jorsik
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
september 2, 2011 at 11:58 e.l. in reply to: Peavalu trenni ja pingutuse ajal või järel, pingepeavalu #311895
jorsik
MemberPeab vist jälle mainima, et siin foorumis pole arste (ilmselt?). Igasuguste selliste terviseprobleemidega võiks kõigepealt pöörduda arsti poole ja alles siis, kui nemad midagi ei leia ega oska abi anda, võib siin küsida. Meil ei ole ju röntgensilmad, et saaks su pea sisse näha, mis põhjustab su peavalusid.
jorsik
MemberVärska originaal Aura apelsini-virsikunektariga pooleks, parim. Mull peab sees olema, seistes läheb maitse ära rõvedaks. Vytautas oli ka suht joodav vist, borjomid ja muud on rõveda apteegi maitsega.
jorsik
MemberHeh, OPi video oleks nagu lõik kuskilt Hiina kungfu filmist – palju lööke aga vähe villa
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Löögihääled olid puudu ainult. Tagus palju see security guy vend tagus, neeger ikka pikali ei kukkunud, tal polnud ju kuskilt verinegi, lõpus öeldi ka, et kumbgi viga ei saanud.jorsik
MemberJa mul on kuuri ukse peal kirjas “xyu”
Ja igakord kui sa kuuri sisened, ongi seal üks xyu, niiet kõik on õige ju
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jorsik
MemberTrenni tehes võitlevad kalorid samamoodi. Enne kui nad põlema hakkavad, siis käib räme võitlus, kes esimesena…
“>Successful troll is successful…

jorsik
MemberMingi nali või? Suitsutamine on ju tohutu vaev, kui ise teha, erivarustust on vaja jne. Ja poest ostes on ikka kõvasti kallim, kui külmutatud filee.
jorsik
MemberEsiteks kes sprindiga tegeleb teab ka mis erinevused on treening metoodikas.Valged sprinterid arvavad enamus,et võimas start on kogu edu võti.kuni 60ndate aastateni tõepoolest se toimis kuid peale seda oleks pidanud aru,et just tippkiiruses on suurimad puudujäägid.Mida aga valged sprinterid teevad,rajuvad aga ikka rohkem kükki ja jõutõmmet ning loodavad seeläbi distantsi TEISEL poolel kiired olla.Iganenud arusaamad jne on peamiseks põhjuseks miks siiamaani tumedad sprindis domineerivad.
Olen täheldanud ka seda,et sprindist huvituvad eelkõige lühikeste jalgadega ning pika ülakehaga nö tõstja tüübid.tänapäeva sprindis sellise kehatüübi esindajad läbi ei löö.Üksikute eranditega ainult.
Oleks vaja rohkem jooksjaid nagu Lemaitre.Kui aga lapsest peale sisendada,et valgetel sprinti asja pole ega siis polegi palju loota…
Vaata siis. Tundub, et sa oled avastanud miljoni dollari saladuse, nüüd pole muud kui vutt-vutt Eesti Spordiliitu, kraba endale paar lootustandvat noort ja hakka neid treenima, õigesti. 2016 peaks ikka paar maailmameistrit valmis olema?
jorsik
MemberKõige parem on hapupiim, keefir on pastöriseeritud, sellega hävitatakse needsamad kasulikud piimhappebakterid ära, mida pärast tagasi juurde lisatakse.
jorsik
MemberJätkame..
Eeee….keegi äkki seletaks mis siin pildil toimub, ma ei saa aru
juuni 14, 2011 at 9:11 e.l. in reply to: Äratame “Austria Tamme” treeningumeetodid ellu…I osa #305770jorsik
MemberTagasi artikli juurde-Tõlkinud Janar Rückenberg
Arnold tegi omal ajal paljusid asju valesti. Ta tegi lõputuid seeriaid sääre sirutamisi, uskudes, et nii saab ta oma reied triibuliseks ja defineerituks. Ta uskus, et ?pullover? suurendab tema rinnakorvi ja et laia haardega lõuatõmbed venitavad ta selga laiemaks. Ta kasutas oma põikilihaste ja keskkoha trimmimiseks harjavart ja biitsepstõstetel kasutas pettekordusi. Karjääri algusaastatel oli tema tavaliseks treeningjärgseks toidukorraks kanaliha ja kann õlut.
“Tamm” treenis päris sageli hommikul kaks tundi ja õhtul kaks tundi. Kas on tõesti võimalik, et on olnud olemas keegi, kes ei tea, kui mitteproduktiivne sedasorti lähenemine asjadele on?
Kas on tõesti võimalik, et on olemas keegi, kes ei tea, kui erinevad inimesed oma füsioloogialt on? Ilmselgelt tegi ta õigesti trenni, kui selliseid tiitleid saavutas.
juuni 10, 2011 at 1:58 p.l. in reply to: Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine #305441jorsik
Member– Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru– Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.
– Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.
Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.
jorsik
MemberKõik kiirtoidud on hästi head. Eriti kõhulihase kasvule.Sa tahtsid öelda Saku lihase?
jorsik
MemberMeie räägime aiast, sina aiaaugust. No, kes siis tablette söögi pähe tarbib?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Õnne uuringutel leiti, et ainult 10% sõltub välistest teguritest.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei tea millest SINA räägid aga R0tter rääkis vist ikka antidepressantidest. Või on mingeid toiduaineid, mis väga lihtsalt mõjutavad ajukeemiat? Tahaks teada.
jorsik
MemberAjukeemia on väga lihtsalt ainete poolt mõjutatav.See on väga individuaalne. mina olen näiteks vist peaaegu kõik antidepressandid järgi proovinud ja ainult mõnel oli mingigi märgatav mõju, elukvaliteeti ei muutnud eriti ükski. Niiet depreka puhul tuleb nagu iga teise haigusega tegeleda põhjusega, mitte tagajärgedega.
juuni 2, 2011 at 9:20 e.l. in reply to: Liigesetoidud glükoosamiin, kondroitiin, MSM, rasvhapped, kibuvits #304885jorsik
MemberPoolteist aastat on köömes.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Mul vasak õlaliiges 3-4 aastat häda teinud, nüüd, kui õlga olen saalis rohkem treeninud, on esimest korda märgata paremaks minemise märke.
2 kuud tagasi sai ka kompuutris käidud ja vastus oli selline:
“Rotaatori intervalli piirkonnas korakohumeraalsidemest eesmisel on ca 5-6 mm suurune piirdunud vedelikukogum – ilmselt ganglion.”
Vot nii, sain siis saatekirja ortopeedi juurde, aga sinna veel läinud pole, tundub, et ei lähe ka hetke seisu arvestades.
Keegi midagi kosta oskab selle tõsiduse kohta siis võib sõna sekka öelda.
Olen mõelnud ka Joint+ soetamist, aga ei tea kas see sinna midagi aitaks. Samas lihtsalt liigeseid tugevdata oleks ka tore ja kasulik.
Ja miks sa ei lähe ortopeedi juurde? Sest momendil on kõik OK? See on ju rumalus. Mul oli ka ganglion peopesa liigese peal, alguses süstiti steroide vmt. , siis kadus ära tükiks ajaks aga kuna ma tegin kätega füüsilist tööd, siis tuli tagasi. Lõpuks opereeriti ära aga ikka kippus tagasi tulema. Nüüd kui enam füüsilist tööd ei tee, pole muret valmistanud. Aga asjatundja konsultatsioon ei jookse kunagi mööda külgi maha.
AutorPostitused