jricca

2 tundi tagasi, whiteheadsmatter ütles:

 Vegan toit võib potentsiialselt olla tervislik, lihasööja menüü ei koosne ilmtingimata burgeritest ja friikatest. Mingi eriti polaarne maailm inimesel.

ma pole seda väitnud, kui olen, siis tsiteeri mind vastavalt. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Minu jaoks on arusaamatu, mille jaoks autor tõstis selle teema? 

tead, kui maailmas on asjad arusaamatud, siis ei tasu rohkem pead vaevata ja võib edasi liikuda. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Congrats. Millega meie saame aidata?

sinult ma pole mingisugust abi oodanud, võid edasi liikuda. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Meil ei ole lihasööjaid.

ilmselt ainuke väide, millega saab nõustuda. inimesed ei ole bioloogilised lihasööjad ehk karnivoorid, vaid omnivoorid. 

Tsitaat

Peaaegu kõik maailma inimesed on taimetoitlased.

esimene mitmest sinu postituses esinevast valeväitest. teeme enne selgeks, kes on ‘taimetoitlane’.

Tsitaat

Kes on vegan?

Praktiliselt väljendub veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.

Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine.

Tsitaat

Kes on vegetaarlane?

Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.

Tsitaat

Kes on taimetoitlane?

Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟.

nii, tehes endale selgeks mõisted, mida kasutame siinses lõimes, siis liigume edasi loogika juurde. mida tähendab “peaagu kõik”? “kõik” tähendab eesti keeles siinses kontekstis “kogu hulk” ehk 100%, “peaaegu kõik” on ilmselt mõni protsent madalam hulk. kas maailmas on mõni protsent vähem kui 100% taimetoitlasi? ei ole. pigem vastupidi, “peaaegu kõik” on segatoidulised või vegetaarlased. 

Tsitaat

Kõik uuringud, kus võrreldakse “lihasööjaid” ja veganeid on bs.

ma arvan, et keegi pole selliseid uuringuid teinud, kuna valim on niivõrd väike (vb leidub üksnes lihast toitujaid modernses ühiskonnas, dunno) või uuring oleks absurdne. aga sa võid need “kõik uuringud” välja tuua. tundub, et oled rohkem kursis kui mina. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Ja mida me nendest juur ja puuviljadest täpsemalt saame? Vitamiine? Kindel, et need imenduvad meie organismis?

ma ei teagi, mismoodi sellele vastata.. kas sa põhikooli bioloogias oled käinud? või natukenegi lugenud toitumise kohta? ühesõnaga sinu küsimus on ‘mida me saame juur- ja puuviljadest?’. ma üritan sind kurssi viia. aga pean mainima, et koolis peale pinginühkimise sa vist muud ei teinud. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

kasutan sinu harimiseks TAI ehk Tervise Arengu Instituudi infolehte toitumine.ee. 

Tsitaat

Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, kuid vähe rasvu ning annavad suhteliselt vähe energiat, mistõttu aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Puu- ja köögiviljades sisalduvate ainete kaitsvate omaduste mehhanismidena on loetletud näiteks antioksüdantide aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja antibakteriaalseid omadusi.

 

Küpsed kaunviljad on valgurikkad, kuid nende valkude koostises on asendamatute aminohapete valik ja kogused veidi tagasihoidlikumad kui loomset päritolu valkudes. Et sööja saaks kätte enam-vähem väärtusliku/tasakaalustatud valgusegu, peab tagama erinevate taimset päritolu valkude kooskasutamise. Kaunviljad on ka üsna fütaatiderikkad, nende fütaatide sisaldus võib ulatuda isegi kuni 1750 mg 100 grammi kohta. Kui keskmine päevane fütaatide kogus on suurem kui 300 mg, suureneb osade mineraalainete, nt tsingivajadus.

 

Kõige enam kiudaineid leidub küll teraviljatoodetes, kuid palju on neid ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kiudained on vajalikud, sest need aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandada ainevahetust. Kiudained aitavad kaasa ka vere kolesteroolitaseme kontrollimisele, mis omakorda aitab ennetada südamehaigusi.

