jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kas tahad seda funktsiooni, et kunagi see asi sul liikumise kiirust ka mõõdab? Selle järgi tuleb palju valikut ja odavamad kellad langevad välja.
Väikesed võidud trennist. Jooksma pole vahepeal jõudnud, sest hoian kogumahtu natuke allpool kui tuhin on – ei taha ülekoormusesse sattuda. Erialatrennid seevastu on olnud väga heal tasemel ja sain enda jaoks ühe tüüpsituatsiooni ära lahendatud, mis mulle probleeme tekitas.
(See jutt on nüüd neile, kes maasvõitlust jagavad – mul oli probleem sellega, et kui kaitsest mööduja tuli põlvega vahele, siis pmst oli möödumine tal ka kohe tehtud, sellist esmast kaitset, kust saaksin uuesti rabelemisolukordi tekitada lihtsalt polnud. Olin selja peal kinni nagu selili keeratud mardikas ja asi tahe. Aga tänu paarile väga kitsalt pühendunud trennile ja Eesti parima maasvõitleja Martin Aedma näpunäidetele on nüüd lahendused olemas, kust saan edasi töötada.).
Maadlus on jätkuvalt see, mis on füüsiliselt kõige kurnavam ja kolmapäeva õhtul tehtud lühike ent üliintensiivne kreeka-rooma maadlusele keskendunud trenn suurepärase maadlustreeneri Kristjan Pressi juhendamisel (OMG, mehel on oma Wikipedia lehekülg nagu just avastasin) annab siiamaani kätes, õlgades ja ülaseljas tunda.
Jätkuvalt tunnen, et klubis on järelkasv korralik – amatöörvõistlejad teevad korraliku progressi ja saan neile tihti juba seda eduelamust pakkuda, et nad täisintensiivsusega drillides ja sparringuringides nii mõnegi eduka võtte ära teevad. Loomulikult võiks selle pärast ise täiega õnnetu olla (ja eks vahel tuleb ka kass peale). “Kuidas siis mina! 10 aastat staaži ja nüüd see “nolk”, kes 2-3 aastat trenni teinud teeb mulle ära!” Aga praktikas tähendab see seda, et minu võistlusettevalmistuse kvaliteet ainult kasvab. Ja loodetavasti kehtib lause “raske õppustel, kerge lahingus”.
Viskan ühe trennijärgse pildi – pooled VÕIMLA MMA-tiimi staarid koos. Mina, Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja ja kogenuim MMA-võitleja), Martin Orgusaar (BJJ sinine vöö 4 amatöörmatši kogemusega), Alar Hutrov (6 amatöörmatši kogemusega tõusev täht, nendest vaid 1 kaotus). Raske trenn oli – 9×5 minutit intensiivseid maasvõitlusdrille ja sparringuid minutiliste pausidega. Tehke järgi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Lihtsam on alati mitte muutuda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muutus on valus ja raske.Õhtul korralikult süüa (nii vähe aega enne magamaminekut, et magamajäämist ei segaks) ja peale trenni korralikult süüa. Kui teed 3-5x nädalas ja ühel päeval on 1 trenn, siis peaks igati normaalselt töötama.
Kui peale trenni “tuleb tööle minna”, siis peab trenni ja töö vahepeale jääv hommikusöök olema enne valmis tehtud ja karbist kiiresti tarbitav.
Suurem risk ületreeninguks. Näiteks juhul kui tööl raskem aeg ja ühtlasi unetunde vähem tuleb. HIIT ajab neerupealised kenasti töösse (adrenaliin, noradrenaliin, kortisool). Võimalik, et sinu puhul ikkagi need jalutuskäigud tasakaalustavad oma mahuga nädala lõpuks. Kui tunned end hästi, siis tegelikult probleemi ei ole.
Trenažöörid olid mõeldud kahjuks pikkadele inimestele ja ma lihtsalt ei ulatanud rinnale tõmbeid teha, pidin oma noormehe lähemale endale kutsuma, et ta seda allapoole aitaks. Siis küll vaadati justkui natuke halvustavalt, et ise hakkama ei saanud. Aga loodetavasti on see siiski natuke pikkuse kompleksiga seotud ülemõtlemine.
