jõuents
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Pakk puhast kohupiima ning natuke piiima, maitsestamata jogurtit või hapukoort vedeldamiseks. Ja vb väike teelusikas moosi peale. Super
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle kommentaari võiks kustutada. Ja sinu tõlkeharjutuse ka” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Abnormality on kõrvalekalle, vähja on üks teine loom.
“Vähk on palju asju. Arstiteaduses on see üldnimi organismi paljudele erinevatele halvaloomulistele kasvajatele. Rakuuurijatele võib vähk tähendada raku kasvamise normaalsete protsesside häiret, mille tagajärjel hakkab rakk kontrollimatult kasvama. ” – kasvaja.net
Mina ei saanud aru, mida sa öelda tahad..1. teema autor on kuidagi “imelik”.
2. kas sellised väited nagu: Ei tundu kuidagi reklaamilikud? Kas seal artiklis on tõesti siis midagi õpetlikku ja tarka. Minuarust on sisu “lohkas” ja faktid täiesti mööda. Kas seal tõesti peitub midagi väärtusliku mis minu silmadest mööda lipsas.
“Isoflavoonid uus imerohi ?!”
„Pretsedenditu massi kasvatav toime!“
„Kõige tugevam legaalne anaboolik!“
„Nagu anaboolsed steroidid aga kõrvalmõjudeta!“
3. sisu on kuidagi “lohakas”
4. mõned faktid ei pea absoluutselt paika
5. kui mõni inimene usub, et see on tõesti mingi imerohi ja kõige anaboolsem asi üldse ja kuidagi selle endal soetab ja tarbima hakkab mis siis võib juhtuda
Loe pealkirja ja järgnevaid 3 väidet ja siis lõppu kus on kirjas: …et imesid ei maksa loota, kuid teatav positiivne effekt on võimalik. Minuarust väga eksitav ja samas ka natuke irooniline.
Kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja. Pean ennast kahjuks parandama. Sirvisin lihtsalt vanemaid artikleid toidulisanditest (mitte toitumisest) ning leidsin midagi väga huvitavat.????
Arikkel asub siin. Peaks olema 2. veebruaril aastal 2000 kirjutatud. Autor on nüüd sellegipoolest olemas kuid kes see J.Feliciano ja J.Wright on? Ja see PhD peaks tähendama kõrgeimat kraadi mida üldse saab omandada.
Tsiteerin: “A PhD is an advanced academic degree awarded by universities. In most English-speaking countries, the PhD is the highest degree one can earn.” Aga see selleks.
Mingit ilgelt anaboolne asi peaks olema. Aga kui sellest nüüd siin Wikipedia’s lugeda siis eriti nii ei tundu.
“Because of their diversity, isoflavones can have diverse effects on human and animal health. California Quails fed on the leaves of high-isoflavone desert annuals during periods of food shortage had reduced fertility.
Studies using chemically pure isoflavones or plant materials with known concentrations of these compounds have indicated both positive and negative effects of isoflavones on disease progression and fertility.
Studies on mice indicate that isoflavones may cause thymic and immune system abnormalities and reduction in immune system activity.”
Ei hakka sõnasõnalt tõlkima kuid:
Ehk siis tänu nende mitmekesisusele, isoflavoonidel võivad olla erinevad efektid inimese ja looma tervises. Teatud loomadele anti toidupuuduse ajal kõrge isoflavooni sisaldusega kõrbe taimi mis vähendas neil viljakust.
Katsed isoflavoonidega on näidanud neg ja pos. efekti haiguse arenemises ja viljakuses (väike iva).
Katsed hiiretel on näidanud, et isoflavoonid võivad põhjustada tüümuse vähki/kasvajat ja immuunsüsteemi ebanormaalsusi ja vähendada immuunsüsteemi aktiivsust.
Ja 3a hiljem on seal kommentaar kellegi Voltein16 poolt: “kust seda ained saada saab ja mis hinnaga.”
