jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
+1 @Arch.
Ja ega see 6-7 nüüd midagi NII hirmsat ka ei ole. Kas pereliinis on südamehaiguste ajalugu? Kas eraldi LDL ja HDL on võetud?
No nii ütles mulle perearst
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Homme panen neuroloogi juurde aja kirja. No valud on vasakul ja paremal pool lülisammast pigem, aga nüüd viimasel ajal kiirgab mul paremast alaseljast edasi jala tagaossa ja säärde, hommikul on kõige valusam, pärast kaob ära või on talutav. Teen muidugi alaseljale nüüd iga päev 15-20 minutit venitusi ja harjutusi, aitab kõvasti. Aga ilmselt on “sciatica” selle parema poolega. Vaatab, mida neuroloog mulle räägib 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Soovitan proovida jalgade ja tuhara erinevate lihaste vahurullimist (või tennispall vms). Isegi kui probleem ongi lülisambaga ja/või närvidega alaseljas, siis jalalihaste eest hoolitsemine kindlasti kahjuks ei tule eriti kui kiirgab jalga. Ei tea mida alaselja venituseks nimetad ja milliseid harjutusi teed, aga üldiselt mitmed füsiod on mulle soovitanud pigem alaselja venitamisega üldse mitte tegeleda.
Käisin täna perearsti juures seoses alaseljaga ja sealt röntgenisse. Sain teada, et selgroolülide vahed on väga kitsad ja suruvadki närvi peale ja see selja “äratõmbamine” ongi see moment, kui kaks lüli suruvad selle närvi nii kõvasti kokku, et ei saa pärast midagi teha. Edasi neuroloogi juurde nüüd, vaatab, mis saab
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga ega trenn nüüd tegemata jää vms ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.See on üks variant. Aga röntgeni pealt selle hindamine on paras ennustamine. Kas su valud on täpselt keskel lülisamba mõttes või kuskil ääres? Tasuks lasta mõnel füsiol ka üle vaadata, väga tihti on alaseljavalude põhjus hoopis kuskil madalamal.
Nonii. Sügishooaja esimene treening läbi viidud ja selja taga.
Eelmises postituses unus rääkimata täitsa tõsilugu, et kuna ma ise ei võistelnud, siis ei olnud ka mingit lisandikokteili kaasas. Küll aga sai igaks juhuks võetud 3 batooni FAST GIANT margist. Ja oi milline mark see on, siin olen ka varem kiitnud, et minu lemmikbatoon. Kaasa sai võetud enda-tarvis-igaks-juhuks aga loomulikult oli võistlus mõlemal päeval üsna pikk ja esimesel päeval tuli veel enne õhtusöögile minekut ka traumapunktist läbi käia mõnede võistlejatega ja siis olid need tõelised päästjad hirmsas näljahädas. Peaks tööle külmkappi ka endale paar tükki viima, sest hetkel olen päevatööl vahel sellises kohas, kus küll kohvist, kommidest ja koogikestest ei tule kunagi puudust, aga võistlusteks päris niimoodi ikka valmistuda ei saa.
Treening läks väga hästi, paljud inimesed mõlgutavad võistlemisplaane päevase Raju X amatöörürituse suhtes ning seda on tore näha ning neid aidata. Nagu eelmises postituses öeldud, siis täna oli hästi üldine trenn. Tegime korraliku soojenduse Jass Murutalu (personaaltreener vennasklubis 3D Treening) näpunäidete kohaselt ja siis vaatasime natuke liikumistaktikat just selle suhtes, et kuidas jalalöökidega jalgu rünnata (low kick). Kuna oli paaritu arv inimesi trennis, siis vihtusin ise kaasa teha ja polnud mahti isegi telefoniga pilte klõpsida:)
Kui inimesel on tahtmist teha paremaid tulemusi erinevatel aladel, aga mitte profisporti, siis on mitmekülgsus ju igati tervitatav:)
Esiteks ma pean mainima seda, et ma olen KADE, sest MÕNED Team FAST liikmed saavad iga uue postitusega oma teema pealkirju muuta ja see on nii uhke ja mina ei saa:(
See teeb minust kurva ahvikese.
…aga nüüd tagasi siis selle väikese meenutuse-selgituse juurde, mis eelmises postituses alguse sai.
Hollandist räägin veel, aga kui Eestisse tagasi jõudsin oli plaan kohe osaleda ühtedel hästi vahvatel võistlustel Soomes Jyväskylas. Teadlikult ei pööranud üldse tähelepanu toitumisele Hollandis olles ja kokkuvõttes ka trenni ei saanud just ülemäära palju tehtud. Näiteks pea iga päev sai söödud Hollandi kuulsat õunakooki vahukoorega.
