joey
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Oh, neid on palju.
Hantlitega rinnalt surumist kaifin viimasel ajal täiega,
jõutõmmet ei saa mainimata jätta,
kangivarretõmbed on hea,
viimasel ajal on meeldima hakanud ka kitsa haardega kangi surumine, triitsepsile siis.
Mina isiklikult olen viimasel ajal loobunud viimase väljapigistamisest, olen hakkanud treenima jõutõstmise metoodika järgi. Tavaliselt jätan ma veel 1-2 kordust varu, ei hakka päris valu piirile minema. Jõudu on hakkanud rohkem tulema, palju rohkem; lisaks sellele kasvavad ka musklid paremini. Seega, topeltvõit, võib öelda.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täpselt minu mõte.
Keskkooli aegu, kui alustasin oli rinnalt vist 70, tõmme oli 90, kükki maksi kunagi ei teinud, mingi 70-80 vast.
Praegu siis rinnalt 120, kükk 130, tõmme 180.
Uus kohustuslik poos – topelt per5e tagant.
Huvitav mida ta teinud on, et kanni nii kuivaks saanud on?
Küsimus: millised on halvemad kui on kaalujälgimise kavatsus, kas rasvad või süsivesikud?Kui on passiivne aeg (töö), siis eelistada rasvu – ei teki nälga ja hoiab hormonaaltasakaalu paigas. Trenni eel ja peale eelistada süsivesikuid.
Suure saali nagu Revali riietusruumis küll teretama ei kipu eriti. Minu meelest suht nõme tegevus ka võhivõõrale tere öelda, äkki ma ei tahagi igale matsile tere öelda. Sama absurd on trammi minnes tere öelda. Kellele? Kahele haisvale parmule ja mõnele muidu debiilikule.
Kui olin sõjaväes, siis sai Tapa linnas jõusaalis käia. Seal sai kahe-kolme päevaga selgeks kes seal käib ja näod said tuttavaks päris kiiresti. Sai juttu räägitud ja muidu arutletud. Hiljem tuli seal tere-ütlemine loomulikult. Sellest ma saan aru, et saad enamvähem tuttavaks inimesega või noh on selline pisem kommuun, tekib mingisugune kogukonna tunne. Aga lambist kellegile tere öelda, keda ei tunne ja suht savi on ka, on küll minu meelest natuke veider.
30g teema on väga suhteline. Päevane valgukogus oleneb paljudest asjadest – treeninguintensiivsusest, treeningusagedusest, kui palju sa aeroobset teed jne. Kaasa arvatud ka see, kui palju sul lihasmassi on. Vastavalt sellele sõltub ka ühe toidukorra valguvajadus. Samuti ma arvan, et on ka seos kui palju sa muid asju samal ajal sööd – sv, rasvad jne.
Kõige lihtsam on oma keha tundma õppida, ühesõnaga ära loe gramme, vaid tunneta oma vajadusi.
Siin on huvitav seisukoht päevase valgukoguse suhtes:
LL (Lonny Lowery): Now might be a good time to discuss the potential for protein over-consumption. As you both know, there’s no consensus (or even a single study to my knowledge) that excess protein (> 0.8 g/kg) does any measurable damage to healthy kidneys.. . .
Having said that, I think there are real body composition advantages to eating upwards of 1.5 g/ lb. That’s right, overfeed protein! First off, overeating protein, within reason, will not make you fat. A calorie is not a calorie! That is, excess protein calories aren’t as likely to be stored as body fat compared to carbs and most fats. This is because protein has to have its nitrogen ripped off in the liver (the urea cycle), which is an energy costly process. To boot, protein kicks up glucagon secretion and glucagon antagonizes the lipogenic (fat storage) effects of insulin.
. . .
The bottom line is that it appears better to overeat than to under-eat protein when you’re trying to add muscle mass while keeping the body fat off.
I’ll say it again; you should overfeed protein. You’ll piss off a good deal of it, but so what? It won’t hurt you unless you’ve got kidney disease and you’ll have the assurance that your ball-busting gym work is getting the required nutritional support. My old classroom quote (much to the chagrin of certain traditional dietetics instructors) is: “By hitting the weights and taking anabolic supplements, you’ve hired a brick layer . . .
Kaldun arvama, et asi on ikkagi toitumises kinni. Kui paha ei tee, siis kirjuta oma toitumiskava üles.
Üldiselt ei usalda minagi selliseid suvalisi artikleid.
Wikipedia andmetel imendub fruktoos kõige paremini koos glükoosiga suhtes 1:1, nagu seda on ka enamustes puuviljades. Kuid fruktoosi lisatakse ju igale poole magusaainena. Seega loen mina välja, et imendumise karastusjookides oleva fruktoosi oma ei ole nii hea, kui on puuviljades. Numbrite kohta ei hakka mina pead andma.
Põhjenda miks peaks kõike söömaAga miks mitte?
No esiteks puu- ja juurviljadest saab päeva jooksul kokku liiga palju fruktoosi, näiteks. Seega ülejäänud puudujäävad sv (kui on üldse vajadus) tulevadki tärklilistest toodetest.
Või siis seapekki (loomseid rasvu) ei saa ka oma menüüst välja jätta. Need võiksid päevasest sissesöödavast rasvade kogustest moodustada 10%, massi perioodil isegi kuni 30%.
See, et sul on looduslikud ja töötlemata toiduained, on väga hea. Samas mina olen seisukohal, et ei saa välja jätta ühte või teist toiduainet. Kõike peab sööma, aga õigetes vahekordades.
Võrdluseks tärkliliste toitaineted ei sisalda pooltki nii palju vitamiine ja mineraale, kui juurviljades ja puuviljades.
Ma mõtlen just seda fruktoosi mõju minu trennile. Kas seda on mõistlik süüa enne trenni, teades fakti, et fruktoos trenni ajal väsitab ja tõstan kortisoolitaset. Et kas selle mõju avaldub ka trennini välja?
See süsivesikute teema on päris keeruline. Lihtne vastus oleks, et fruktoos ei suurenda oluliselt insuliinitaset. Glükoos teeb seda aga täiega. Seega fruktoos iseenesest peale trenni ei sobiks ju.
Enne trenni selle mõttega sobiks fruktoos, kuna insutaset mõjutab vähe. Samas trenni ajal tarbides ei ole hea, tekitab väsimust. Nüüd tekib küsimus kas see väsimus tekib ka kui enne trenni nii 1h süüa fruktoosirikkaid toite.
Samas kõik puuviljad ei ole ainult fruktoosirikkad, neil on ka parasjagu glükoosi ja sahharoosi. Õunad ja pirnid olid vist suurima fruktoosi ülekaaluga.
Nüüd tekib minul küsimus härradele-prouadele tarkadele – kas seesama õuna ja pirn sobib tarbimiseks enne trenni?