Et ühesõnaga, selle artikli võiks ära kustutada.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Enam paremaks minna ei saa(sain ka kõhulihased arvuti ees treenitud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ). Trenn tehtud, nüüd supp-praad-magustoit ja magama. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sooviks toitumisest artikleid lugeda, aga panin tähele, et paljud artiklid siin ei tekita oma kasutatud kirjanduse ja anonüümsete autoritega erilist usaldust.Ehk oskab keegi nimetada alternatiivseid linke vms.
Kuskil oli teema, et Fitness lehe uuendamisega läksid artiklite autorid kaduma. Siia ei saa muidu artikleid anonüümselt postitada. Need autorid on olnud seal aga ära kadunud (kui see sind usaldavamaks muudab artiklite suhtes). Kasutatud kirjandus on jah selline nagu ta on, mõndade artiklite puhul. Kui on veel küsimusi siis pöördu adminni poole, ta oskab kindlasti neid väikseid viperusi põhjendada.
Minupoolest loe julgelt, sest pole veel ühtegi artiklit lugenud kus päris bulls**ti aetakse.
Mida kõhnem oled, seda suurem paistad…seda parem on lihastunnetus ja ka areng…. on minu kogemus. Samas…ega ületreening on ka kiire tulema” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hmmmm…kui ma vahepeal madala rasvaprotsendiga olin ja riietega peeglisse vaatasin tundusin just kokku kuivanuna mitte suuremana. Aga riieteta vaadates on pilt küll teravam ja tänu sellela ka jõulisem. Kas ületreening on pärast diieti kiire tulema või siis kui kõhn oled? Isegi siis kui kaloritega oled plussis ja treenid 3x nädalas? Et siis ikkagi madala rasvaprotsendiga on parem areng (ja suurem insuiini tundlikus) ning rasvavaba massi saamiseks on tingimused soodsamad?
-Tank- Sa oled sellest väga kaugel mis ärevushäired oma olemuselt tegelikult on. Natuke tarka juttu kliinikum.ee lehelt:
SissejuhatusUuringud näitavad, et veerand kõigist inimestest võib elu jooksul kannatada mõne ärevushäire all (1). Hiljutise Eesti terviseuuringu (2) tulemustest selgus, et 15-79 aastaste üldpopulatsiooni juhuvalimist (n = 4700) tunnistas küsitlusele eelnenud kuul üldärevuse sümptomeid 9%, korduvaid paanikahoogusid 6%, agorafoobia sümptomeid 3% ja olulist sotsiaalärevust 5%. Ärevushäired algavad tavaliselt nooruki- või nooremas täiskasvanueas ja on tihti korduva või kroonilise kuluga, kusjuures naised haigestuvad meestest 2-3 korda sagedamini (3).
Kuigi ärevus on oma olemuselt normaalne kogemus, põhjustavad ärevuse haiguslikud ilmingud palju kannatusi ning häirivad suuresti töövõimet ja igapäevast elu (4). Kroonilised ärevushäired on seotud depressiooni ning somaatiliste häirete, sealhulgas ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema tekkeriskiga (5). Somaatilisele haigusele kaasuv ärevushäire raskendab omakorda põhihaiguse kulgu ja ravile allumist ning suurendab otseseid ja kaudseid ravikulusid (6). Enamik ärevushäirete all kannatajatest otsib esmalt abi perearstilt, kuid ärevushäire äratundmise ja asjakohase ravi alustamiseni jõutakse sageli suure hilinemisega (7). Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada ärevushäirete olemust ja diagnostilist algoritmi ning anda tõenduspõhiseid soovitusi efektiivseks raviks esmatasandi arstiabis.