 

Erinevad viljad sisaldavad vitamiine-mineraalaineid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates, banaanides, redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, peedis, sõstardes, tomatites. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka spinatis, Hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, kuivatatud puuviljad ja banaan. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.

 

Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.

toitumine.ee jätkab: 

Tsitaat

Miks peab puu- ja köögivilju sööma?

Puu- ja köögiviljad on väga rikkad järgmiste toitainete poolest:

• vitamiinid
• mineraalained
• kiudained (peamiselt veeslahustuvad)
• vesi

Lisaks sisaldavad nad rohkelt fütotoitaineid. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas annab enamik neist vähe energiat, sisaldab vähe rasvu ning neis ei ole üldse kolesterooli.

Puu- ja köögiviljades sisalduvate fütotoitainete haigusi ennetavat toimet on täheldatud just vähemalt 5 peotäie tarbimiskogusest päevas.

Puu- ja köögiviljad aitavad:

• hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku
  

Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, andes samas vähe energiat ja rasvu, sisaldades minimaalselt naatriumi ning olles kolesteroolivabad. Süües palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis väiksema saadava energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu. Tervislik kehakaal ning väiksem soolatarbimine omakorda aitavad hoida normaalset vererõhku.

• aitavad tugevdada immuunsüsteemi
  

Puu- ja köögiviljad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest. Kõikide vajalike toitainete piisav saamine on hea tervise alus. Kõige paremaks näiteks on C-vitamiin, mida sisaldub eriti palju paprikas ja paljudes marjades-puuviljades ning mille puudust seostatakse kevadväsimuse ning organismivastupanuvõime vähenemisega erinevatele haigustele. Ka A-vitamiin, mille eelühendit beetakaroteeni leidub peamiselt oranžides ja tumekollastes viljades, on väga vajalik immuunsüsteemi tugevdamiseks.

• aitavad ennetada haigusi
  

Erinevates puu- ja köögiviljades leidub ka erinevaid fütotoitaineid (nt lükopeen, resveratrool), mida seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste ja osade vähkkasvajate vormide ennetamisega. Haigusi ennetav toime algab aga vähemalt 500 grammist ehk viiest peotäiest puu- ja köögiviljadest päevas.

sinu värvikas tekst jätkub järgmiselt:

Tsitaat

Me loeme pealkirja “teadlased jõudsid järeldusele…” ja kujutame ette mingit tohutut teadustööd kontrollgruppidega jne, tegelikult võetakse 12 alatoidetud last, söödetakse pooltele juurvilju ja teistele mitte, paari kuu pärast vaadatakse veri uuesti üle ja jõutakse järeldusele: mõlemal grupil läks tervis sitemaks, aga juurvilja söönutel läks vähem, seega juurviljad on kasulikud.

“tegelikult võetakse 12 alatoidetud last” – see kõlab nagu väide. kas see väide saab ka viited või tegu on üksnes sinu väljamõeldud näitega, millel pole reaalsusega mitte midagi pistmist? ühesõnaga, kui sa väidad midagi sellist, siis palun too viited oma teksti. thx xoxo

ja oleme lõpusirgel… 

Tsitaat

Veganlus on religioon, siin ei ole mõtet kedagi ümber pöörata. Pange youtube “exvegan” ja näete, kui ajupestud nad olid.

siinkohal alustan loogikaga. esialgu defineerime tänapäeva mõistes religiooni, ehkki seda on päris raske teha üheselt, aga võtame appi nt Sisekaitseakadeemia infolehe:

Tsitaat

Järgnevalt on toodud mõned religiooni definitsioonid:

– uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused;(Wikipedia 16.06.2011)

– ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum;

– inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses.

