaadile.
Ja teine oluline osa HIITist on intervall – mille pikkust samuti varieeritakse – kord kasutatakse lühemaid, et väsimus akumuleeruks, siis lastakse pikemaks.
Ülaltoodud video aga kõigub küll minu arvates kuskil HIIT piiri peal. Näiteks kõhulihaste harjutused lisaraskusega ei ole klassikaline HIIT, kuigi selliseid asju pannakse ka HIIT kavadesse. Aga reeglina lõppu, sest kerelihaste väsitamine takistaks pärast funktsionaalsete harjutuste tegemist, kus on vaja hea koordinatsioon.
Ja see kükk kangiga jalgade siputamisega kõrvale (ei oska sellele muud nime anda, jalalöögiks nimetada ei saa) ei ole samuti HIIT klassika.HIIT klassikaks on kükist hüpped, toenglamangusse hüpped, plüomeetrilised kätekõverdused, intensiivsed sprindid jms.
Linaseemneõli puhul räägitakse vastuolulist juttu. Ühed ütlevad, et linaseemneõli oomega-3, millest pool moodustab ALA, ei ole praktiliselt imenduv (5%). Mõned ütlevad, et imendub küll, kuid organism peab olema hästi varustatud mitmete vitamiinide ja mineraalidega. Kolmandad ütlevad, et kõlbab küll (linaseemneõli tootjad?).
Nt. http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=george&dbid=76
Pole ise leidnud head vastust siis sellele veel. Kas keegi on?
Kahtlemata. Ma pidasin silmas seda, et üsna kiiresti peaks kavasse tulema teised elemendid, st. isegi algajal ei ole vaja väga kauaks mingile standardsele lihaskasvatamise kavale jääda. Paratamatult pean tegema reklaami konkreetsele trennistiilile, sest teisi pole lähemalt näinud. Kuid idee saamiseks võid korra külastada LesMillsi GRIT Strength ja Plyo treeninguid kuskil. Ilmselt on sarnaseid HIIT treeninguid teise nime all ka. Need võiks küll tunduvalt aidata. Aga siis peaks südamele midagi rahulikumat ka jääma.