Ma arvan, et selleks on päris hea tõenäosus, et see nii on
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No uuele naisnäole pööratakse lihtsalt liialt tähelepanu ja vahel on see tähelepanu selline seksistlik-šovinistlik, mis paneb tundma, et ehk trügingi meeste maailma? Ehk polegi kena tagumik uppis siin meestekarjas jõutõmmet teha ja peakski supipoti taha taanduma? Ma arvan, et kui saalis käivate meeste poolt on aval “tere tulemast” suhtumine, siis ebamugavustunnet ei tekigi. Aga kui vahtima ja kommenteerima hakatakse, siis on vastik.
Esiteks tasub vahet teha – “Ehk trügingi meeste maailma” – see on mõte. Mitte tunne.
Leidsid kenasti mõtted üles. Nt: “Siin tagumik uppis meestekarjas jõutõmmet teha ei ole kena ja ma peakski supipoti taha taanduma!” – Kas sa usud seda mõtet
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Like… really? Tõenäoliselt kui sa selle niiviisi leiad, siis saad ka leida, et tegelikult on see üks nõme mõte ja sellistele mõtetele ja nendele meestele, kelle kohta see mõte käib võiks keskmist sõrme näidata ja rahulikult kangi edasi tõsta ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle “ebamugavustundega” käib alati kaasas mingi MÕTE – mis mõte sul sellega kaasas käib? Millele sa mõtled kui jõusaalis oled ja mehed ümberringi?
Ma ütleks, et see on liiast. On sul olemas elementaarne aeroobne baas?
Kui jah, siis tee 3xHIIT + 1-2x aeroobne. Kui ei, siis tee 2x HIIT ja 2-3x aeroobne.
HIIT võiks sisaldada pikemat soendust (ca 15 min).
Kaua oled HIITi teinud? Ma soovitaks intervallide arvu vähendada ja intervalli kestust pikendada. Nagu näha, siis sa selle 10 sekundiga ei saa endal pulssi korralikult ülessegi. Alustada soovitatakse nt 90+90 x4.
Ah tead, see võib tal kustiganes olla – võibolla tädi Maali rääkis midagi oma jalgadel olenevatest veenilaienditest ja lapse mõistus korjas sealt midagi üles… Vanemad võivad jumala OK olla.
Järjekordne 10 kilti selja taga. Paaril viimasel jooksul sain sellise avastuse, et kippusin ennast just jooksu teises pooles natuke liiga punasesse tõmbama. Võimalik, et ka seal liialt segatsooni ja võibolla isegi anaeroobsesse läksin ongi see, mis taastumisse sisse lõikab. Nüüd paar viimast jooksu olen end tagasi hoidnud, laenasin nüüd pulsikella ka ja tegin rahulikult. Täna siis 10 km täpselt 1 tunniga, keskmine pulss 139, max 146.
Lisandite koha pealt hakkasin regulaarsemalt FAST HPR-i võtma ja Intra läheb ka ikka trennipäeval 1-2 doosi päevas.
Võitlustrennid on viimastel päevadel päris head olnud. Visuaalne pilt on läinud oluliselt teravamaks, aga kaalunumber ei kuku. No küll see ka tuleb
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>7-päevane nädalarütm on küll kunstlik AGA 24-tunnine päevarütm siiski mitte. Meil on sisemine rütmur, mis seda hoiab ka siis kui loomulikku valgust ei ole (või on seda vähe). Loomadel ka.
IF koha pealt ongi teoretiseeritud, et sellest 16-tunnisest paastust saadavad kahjud (stress) hakkab ületama kasusid.
Tihti olen JungaTrolliga mõnedes asjades natuke eriarvamusel, aga viimasele postitusele küll pöidlad püsti nõus!
(Liigutamisega muidugi tasub ka mõelda, et valida ikka neid asju, millest mõnu tunned ja kehale liiga ei tasu teha… LIIGA otseseks ei tohiks see seos olla, et ma PEAN liigutama SELLEKS ET kompenseerida söödut … sellisest mõtlemisest söömishäireni on üsna pisike samm kahjuks)