– mingile kultuurile või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat, keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida;

– müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse (Kulmar,T. 2006:9).

nüüd tekib küsimus: miks inimesed hakkavad veganiteks ja mis on veganlus? kas veganluse keskmes on jõud, mida peetakse jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks?  kas tegu on fantastikaga? kas veganluses leidub üleloomulikke olendeid ja nähtusi? kas veganluses on müüdid ja riitused? kõlab nagu

siin on mõningad põhjused, miks inimesed hakkavad veganiteks ehk veganluse põhimõtete järgijateks:

Tsitaat

1. Loomad

Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loomi ja linde. Kuid ka loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele. Veganitel ei jää läbimõeldud toitumise puhul ühestki toitainest puudu. Seega põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse. Lisaks sellele kohtleb tänapäeva suurtööstus loomi masinatena – tulu ja võimalikult suur toodang on alati loomade heaolust eespool. Loe selle kohta lähemalt siit.

Tsitaat

2. Tervis

Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. Loe täpsemalt siit.

Tsitaat

3. Keskkond

Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Selline massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Ometi saaks nii seda maad kui ka teravilja kasutada otse inimeste toitmiseks ning näljahäda leevendamiseks arengumaades. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%. Suur osa veest kulub loomasööda tootmiseks ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele, samal ajal kui mitmeid paiku maailmas ähvardab drastiline mageveevarude vähenemine. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

4. Kaasinimesed

Lihatarbimine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, eriti kõige vaesemaid ja haavatavamaid neist. Loomakasvatuse keskkonnamõjud (sh näljahäda, veepuudus, vihmametsade hävitamine jne) jäävad eelkõige just kõige vaesemate ja marginaliseeritumate kogukondade kanda. Töö tapamajades, farmides ja nahaparkimistöökodades on ohtlik ja raske ning sellega on sunnitud oma tervise ohtu panema kõige madalamal elujärjel inimesed. Inimesed, kes töötavad tapamajades, satuvad teiste töökohtadega võrreldes kõige sagedamini tööõnnetustesse ning puutuvad kokku paljude potentsiaalselt haigusttekitavate bakteritega, seega on tapamaja üks ohtlikemaid töökohti. Samuti on uurimused näidanud, et töö tapamajas mõjutab negatiivselt töötajate vaimset tervist ja heaolu. Äärmiselt tervistkahjustav on töö arengumaade nagu Bangladesh, India ja Pakistan parkimistöökodades, kus toodetakse üle poole maailma nahkmaterjalidest. Paljudes töökodades ei hoolita tööohutusest ja kasutatakse ka lapstööjõudu. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

5. Toit

Paljud inimesed avastavad alles veganitena, kui mitmekülgne ja maitsev on taimse toidu valik. Veganite toidulauale kuuluvad näiteks:

• teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, riis, makaronid, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
• kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
• köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel, peet, lehtkapsas, maguskartul, kurk),
• puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
• seemned (nt päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
• mandlid ja pähklid (nt Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
• marjad (nt maasikas, viigimari, kirss, mustikas, mustsõstar, pohl, goji-),
• seened (nt kukeseen, austerservik, šampinjon)
• vetikad (nori, wakame jt).

Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest.

35 minutes ago, Sarge ütles:

 

Kuna tegemist on blogiga, siis kuidas Sul protsess läinud on? Palju kehakaalu juurde tulnud on? Mis on jõunäitajate areng? Palju on kaloraaž ja millised on makrod? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

see postitus on mul kavas, pildid on rohkem väärt kui soe hingeõhk, seega teen before ja after pildid asjast ja tekst juurde ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

6 tundi tagasi, Sarge ütles:

https://www.biolayne.com/articles/research/the-game-changers-review-a-scientific-analysis

see kõik on tore ja äge, aga me kõik saame aru, et TGC ei ole midagi muud kui meelelahutus, mitte kollektiivne füsiloogia doktorikraadi väitekiri ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />see on show. ma ei tea, ma loodan ikka, et maailmas on piisavalt arukad inimesed, kes ei tee elus ettetulevaid otsuseid puhtalt dokumentaalfilmide pealt, vaid teevad ise ka uurimustööd, olgu ükskõik, mis teema

5 minutes ago, Sarge ütles:

Lihasööjate suur viga on mittepiisav juur-, aed-ja puuviljade söömine.

ei ole, segatoiduliste suur viga on loomsete produktide ületarbimine. nt müriaad kardiovaskulaarseid haiguseid on tingitud just sellest. 