Lisaks sellele proovitud erinevaid jäätiseid, pudinguid ja tarretisi, mida Eestis lihtsalt ei ole ja sellised asjad on alati minu nõrkus olnud:)
Tagasi jõudes laupäeva hommikul oli kaal uhke 78.5 – number, mille suurust jupp aega kui üldse näinud olen. Võistluskaal see-eest oleks laupäeva hommikuks pidanud olema 76.9 ning pühapäeva hommikuks 74 kg (erinevatel päevadel erinevad reeglid ja erinevad võistluskategooriad). Nädala jaoks päris palju vahet. Aga ma väga ei muretsenud, lihtsalt hakkasin sööma esialgu kolm korda päevas ja alati puhast, piisavalt energiarikast ja samas üsna süsivesikuvabat (aga samas neid ka piisavalt) toitu. Kõht püsis kenasti täis, aga kaal hakkas kukkuma nagu eelmisest postitusest paistis ning võistlusisu oli suur:)
Aga esmaspäeval nakatusin taas vigastuspisikuga:( Lihtsalt trenni tehes tundsin kuidas kaela-õlavöötmes on midagi valesti. Jätsin treeningu pooleli ja lootsin parimat. Aga järgmisel päeval üles ärgates oli kael-trapets ikka väga valus ja nii mööduski nädal täieliku trennipuhkuse, massaaži, kinesioteipide ja valuvaigistite toel. Neljapäeva õhtul oli asi juba üsna lootusrikas, aga reede hommikul ei olnud Une-Mati minu vastu armuline olnud ja ärkasin sellise kaelavaluga, et väga hästi ei saanud voodist tõusta rääkimata siis sellest, et võiks sporti teha. Piletid-võistlusmaksud olid aga kõik juba tasutud ja nii reisisingi reede õhtul võistkonnaga Soome kaasa toetama-vaatama.
Laupäeva, võistluste esimese päeva saagiks oli kuus medalit erinevates kategooriates. Nendest viis tulid kÕik ühte perekonda. Oli küll sellel vÕistlusel palju erineviad kategooriad ja mida veel, aga, et pereisa Mati mÕlemad lapsed (Mairon ja Merlyn) vÕtsid medalid ka täiskasvanute kategooriates on juba päris eriline saavutus.
Teisel päeval ei läinud nii suurelt. Enamus eelmise päeva tähti said väikeseid vigastusi ja otsustasid vÕtta teenitud perepuhkuse. üks minu klubikaaslane, kes turniiris osales sai kohe heite pealt Õnnetult kukkudes väga juhusliku aga seda Õnnetuma vigastuse ja kaotas esimeses matšis.
Minu spordiklub VÕIMLAmaasvÕitlussektsiooni juht Eesti parim maasvÕitlusspordialade sportlane Martin Aedma tegi päeva supermatšis kiire ja puhta töö alistades oma vastase umbes kahe minutiga. Martini matšis on hästi näha see, et vÕitlusaladel teeb proff samu asju, mida Õpitakse trennis esimese kuu jooksul. Ei ole olemas mingeid “edasijÕudnute tehnikaid”, kÕige paremad on asjad, mis on kÕige lihtsamad, neid tuleb lihtsalt hästi teha. Mahaviimine/heide, asendi kontroll, asendi parandamine jÕudes kaksiratsi peale (mis on üks parema kontrolliga asendeid), asendi parandamine jÕudes selga ja sealt kÕige “tavalisem” kägistusvÕte.
Videot matšist saab vaadata siit:
ÜhesÕnaga vigastuse tÕttu sel nädalal jätkus veel täielik treeningpaus, mis praeguseks tundub, et on ennast Õigustanud, sest tunnen, et olen 99% taastunud. Nüüd selle 1% suhtes olen jätkuvalt ettevaatlik ja seetÕttu alustan järgmisel nädalal esmalt treeningute läbiviimisega ja siis vaatan kuidas tunne on.
Homsest alates läheb trennides sügishooaeg täiega lahti ja nalja ei ole – RAJU X on juba oktoobris ning loodan nii mÕnegi sportlase ettevalmistusse nii treeneri kui treeningpartnerina positiivse panuse anda. Viingi juba homme läbi meie klubi pÕhigrupi püstivÕitluse treeningut. Esialgne plaan on keskenduda suviselt roostes treenijate meele ärksaks ajamisele kergema materjaliga ja siis vÕtta läbi just mÕned taktikalised pÕhimÕtted, mis MMA kontekstis poksi ja taipoksi tööle panevad.