Põhjused
Ärevushäirete tekkes omavad tähtsust nii pärilikkus kui ka väliskeskkonna tegurid ning nende vastastikune mõju. Uuringud näitavad, et ärevushäiretesse haigestumist on võimalik seletada 30-40%-l juhtudest geneetiliste teguritega (
. Olulised välised mõjud on ohuolukordi põhjustanud sündmuste kogemine, olulised kaotused ja halb kohtlemine lapsepõlves (9). Ka teatud isiksuseomadused suurendavad ärevushäirete riski: mõned jäigad suhtumisviisid ja harjumuspärased tõlgendused võivad suurendada ohutunnet ja soodustada hirmu kinnistumist (10). Neil, kes juba lapsena on olnud ujedad ja kartlikud uute olukordade suhtes, on suurem sotsiaalärevushäire kujunemise risk (11).Ärevuse bioloogiliseks aluseks on teatud ajuosade talitlus, mille ülesandeks on tagada emotsioonide, mälu ja kehaliste reaktsioonide omavaheline kooskõla ja olukorrale vastavus. Ärevuse ajuvõrgustikku on haaratud mitmed ajukoore, limbilise süsteemi ja ajutüve piirkonnad (12). Keskne tähtsus näib olevat aju mandelkeha (amygdala) tuumade kompleksil, mis annab välis- või siseallikatest saabuvale teabele emotsionaalse tähenduse ja vahendab kiirreageerimist võimalikule ohule, käivitades sümpaatilise ja/või parasümpaatilise erutuse, neuroendokriinse ja respiratoorse aktiveerumise ning muutusi käitumises (13). Mälu rakendamine ja olukorra mõtestamine hipokampuse ja ajukoore keskuste kaudu võib korrigeerida amygdala aktiivsust, pärssides ebavajalikku erutust või toetades otstarbekat reaktsiooni. Amygdala-keskse võrgustiku liigne ja ebaotstarbekas aktiivsus võibki olla haigusliku ärevuse psüühiliste, kehaliste ja käitumuslike sümptomite aluseks. Ärevust reguleerivad aminohappe- ja monoamiinsete virgatsainete ning neuropeptiidide vahendusel toimivad neuronaalsed ülekandemehhanismid. Uuringud näitavad, et ärevushäirete puhul võib olla tegemist gammaaminovõihappe virgatsainesüsteemi puuduliku funktsiooniga (14), noradrenaliini (15) ja koletsüstokiniini (16) liigse aktiivsusega ning serotoniinisüsteemi talitlushäirega, mis tõenäoliselt on seotud serotoniini sünaptilise saadavuse vähenemise ja retseptoorse ülitundlikkusega (17).
Soovitan lugeda ka ärevushäirete ja foobiate käsiraamatut. Ise pole veel läbi lugenud vaid natuke lehitsend kuid tundus küll hea raamat.
Ravimitest keeldumine on kindlasti õige tegu – minu arust.
Kas selle spetsialistiga ei saanud selle põhjust välja selgitada või sai? Kas eelnevast tekstist said midagi targemaks?
Mul on üks edulugu rääkida…
harselius: “Millele rõhku panna?” Jalgadele. Kus jõusaalis sa käid? Otsi endale treener ja treeni endale korralikud pakkud alla; siis võid võistlema küll minna. Arvesta sellega makaronidega küll võistlusel mingit kohta ei saa. Palju sa kükid muidu?
Kas tervisega muid probleeme pole. Kuskil põletik või pea uimane? Hormoonidega midagi äkki – mis pole eriti tõenäoline kuid ikkagi võimalik.
Veel üks küsimus tõusis päevakorda – mida teate rääkida harjutusvahendist, kus on kaks käepidet ja mingid vedrud käivad vahele (espander oli?)?Selle võiks ära visata, või saab ka kasulikuks omale teha?
Seda ära küll ära viska. Kuid ka eriti vajalik see ei ole, kätt ja haaret saab sellga natuke teha aga ma arvan, et selle koormuse saad sa kindlasti jõutõmbe ja lamades surumisega kätte. Kui tunned, et jääb puudu siis võid ka vahel seda pumbata.
Soovitaksin omalt poolt mandleid ja vaikselt rääkida tervisliku toitumise tähtsusest ja mitmekesisest söömisest.
Super. Ei kujuta ettegi kui ebameeldiv kulturistik olemine olla võib (kellega magama peab jne…)
“>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Peab ikka tugev süda olema mis võimaldab nii palju ja intensiivelt rassida.