Tsitaat

Kui inimene sööks liha + piisavalt juur-, aed- ja puuvilju, siis tema verenäitajad oleksid paremad kui veganil.

siin sooviks otsest viidet väitele. 

Tsitaat

Kristjan-Johannes Konsap tegi ettepaneku kõikidele veganitele, et kui nende verenäitajad on temast paremad, siis…. (ma ei mäleta, mis ta vahele pani). ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” style=”background-color:#ffffff;border-style:none;color:#353c41;font-size:16px;vertical-align:middle;” title=”” width=”20″ />

ma nüüd ei tea, mida kosta selle peale… okei? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> kas tema verenäitajad on muidu avalikult üleval kuskil?  iseensest oleks ju huvitav võrrelda… 

31 minutes ago, Sarge ütles:

Veganlus ei olegi halb, kui seda õigesti teha. Sportlastel on see üsna keeruline, sest valkude kättesaamiseks on vaja süüa üsna suur kogus toitu ja kaloraaž võib kergelt lõhki minna. Arvestades veel seda, et taimne valk ei ole inimese jaoks täisväärtuslik ning osad uuringud ütlevad tänu sellele, et veganid võiksid 10-20% rohkem valke süüa kui omnivoorid.

“kaloraaž võib kergelt lõhki minna” puudutab väga-väga väikest osa sportlastest, kui puudutab loomulikult. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> aga, tunnistan südamerahuga, ma ei ole pädev süvitsi minema teemal “võistluskulturism vegantoitumisel”, seega ma hetkel seda teemat ei puutuks, kuna võin ajada kelbast või keegi võib ajada mulle kelbast – nii ei saa keegi väga targemaks… ma olen hetkel suht vähe nühkinud saali, kas kunagi võtan mingi dieedi ette või mitte – seda ei oska öelda… kui võtan, siis saame mõlemad pealt vahtida, mis saab – või jällegi – ei saa. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Lõpetan positiivse noodiga ning ütlen, et vegan-toitumisel ei olegi midagi viga. 

nii uuringud väidavad hehe ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Mõned puudujäävad vitamiinid saab toidulisandite näol tarvitada. 

ma toon need mõned välja ka, et kõik teaks, millest on jutt.

veganid peavad võtma toidulisandina või rikastatud toitude näol kahte vitamiini meie kliimas:

1) D-vitamiin, kuna meie laiuskraadil on väga kehv seis päiksepaistega ja meie keha ei suuda D-vitamiini sünteesida ilma teatud intensiivuse päiksepaisteta. seda peavad võtma lisandina või rikastatud toidu näol kõik siinsel laiuskraadil elavad inimesed.

2) B-12 vitamiin, kuna ei loomad ega taimed ei ole võimelised B-12 sünteesima, millest tulenevalt on kohustuslik tarbida vitamiine või rikastatud toite. 

57 minutes ago, Sarge ütles:

Murekohaks peaksingi valkude kättesaamist madalal kaloraažil.

ma arvan, et ma teen kunagi eraldi postituse valkudest, millised on parimad allikad, missuguseid tooteid osta jne.

On 11/3/2019 at 15:06, Sarge ütles:

https://www.menshealth.com/nutrition/a29067926/the-game-changers-movie-fact-check/

“Wrong: The Research on the Benefits of Non-Meat Diets Is Vast and Well-Established.”

gladiaatorite teema on saanud mujaltki kriitikat, aga ma saan aru, miks käsitlus kajastust leiab, kuna film järgib teatud narratiivi: peategelase põhjus hakata uurima taimetoitlust sai gladiaatoritest alguse. gladiaatorid võisid isegi veganid olla või süüa üksnes liha, mul on ausalt öeldes suva, kuna mitmetuhande aastate taguse ajaga paralleele luua ja võtta need paralleelid mingiks eeskujuks ning omistada väärtus läbi ipso facto pole nkn väga pädev argument. tänapäevane teadus, eetika, kultuur on küll süntees ajaloost, aga väita mingi argumendiga, et kunagi tehti midagi nii või ei tehtud nii, seega peame praegu ka tegema nõnda või ei pea tegema, on suht lamp. 

kas taimetoitlus on vast and well-established?