Oma trennide koha pealt proovin keskenduda ilma kimonota maadlusele ja maasvÕitlusele, sest septembri lÕpus on järgmine vÕistlus – Soome lahtised meistrivÕistlused brasiilia jiu jitsus ilma kimonota (jah, selline totter nimi ongi, selle spordiala poliitikasse praegu ei lasku, vÕistlus on siinkandis suur ja oluline ja kohale tuleb kindlasti Skandinaavia paremik:)
LÕpetuseks paar pilti sellest, milline olin reede hommikul. Kaal pildil siis 76.2 kg ning septembri lÕpuks ja edukaks vÕistlemiseks peaks see olema kuskilt 74 kg enne igasuguseid trikke, mida vedeliku piiramisega teha saab. VÕistluskaal 73.5 kg, kaalutakse koos riietega vahetult enne esimest matši.
Miks postituses osad Õ tähed on suured kui nad olema ei teaks – ei tea:)
Eetrivaikus on läbi:)
78.5; 77.5; 76.9; 76.5; 76.3; 76.2 …
Mis on need numbrid te küsite? Need on mu hommikused kaalunumbrid alates laupäevast 18. augustist kuni neljapäevani 23. augustini.
Kuidas ja miks sedamoodi küsite?
Kuna vahepeal on olnud pikk eetrivaikus, siis võtame järjest.
Nagu ma kirjutasin, siis minu elus oli mõningaid muutuseid juulikuu paiku:)
Augusti alguses sõitsin väikesele välispuhkusele. Reisisime kergelt – ei võtnud kaasa arvutit ega fotoaparaati, seega kroonikaks ja seikluste meenutamise allikaks on peamiselt mälu. Natuke fotomaterjali sai siiski klõpsitud telefoniga, loodetavasti nendelt udukogudelt on ühtteist ka mõista. Esimene kaader on muidugi heaks näiteks sellest, et (ahem, ennast kiitmast ma ei väsi) saab isegi telefoniga täitsa korraliku kaadri.
Amsterdam oli muidugi täitsa teistsugune linn kui varem nähtud, see kanalite rägastik on omamoodi väga armas ja linna iseloomuga lahutamatult seotud. Kanalites pesitses ka sellist kohalikku faunat, mida mujal nii linna sees vast ei näe.
Üldplaanis sai puhatud ja selle raames loomulikult natuke ka trenni tehtud. Kirjutan homme õhtul sellest natuke pikemalt jutuformaadis nagu ka sellest, mis kaaluga toimus, aga väikeseks eelvaateks see, et käisin muuhulgas ka Marloes Coenen’i klubis R-Grip.
Marloes on vot selline:
Aga spordi mõttes teeb ta vat nii:
Nagu ütlesin, mis täpsemalt sai, sellest homme. Aga mind võeti väga hästi vastu ja oli väga lõbus:)
Ma soovitaks plüomeetrilistest hoiduda enne kui füsio juurest läbi käidud ja ta annab oma heakskiidu, et kerelihaste ja lihastasakaaluga ja liikuvusega vajalikes kohtades on kõik okei.
Nägin just eelmisel nädalal Amsterdamis pargis kuidas väike grupp treeneri juhendamisel tegid plüot ja oli vaja viis minutit vaadata seda kohutavat vormi kui esimest vigastust nägin…
Seal on tibake kortisoolireaktsiooni allareguleerijat sees, vähevõitu muidugi.
Aga kilpnääre, millest?
Mõtlesin, laksust, et L-türosiin äkki… aga nüüd jah mõistan, et see on aminohape ja olgugi, et selle puudumine võib põhjustada alatalitlust, siis üleannustamise korral vist negatiivset tagasisidemehhanismi ei teki.
Tänahommikuses leitsakus (väike viga:) sai kella 11 paiku jooksma mindud. 53 minutit, 9,2 kilomeetrit. Muidu rahulik, aga viimased 2 km oli küll natuke selline tunne nagu kala kuival – ilmateate andmetel varjus 28 kraadi. Vähemalt Fitness.ee särk tõestas end kui hästi hingav ja istuv valge särk, mis sellise ilmaga jooksmiseks just sobiv.
Peale jooksu sisse Amino Rush mustika oma, mis maitseb mulle isiklikult palju rohkem kui sidruni oma (aga mõned teised arvavad risti vastupidi) ja siis hommiksöögiks väike lasanje:)
Jõusaali ei lähe ma nendega kohe kindlasti
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ega see päris sama ei ole nagu bodycombati trennis käesidemeid kanda aga peaaegu:)
