jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ja edasi:D? Peab toorelt selle riisi ära sööma või vee ära jooma:D?
Ei, keedad ära ja siis sööd:) Otsi netist “GABA rice” vms. Infot küllaga.
Troll?
Vastus on see: me ei tea. Vanus ja kaal ei ole piisavad andmed, et otsustada, kas keegi on paks või mitte. Lisaks sellele ei ole olemas ühtset ja kindlat joont, et siit üle on paks ja siit mitte.
Ära lähtu kaalunumbrist ega isegi peeglist. Lähtu sellest, kas suudad omale meeldivat sporti teha hästi.
0neg sobib siirdamiseks teiste veregruppidega ka, seepärast vist enamik loevad seda kõige haruldasemaks…endalgi 0neg ja tihti helistatakse ja kutsutakse verd loovutama, see neil pidevalt otsakorral siis vist..Reaalselt seda minuteada tänapäeval enam eriti ei tehta kui vähegi võimalust on. Sõjaolukorras küll jh vms…
SV rikkal toidul on tõesti omadus tekitada edasist soovi SV järgi (mis kassisilm ütles oma kogemusest).
Enda kogemuse põhjal – süsivesikurikka toidu pealt “maha tulemisel” füüsilised “võõrutusnähud” kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Aga nagu suitsetamisegi puhul – oluliseimad ei ole mitte füüsilised võõrutusnähud vaid psühholoogiline sõltuvus (mis on ka tehniliselt võttes füsioloogiline, aga ikkagi teistsugune).
“Oluline on see, et rasvane toit seedib kaua, ja seetõttu tiksub on kauem täiskõhutunne, ja järelikult tõenäosus, et magusaisu tekib on väiksem ,sest kui kõht on täis, siis pole isu midagi süia, sh ka magusat. See täiskõhutunde seos magusaisuga on olemas, see on selge ja loogiline. Kuid magusaisu seos rasva hulgaga toidus- see poel kuidagi selge käesoleva momendini. Et kui keegi kunagi viitsib sel teemal mingeid ideid veel lisada, siis oleks hea kuulda.”
Ma ei saa aru, millest sa siin aru ei saa:D
Ütled et saad aru, et rasvane toit (eriti rasv + valk) = pikem täiskõhutunne.
Ütled, et saad aru, et pikem täiskõhutunne = väiksem magusaisu.
Ütled, et EI saa aru, kuidas rasvane toit = väiksem magusaisu. WTF?
Thx, hetkel ise ka ei saa linke lugeda, loen hiljem.Aga esmapilgul tundub, et räägid täiskõhutunde kestvusest, mitte aga magusa-isust ja selel seosest menüü rasva osalusega.
Inglisekeelne termin “satiety” eesti keeles ei ole päris täpselt täiskõhutunne. Objektiks on nendes uuringutes muuhulgas ka see, palju täiendavaid kaloreid tarbitakse.
Magusaisu, muide, on seotud ka stressi ja muude asjadega. Loomulikult ei ole rasva tarbimine/mittetarbimine ainus osa valemis, aga väita, et see mingi suur müsteerium ainult oleks, pole ka õige.
Proteiinijook teeb kõhu rohkem täis kui süsivesikujook
Mingi kokkuvõte koos viidetega
Palun.
Minu arvates võiks asja kokku võtta nii:
1) On kindel, et proteiin ja aedviljad (suure mahuga toit) tagavad pikaaegse kõhu täis püsimise võrreldes rasva ja SVga
2) Mõnedes katsetes inimestel omab rasv kõige väiksemat täiskõhutunnet tekitavat potentsiaali AGA nendes katsetes antakse rasva tavaliselt LISAKS baas SV toidule.
3) Rotid seevastu tarbivad rasvast saades vähem toitu edaspidi, seega neil on “täiskõhutunne”.
SEEGA: parima ja kestvaima täiskõhutunde annab eine, mille makrokoostis on valk + rasv + madala SVga aedviljad. Biokeemiliselt halvima reaktsiooni annab kombinatsioon SV + rasv. Täiskõhutunne on otseselt seotud ka isuga tarbida täiendavat energiat.
M.O.T.T.
(rohkem ei viitsi)
See kui ma kuu aega näljas olen, pole ma energiline seetõttu, et pole energiat, magusad pudinad või rasvased toidud ei puutu sellesse üldse.Uimasus ja erksus ja magusavajadus minu arust ei sõltu toidu makro-atribuutidest.
Lõpptulemusena on kõik füsioloogiline, kuid siin me ei tea, mis laadi füsioloogiaga o ntegu. Mina arvan, et mistahes söögi “makrotoitainete kaart” ei tekita füsioloogiat, mis magusa isu mõjutaks.
Teame küll. Veresuhkru taseme ning insuliini taseme, samuti mitmete neuropeptiidide tase on nii rottides kui inimestes seostatud erinevate isude ja käitumistega.
Oma arvamuseks jääb sulle alati õigus:)
Kust te muidu võtate seda, et magusaisu ja rasvane toit on korrelatsioonis omavahel? Kas sellest, et kuulsite kuskil foorumis seda väidet kellegi poolt, või seetõttu, et lugesite läbi ühe artikli kusagil foorumis või? Ma praktiliselt ise ei ole küll täheldanud, et magusaisu suureneks või väheneks sellest, milline menüü mul on. Lisaks ei tähelda ka energilisuse/erksuse sõltuvust menüüst. Erenrgiline olen seetõttu, et selline on isiksus jms psühholoogiline, söön ma hetkel saia või joon õli, ei muuda seal midagi. Magusat söön harva koguaeg, seejuures menüü kõigub aeg-ajalt süsivesikute rohke sisalduse juurde, ja seejärel Atkinsi dieeti kanti, see magusaisu mingit korrelatsiooni küll ei ole näidanud menüüga, see isu tekib aju kapriiside jms normaalsete nähtuste pärast, mitte aga mingi menüü tõttu. Niiet minu jaoks arusaamatu see jutt et “toidurasva hulk ja magusaisu on korrelatsioonis”.Selline mõttekäik siis teile järelemõtlemiseks, ümber-lükkamiseks.
Palju sa ise praktiliselt süsteemselt oma toitumist ja sellest tulenevaid kehalisi ja vaimseid muutuseid oled jälginud?
Kui sa nt. kuu aega näljas oled, kas sa oled ikka sama energiline “isiksus”? Kas kui sa jood 3 tassi kohvi, ei muutu sa erksamaks? Kui jood pudeli viina siis loiumaks? Pannitäe praekartuleid soustiga unisemaks?
Ja mida muud on “aju kapriisid” kui füsioloogiline nähtus, mis on seotud füsioloogiliste protsessidega, mis muuhulgas on seotud toitumisega?
Hea oleks sinu sulest lugeda ka midagi toitumispsühholoogiast või spordipsühholoogiast(emotsioonid, motivatsioon, võistlusärevus ja enesekindlus)Tänud, mõnus lugemine igatahes!
Aga mis sa arvad, mis järgmiseks suureks teemaks plaanitud on;) Toitumisest sain kõik kirja, eks nüüd tulebki rohkem (spordi) ja muud psühholoogiat.