Academy of Nutrition and Dietetics, mis koondab enda alla üle 70 000 liikme ja on maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav org, on järgmisel seisukohal: 

Tsitaat

Ameerika Dietoloogia Assotsiatsiooni seisukoht on, et asjatundlikult kavandatud taimetoidudieedid, sh vegandieedid (ehk täistaimetoitlus) on tervislikud, sisaldavad küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võivad kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravimisele. Hästi planeeritud taimetoidudieedid on sobilikud inimestele kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele.

riiklikes toitumissoovitustes on taimetoitlus saanud poolehoiu ka nt USAs, Kanadas, Austraalias, Põhjamaades, Soomes ja UKs. 

kui rääkida teadusuuringutest, mis toetavad tervislikel kaalutustel pigem vegantoitumist, siis siit saab rohkelt viidatud infot: http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/tervis/. kaks uuringut on infograafikutena välja toodud:

Tsitaat

Mida näitavad teadusuuringud veganite tervise kohta?

Üks parimaid viise leida vastust sellele küsimusele on toitumise ja tervise vahelisi seoseid hindavad prospektiivsed epidemioloogilised kohortuuringud, milles võrreldakse erinevate toitumisviiside esindajate haigestumust ja suremust pikema aja jooksul ning kus osaleb ka palju veganeid. Olemasolevatest uuringutest vastavad neile tingimustele kõige paremini kaks suurt kohortuuringut:

• EPIC-Oxford3 (Ühendkuningriik, alates 1993. a),
• Adventistide 2. Terviseuuring4 (USA ja Kanada, alates 2002. a).

EPIC-Oxford on maailma suurima toitumise ja tervise vahelisi seoseid vaatleva ning kümmet Euroopa riiki hõlmava EPIC uuringu Briti haru, mis on praeguseks kestnud juba enam kui 20 aastat. Adventistide 2. Terviseuuring (AHS-2) on suurim toitumisviisi ja tervise seoseid vaatlev uuring, millel läheb juba teine aastakümme. Neis kahes uuringus osaleb kokku umbes 160 tuhat inimest, kellest ligikaudu 10 tuhat on veganid.

Wrong: There Are a Host of Deadly Toxins, Inherent to All Animal Products, That Are Highly Dangerous. Like as Dangerous as Cigarettes.

WHO ehk World Health Organization on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. WHO tegi QA pärast nimetamist red meat’i arvatavasti inimesele kantserogeen, mõned nopped:

Tsitaat

1. What do you consider as red meat?

Red meat refers to all mammalian muscle meat, including, beef, veal, pork, lamb, mutton, horse, and goat.

2. What do you consider as processed meat?

Processed meat refers to meat that has been transformed through salting, curing, fermentation, smoking, or other processes to enhance flavour or improve preservation. Most processed meats contain pork or beef, but processed meats may also contain other red meats, poultry, offal, or meat by-products such as blood.

Examples of processed meat include hot dogs (frankfurters), ham, sausages, corned beef, and biltong or beef jerky as well as canned meat and meat-based preparations and sauces.

 

5. What are the safest methods of cooking meat (e.g. sautéing, boiling, broiling, or barbecuing)?

Cooking at high temperatures or with the food in direct contact with a flame or a hot surface, as in barbecuing or pan-frying, produces more of certain types of carcinogenic chemicals (such as polycyclic aromatic hydrocarbons and heterocyclic aromatic amines). However, there were not enough data for the IARC Working Group to reach a conclusion about whether the way meat is cooked affects the risk of cancer.

 

7. Red meat was classified as Group 2A, probably carcinogenic to humans. What does this mean exactly?

In the case of red meat, the classification is based on limited evidence from epidemiological studies showing positive associations between eating red meat and developing colorectal cancer as well as strong mechanistic evidence.

Limited evidence means that a positive association has been observed between exposure to the agent and cancer but that other explanations for the observations (technically termed chance, bias, or confounding) could not be ruled out.

 

8. Processed meat was classified as Group 1, carcinogenic to humans. What does this mean?

This category is used when there is sufficient evidence of carcinogenicity in humans. In other words, there is convincing evidence that the agent causes cancer. The evaluation is usually based on epidemiological studies showing the development of cancer in exposed humans.

In the case of processed meat, this classification is based on sufficient evidence from epidemiological studies that eating processed meat causes colorectal cancer.

 

10. What types of cancers are linked or associated with eating red meat?

The strongest, but still limited, evidence for an association with eating red meat is for colorectal cancer. There is also evidence of links with pancreatic cancer and prostate cancer.

11. What types of cancers are linked or associated with eating processed meat?

The IARC Working Group concluded that eating processed meat causes colorectal cancer. An association with stomach cancer was also seen, but the evidence is not conclusive.

12. How many cancer cases every year can be attributed to consumption of processed meat and red meat?

According to the most recent estimates by the Global Burden of Disease Project, an independent academic research organization, about 34 000 cancer deaths per year worldwide are attributable to diets high in processed meat.

Eating red meat has not yet been established as a cause of cancer. However, if the reported associations were proven to be causal, the Global Burden of Disease Project has estimated that diets high in red meat could be responsible for 50 000 cancer deaths per year worldwide.

These numbers contrast with about 1 million cancer deaths per year globally due to tobacco smoking, 600 000 per year due to alcohol consumption, and more than 200 000 per year due to air pollution.

 

16. Should I stop eating meat?

Eating meat has known health benefits. Many national health recommendations advise people to limit intake of processed meat and red meat, which are linked to increased risks of death from heart disease, diabetes, and other illnesses.

 

25. How many studies were evaluated?

The IARC Working Group considered more than 800 different studies on cancer in humans (some studies provided data on both types of meat; in total more than 700 epidemiological studies provided data on red meat and more than 400 epidemiological studies provided data on processed meat).

just lõpetasin selle aasta ühe kõige oodatuma filmi vaatamise – “The Game Changers” (2019). IMdb lühikirjeldus on järgmine:

A UFC fighter’s world is turned upside down when he discovers an elite group of world-renowned athletes and scientists who prove that everything he had been taught about protein was a lie.

dokumentaalfilmis teeb kõigi teiste seas üles astumise ei keegi muu kui ilmselt kulturismi kõige suurem nimi – Arnold Schwarzenegger, kes keelitab inimesi mitte sööma liha! filmi loomisele aitas kaasa ka veel James Cameron, kultusfilmide nagu “Titanic” (1997), “Avatar” (2009) ja “Terminaator 2: Judgment Day” (1991) üks loojatest. 

IMdb pikem kirjeldus kogu filmile:

The Game Changers is a new film executive produced by James Cameron, Arnold Schwarzenegger and Jackie Chan that documents the explosive rise of plant-based eating in professional sports, mixing real-time, groundbreaking science with cinematic stories of struggle and triumph. The film features some of the strongest, fastest and toughest athletes on the planet – and it’s backed by them too – with additional EPs including Formula One champion Lewis Hamilton, top-ranked tennis player Novak Djokovic, and nine-time NBA All-Star Chris Paul. Directed by Oscar®-winner Louie Psihoyos, The Game Changers follows the story of James Wilks – elite Special Forces trainer and winner of The Ultimate Fighter – as he travels the world on a quest for the truth about meat, protein, and strength. Showcasing elite athletes, special ops soldiers, and visionary scientists. Wilks’ journey exposes outdated myths about food that not only affect human performance, but the health of the entire global population.

hope ya enjoy!” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ma ei saa neid viimaseid kahte pilti kustutada “Muuda” valiku viisil ja ma ei viitsi uuesti seda kõike üle teha. Sorry!” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

NB! Kui mõni mode loeb seda, siis võiks need ära kustutada..